Abiellumine: tingimused, dokumendid ja riigilõiv

Kes võivad abielluda?

Abielu sõlmitakse kahe füüsilise isiku vahel ja abielluda võivad täisealised isikud (PKS § 1 lg 1 ja 2) [1]. Piiratud teovõimega täisealine võib abielluda üksnes siis, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest; kui talle on määratud eestkostja, eeldatakse, et ta sellest aru ei saa, kui eestkostja nimetamise määrusest ei tulene teisiti (PKS § 1 lg 4) [1].

Omavahel ei või abielluda:

• otsejoones üleneja ja alaneja sugulane ning vennad ja õed, ka poolvennad ja poolõed – ka siis, kui sugulussuhe on lapsendamise tõttu lõppenud (PKS § 2) [6];
• isikud, kelle selline sugulussuhe põhineb lapsendamisel (PKS § 3) [7];
• isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus või registreeritud kooselus; see ei piira registreeritud elukaaslaste võimalust sõlmida omavahel abielu (PKS § 4) [8].

Kus abielu sõlmitakse?

Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul; perekonnaseisuametnik on ka notar ja vaimulik, kellel on õigus perekonnaseisutoiminguid teha (PKS § 7 lg 1 ja 1¹) [9]. Abielusid kinnitab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (näiteks Tallinn, Tartu linn, Pärnu linn) (PKTS § 3 lg 3² ja 4) [10]; vaimulik täidab abielu sõlmimisega seotud ülesandeid, kui minister on talle selle õiguse andnud (PKTS § 3 lg 7) [10], ja notar notariaadiseaduses ja perekonnaseaduses sätestatud erisustega (PKTS § 3 lg 8) [10].

Abiellujad väljendavad abielu sõlmimise tahet isiklikult ja ühel ajal kohal viibides; tahteavaldus ei või olla tingimuslik (PKS § 7 lg 2 ja 3) [9]. Pärast mõlema jaatavat vastust kuulutab ametnik, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad (PKS § 7 lg 4) [9].

Mida seadus ütleb

• „Abielu sõlmitakse kahe füüsilise isiku vahel.“ (PKS § 1 lg 1) [1]
• „Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.“ (PKTS § 41 lg 1) [3]
• „Abielu sõlmimise tahteavaldus ei või olla tingimuslik.“ (PKS § 7 lg 3) [9]

Avaldus ja dokumendid

Abiellumisavalduses märgib abielluja muu hulgas pärast abiellumist kantava perekonnanime, soovitud varasuhte ja mitmendat abielu sõlmitakse (PKTS § 37 lg 2) [2]. Avaldusele lisatakse mõlema abielluja sündi tõendav dokument ning teise või järgmise abielu või kooselu korral dokument selle kohta, et eelmine on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (PKTS § 38 lg 1) [11]. Välismaalane peab lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus; seda ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega ELi kodaniku perekonnaliige (PKTS § 38 lg 3 ja 4) [11].

Abieluvõimetõend – elukoha- või kodakondsusriigi kinnitus, et abiellumiseks takistusi ei ole – tuleb esitada isikul, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu→ arvuta päev vahetult enne avalduse esitamist (PKTS § 39 lg 1 ja 3) [12]. Tõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui seitse kuud→ arvuta päev väljastamisest, ja peab kehtima abielu sõlmimise ajal (PKTS § 39 lg 2) [12]. Tõendit ei pea esitama, kes on elanud Eestis vähemalt kuus kuud→ arvuta päev vahetult enne avalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed on rahvastikuregistris (PKTS § 39 lg 6) [12]. Kui välisriigi kodanik ei saa mõjuval põhjusel tõendit esitada, võib kohus anda loa abielluda ilma selleta; luba kehtib kuus kuud→ arvuta päev (PKTS § 39 lg 5) [12].

Kui palju abiellumine maksab?

• Perekonnaseisuasutuses: abielukande tegemise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 338) [4]. Perekonnaseisuasutuses peab saama abielluda vaid riigilõivu eest kõikidel tööpäevadel, maksmata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud teenuse eest tasu (PKTS § 42 lg 9) [13].
• Notari juures: notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest on 64 eurot ja see hõlmab ka avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ja kande tegemist (NotTS § 33² lg 1) [5]; notari tehtud abielukande eest riigilõivu ei võeta (RLS § 47 lg 1 p 6) [14]. Väljaspool bürood või tööpiirkonda abiellumise kinnitamise tasu on kokkuleppeline (NotTS § 33² lg 3) [5].
• Abielutõend: esmakordse abielutõendi väljastamise eest riigilõivu ei võeta (RLS § 47 lg 1 p 2) [14].

