Elatis lapsele

Kes peab elatist maksma ja kui kaua?

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased – vanemad oma lastele (PKS § 96 lg 1) [1]. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 lg 1) [1].

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja ka täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 1 ja 2) [6].

Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmisega eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises; elatist peab kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2) [2]. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) [2].

Kui suur on elatis?

Elatise suuruse määramisel lähtutakse lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist, arvestades ka hariduse ja kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 1 ja 2) [7]. Seadus kehtestab alammäära (PKS § 101) [3]:

• Baassumma. Ühe lapse baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (PKS § 101 lg 3) [3].
• Lisanduv osa. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) [3].
• Toetused. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5) [3].
• Koos veedetud aeg. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatist proportsionaalselt koos veedetud ajaga (PKS § 101 lg 6) [3].
• Mitu last. Sama pere järgnevate laste puhul vähendatakse elatist 15 protsenti esimese lapse elatisega võrreldes; mitmike ja üle kolmeaastase vanusevahega laste puhul seda ei vähendata (PKS § 101 lg 7) [3].

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena (PKS § 101 lg 2) [3] ja alammäärast suuremana, arvestades muu hulgas vanemate varalist seisu ja lapsega seotud kulutuste jaotust (PKS § 102 lg 3) [8].

Kas elatist saab vähendada?

Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui tal on raske seda täita; ta peab kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2) [8]. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduse alusel arvutatud summa; mõjuv põhjus võib olla näiteks vanema töövõimetus või teine laps, kes jääks muidu varaliselt vähem kindlustatuks (PKS § 102 lg 2) [8].

Kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine (PKS § 109) [9].

Mida seadus ütleb

• „Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.“ (PKS § 101 lg 1) [3]
• „Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.“ (PKS § 100 lg 4) [2]
• Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt „kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist“ (PKS § 108) [10].
• Otsejoones sugulased peavad nõudmise korral andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik elatise suuruse kindlakstegemiseks (PKS § 104) [11].

Mida teha

1. Proovige esmalt kokku leppida: vanemad võivad elatise maksmise viisi ja perioodi omavahel täpsustada, kuid kokkulepe ei piira seadusest tuleneva nõude esitamist (PKS § 100 lg 3) [2].
2. Kui teine vanem ei maksa, esitage kohtule avaldus maksekäsu kiirmenetluses – see on võimalik lapsest lahus elava vanema vastu, kui nõutav igakuine elatis ei ületa baassummat üle 1,5 korra (TsMS § 491 lg 1 ja 2) [4].
3. Kui soovite elatist ka möödunud aja eest või suuremas summas, esitage hagi: tagasiulatuvalt saab nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 108) [10], kiirmenetluses aga tagasiulatuvalt nõuda ei saa (TsMS § 491 lg 1) [4].
4. Kohtumenetluse ajaks taotlege Sotsiaalkindlustusametilt kohtumenetlusaegset elatisabi – see on 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 49 lg 3; PHS § 51 lg 1) [5] [12].
5. Kui elatis on välja mõistetud, kuid seda ei maksta, pöörduge kohtutäituri poole; täitemenetluse ajal saab taotleda täitemenetlusaegset elatisabi kuni 200 eurot lapse kohta kuus (PHS § 50 lg 1) [13].

Korduma kippuvad küsimused

Kas elatist tuleb maksta ka täisealisele lapsele?

Jah, kui täisealine laps omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2) [6].

Kas vanemad võivad kokku leppida, et elatist ei maksta?

Kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine (PKS § 109) [9].

Kas elatist vähendatakse, kui laps on osa ajast minu juures?

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6) [3].

Kui kaugele tagasi saab elatist nõuda?

Kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108) [10]. Maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvalt nõuda ei saa (TsMS § 491 lg 1) [4].