Hooldusõigus ja suhtlemiskord pärast lahkuminekut

Kellel on hooldusõigus pärast lahkuminekut?

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus (PKS § 117 lg 1) [4]. Kui vanemad ei olnud lapse sünni hetkel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei väljendanud soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanemale (PKS § 117 lg 2) [4].

Hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2) [5]. Isikuhoolduse hulka kuulub ka lapse viibimiskoha määramine (PKS § 124 lg 1) [6].

Lahus elades kehtib järgmine jaotus:

• Olulised asjad otsustavad ühist hooldusõigust omavad vanemad ühiselt (PKS § 145 lg 1) [1].
• Igapäevaelu asjad otsustab ainuisikuliselt hooldusõigusega vanem, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab. Selline otsus on üldjuhul tavaotsus, „mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta“ (PKS § 145 lg 2) [1].
• Kui laps viibib nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem (PKS § 145 lg 3) [1].

Kus laps elab ja kes selle otsustab?

Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab (TsÜS § 15 lg 1) [7]. Kui vanemad ei jõua lapse viibimiskohas kokkuleppele, saab pöörduda kohtusse kahel alusel:

• Otsustusõigus ühes asjas. Kui vanemad ei jõua lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale (PKS § 119) [8]. Riigikohtu järgi tuleb see kõne alla eelkõige ühekordse olulise küsimuse puhul (RK 2-21-233/69) [9].
• Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. Kohus võib lõpetada ühise hooldusõiguse ka üksnes lapse viibimiskoha määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõiguse ühele vanemale; avaldust saab lahendada kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema alusel korraga (RK 3-2-1-159-15) [10].

Ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas hõlmab ka selle otsustamist, kuhu laps reisib (RK 2-18-15686/183) [11].

Millal saab üks vanem ainuhooldusõiguse?

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, võib kumbki vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle; kohus võib selle vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses (PKS § 137 lg 1) [2]. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb üleandmisele vastu või kui on alust eeldada, et ainuhooldusõigus ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2) [2].

Kohus arvestab muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega, senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3) [2]. Riigikohtu järgi tuleb ühine hooldusõigus säilitada võimalikult suures ulatuses ja seda võib lõpetada üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik; hooldusõigust hinnatakse eri valdkondade kaupa eraldi (RK 2-21-233/69) [9].

Vanemad võivad ühise hooldusõiguse lõpetamises kokku leppida ka perelepituses, kuid ainult siis, kui kohus on teinud perelepitusse suunamise määruse (PKS § 137¹) [12].

Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda selle üleandmist, kui lahendi aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist (PKS § 138 lg 1) [13].

Kuidas määratakse suhtlemiskord?

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (PKS § 143 lg 1) [3] – ka sellel, kellel hooldusõigust ei ole (RK 2-15-16111/116) [14]. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (PKS § 143 lg 2) [3].

Enne kohtusse pöördumist tuleb üldjuhul läbida lepitusmenetlus: avaldusega koos esitatakse tõend lepitusmenetluse edutuse kohta (TsMS § 560¹ lg 1) [15]. Lepitust ei pea läbima, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus; vägivallale tuleb avalduses viidata ja muud mõjuvat põhjust avalduses põhistada (TsMS § 560¹ lg 2) [15].

Kui vanemad ei suuda kokku leppida, ei saa kohus jätta suhtlemiskorda kindlaks määramata viitega vanemate võimalusele kokku leppida (RK 3-2-1-138-16) [16]. Lapse huvides võib kohus suhtlusõigust piirata või selle teostamise lõpetada (PKS § 143 lg 3) [3] ja määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul (PKS § 143 lg 3¹) [3]. Piiramisel ei ole määrav lapse tahe, vaid see, et suhtlemine ei ole lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (RK 2-15-16111/116) [14].

Kuidas kohus lapse huvid välja selgitab?