Perekonnanimi ja vara

Perekonnanimi. Abiellumisel võib säilitada senise perekonnanime või valida uue: ühise perekonnanime (ühe abikaasa abielu eel viimati kantud nimi) või oma nime, millele järgneb abikaasa perekonnanimi (NS § 10 lg 1 ja 2) [15]. Kahest nimest koosnev perekonnanimi võib koosneda kõige rohkem kahest sidekriipsuga seotud nimest ja seda võib kanda vaid üks abikaasadest (NS § 10 lg 3) [15].

Varasuhe. Abiellujad võivad abiellumisavaldusega valida varasuhte; kui nad seda ei tee ega sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse neile abielu sõlmimisest alates varaühisust (PKS § 24 lg 1 ja 2) [16]. Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel; enne abiellumist sõlmitud leping jõustub abielu sõlmimise päeval (PKS § 59 lg 2) [17]. Leping sõlmitakse isiklikult notariaalselt tõestatud vormis (PKS § 60) [18]. Varasuhete kohta lähemalt meie juhendis abikaasade vara kohta.

Millal abielu ei kehti?

Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada näiteks siis, kui rikuti abiellumiskeeldu, abielu sõlmiti pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või kui abielu sõlmiti muude kavatsustega kui abieluga kaasnevate kohustuste täitmine, eeskätt Eesti elamisloa saamiseks (näilik abielu) (PKS § 9 lg 1 p 2, 5 ja 6) [19]. Abielu on tühine, kui selle kinnitas pädevuseta isik või kui kas või üks pool ei avaldanud abielu sõlmimise tahet (PKS § 10 p 2 ja 3) [20]. Abiellumislubadus ei anna alust nõuda abielu sõlmimist ega kahju hüvitamist (PKS § 8) [21].

Mida teha

1. Kontrollige, et abiellumiskeelde ei ole ja et mõlemad on täisealised (PKS § 1 lg 2; PKS § 2, § 3 ja § 4) [1] [6] [7] [8].
2. Koguge dokumendid: sündi tõendav dokument, vajaduse korral eelmise abielu lõppemise dokument, välismaalasel seadusliku viibimisaluse tõend ja vajaduse korral abieluvõimetõend (PKTS § 38 lg 1 ja 3; § 39 lg 3) [11] [12].
3. Esitage ühine abiellumisavaldus – kohapeal, vaimulikule või digitaalallkirjaga veebis – ja otsustage perekonnanimi ja varasuhe (PKTS § 37 lg 1, 1¹ ja 2) [2].
4. Leppige kokku kuupäev, mis on vähemalt ühe kuu→ arvuta päev ja kõige rohkem kuue kuu→ arvuta päev kaugusel avalduse esitamisest (PKTS § 41 lg 1) [3]. Kui Te ei tule määratud ajal ega teata põhjust, loetakse, et avaldust ei ole esitatud (PKTS § 41 lg 4) [3].

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju abiellumine maksab?

Perekonnaseisuasutuses tasutakse abielukande tegemise eest riigilõivu 70 eurot (RLS § 338) [4]. Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest on 64 eurot ja notari tehtud kande eest riigilõivu ei võeta (NotTS § 33² lg 1; RLS § 47 lg 1 p 6) [5] [14].

Kas abielluda saab kiiremini kui kuu aja pärast?

Perekonnaseisuametnik võib ühekuulist tähtaega mõjuval põhjusel lühendada (PKTS § 41 lg 2) [3].

Kuidas abielluda välismaal?

Eesti elanikule või kodanikule, kes soovib abielluda väljaspool Eestit, annab tema taotlusel abieluvõime tõendi maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti konsulaarametnik; tõend kehtib kuus kuud→ arvuta päev (PKTS § 40 lg 1 ja 5) [22]. Välisriigis toimunud perekonnaseisumuudatuse dokumendid tuleb esitada Eesti perekonnaseisuasutusele 30 päeva jooksul→ arvuta päev muudatusest arvates (PKTS § 50 lg 2) [23].

Kas registreeritud elukaaslased saavad omavahel abielluda?

Jah, abiellumiskeeld ei piira registreeritud elukaaslaste võimalust sõlmida omavahel abielu (PKS § 4) [8]. Kui neil on Eestis sõlmitud kehtiv kooseluleping, jääb kooselulepingujärgne varasuhe kehtima ja selle alguseks loetakse kooselulepingu sõlmimise hetk (KooS § 24 lg 2) [24].

Kas pean abiellumisel nime muutma?

Ei pea: abiellumisel võib säilitada senise perekonnanime (NS § 10 lg 1) [15].