Kohus teeb lapsesse puutuvates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi (PKS § 123 lg 1) [17]. Kohus kuulab isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama (TsMS § 552¹ lg 1) [18], ning püüab igas menetlusstaadiumis suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama (TsMS § 561 lg 1) [19]. Vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale ise kaevata (TsMS § 553 lg 1) [20].

Mida seadus ütleb

• „Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.“ (PKS § 143 lg 1) [3] – suhtlemine on eelkõige lapse õigus.
• „Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.“ (PKS § 143 lg 2¹) [3] – kokkuleppe puudumisel otsustab kohus.
• „Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.“ (PKS § 145 lg 1) [1] – lahkuminek ei anna kummalegi vanemale üksi otsustamise õigust.
• „Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.“ (PKS § 123 lg 2) [17] – kohtulahend hooldusõiguse või suhtlemise kohta ei ole igavene.

Mida teha

1. Proovige kokku leppida (PKS § 143 lg 2¹) [3]. Perelepitusteenuse taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile ja sinna märgitakse ka teise poole nõusolek perelepituses osaleda (RPLS § 7 lg 1) [21]. Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument (RPLS § 12 lg 2 ja 5) [22].
2. Kui kokkulepet ei sünni või teine pool ei nõustu perelepituses osalema, saate Sotsiaalkindlustusametilt edutuse tõendi (RPLS § 13 lg 3 ja 4) [23]. Lisage see suhtlemiskorra avaldusele (TsMS § 560¹ lg 1) [15].
3. Esitage avaldus kohtule: hooldus- ja suhtlusõiguse asjad lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2) [24], kuid kohus võib need lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamise, kooselulepingu lõpetamise või elatise väljamõistmisega (TsMS § 550 lg 2) [24].
4. Kui olukord on kiire, taotlege esialgset õiguskaitset menetluse ajaks (TsMS § 551 lg 1) [25]. Riigikohtu järgi ei lahendata asja esialgse õiguskaitse korras üldjuhul sisuliselt: hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine on selles korras põhjendatud üksnes ohu kõrvaldamiseks lapse heaolule, mitte siis, kui vanemad vaidlevad pärast lahku kolimist lapse tulevase elukorralduse või välisriiki elama asumise üle (RK 3-2-1-159-15) [10].
5. Kui suhtluskorda ei täideta, pöörduge kohtutäituri poole: lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kuulub sõltumata jõustumisest täitmisele viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta see on tehtud, kui kohus ei ole määranud hilisemat aega (kuid mitte hilisemat kui jõustumine) (TsMS § 562¹ lg 3) [26].

Korduma kippuvad küsimused

Kas hooldusõiguseta vanem peab maksma elatist?

Jah. „Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.“ (PKS § 96 lg 1) [27]. Ka ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu elatishagi (PKS § 120 lg 4) [28].

Kas laps saab ise otsustada, kelle juures ta elab?

Kohus kuulab lapse ära (TsMS § 552¹ lg 1) [18]. Ainuhooldusõiguse avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb sellele vastu (PKS § 137 lg 2) [2]; muul juhul otsustab kohus lapse huvidest lähtudes (PKS § 123 lg 1) [17].

Kas mul on õigus saada teavet lapse kohta?

Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega (PKS § 144) [29].

Kas lapsega võivad suhelda ka teised lähedased?

Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal suhtlemise või seda piirata (PKS § 143 lg 4) [3].

Mis saab, kui teine vanem takistab suhtluskorra täitmist?

Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku teda trahvida (TMS § 179 lg 2) [30]. Esmakordne trahv on 50–500 trahviühikut, korduv kuni 800 trahviühikut; teistkordse trahvi asemel võib määrata aresti (TMS § 179 lg 2¹ ja 2²) [30]. Alates 01.01.2027 sätestab trahvi ja aresti TMS § 179¹: kohtutäitur teeb sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks, esmakordne trahv on 50–500 trahviühikut, korduv kuni 800 trahviühikut ning aresti võib määrata korduva trahvi määramise asemel (TMS § 179¹ lg 1, 2 ja 3) [31].