Joobes juhtimine: piirmäärad ja karistused

Milline on lubatud alkoholi piirmäär?

Mootorsõiduki-, trammi- ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem ega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem (LS § 69 lg 3) [1]. Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi piirmäär on 0,50 milligrammi ühes grammis veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus (LS § 69 lg 3¹) [1].

Piirmäär on seaduses antud alkoholisisaldusena veres või väljahingatavas õhus, mitte joodud koguse järgi (LS § 69 lg 3) [1]. Enne sõidu alustamist peab juht veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida (LS § 33 lg 2 p 1) [4]. Mootorsõiduki juhtimine on keelatud ka juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime all (LS § 70 lg 2 p 5) [5].

Millal on tegemist joobeseisundiga?

Mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks (LS § 69 lg 2) [1], kui:

• tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (LS § 69 lg 2 p 1) [1];
• tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima (LS § 69 lg 2 p 2) [1].

Joobeseisund võib olla ka narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4) [6]. Joobeseisundile viitavad tunnused on muu hulgas isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, mäluhäired, koordinatsioonihäired ja käitumishäired, alkoholijoobe korral ka alkoholilõhn väljahingatavas õhus (Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid § 2) [7]. Politsei kontrollib neid välise vaatluse ja küsitlemise abil (Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid § 3) [8].

Kus on väärteo ja kuriteo piir?

• 0,20–0,49 mg/g veres või 0,10–0,24 mg/l väljahingatavas õhus – väärtegu: rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni (LS § 224 lg 1) [2].
• 0,50–1,49 mg/g veres või 0,25–0,74 mg/l väljahingatavas õhus – väärtegu: rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni (LS § 224 lg 2) [2].
• Joobeseisund – kuritegu: rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 424 lg 1) [3].

Kuritegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus; väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (KarS § 3 lg 3 ja 4) [9]. Kui tegu vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest (KarS § 3 lg 5) [9]. Seega võib ka 0,50–1,49 mg/g juures olla tegemist kuriteoga, kui juhil on väliselt tajutavad tugevalt häiritud funktsioonid (LS § 69 lg 2 p 2) [1].

Millised on karistused?

Väärteo eest. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot (KarS § 47 lg 1) [10]. Aresti võib kohus mõista kuni kolmkümmend päeva (KarS § 48) [11]. Lisakaristusena võib kohus või kohtuväline menetleja võtta juhtimisõiguse ära kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, ja kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui on (LS § 224 lg 3) [2]. Riigikohtu järgi tuleb lisakaristus mõista isiku süü alusel ja see on põhjendatud siis, kui põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RK 3-1-1-18-17) [12]. Juhtimisõiguse äravõtmist ei või kohaldada üheaegselt põhi- ja lisakaristusena (KarS § 48¹ lg 1) [13].

Kuriteo eest. Rahalist karistust mõistetakse kolmkümmend kuni viissada päevamäära; päevamäära arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ja miinimumpäevamäär on 10 eurot (KarS § 44 lg 1 ja 2) [14]. Kohus võib lisakaristusena võtta juhtimisõiguse ära alates kolmest kuust (KarS § 424 lg 3) [3]; kuriteo eest võetakse juhtimisõigus lisakaristusena ära kõige kauem kolmeks aastaks (KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3) [15]. Korduva teo korral ei jäeta karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja juhtimisõigus võetakse lisakaristusena ära (KarS § 424 lg 4) [3].

Kui joobes juht tekitab liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustab inimese surma, karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega (KarS § 422 lg 1 ja lg 2 p 1) [16].

Mis saab juhiloast?

Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (LS § 91 lg 2 p 2) [17]. Kõrvaldamine keelab juhtimise kuni aluse äralangemiseni ja otsus jõustub selle tegemisest (LS § 91 lg 1 ja 4) [17]. Juhtimiselt kõrvaldatud isiku või isiku, kellelt on juhtimisõigus ära võetud, juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (LS § 201 lg 2) [18].

Kui juhtimisõiguse äravõtmise otsus on jõustunud, tuleb juhiluba viie tööpäeva jooksul loovutada Transpordiametile (LS § 127) [19]. Kui juhtimisõigus võeti ära vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, tuleb selle taastamiseks sooritada liiklusteooriaeksam; 12 kuuks või kauemaks äravõtmise korral liiklusteooria- ja sõidueksam (LS § 129 lg 1 ja 2) [20].

Mida seadus ütleb

• „Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“ (LS § 69 lg 3) [1] – see on autojuhi lubatud piirmäär.
• „Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.“ (LS § 69 lg 1) [1] – mõõtmise ja kontrolli kord tuleb korrakaitseseadusest.
• „Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.“ (KorS § 36 lg 1) [6] – joove ei ole üksnes alkoholist.
• „Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest.“ (KarS § 3 lg 5) [9] – sama sõidu eest ei karistata kaks korda.

Mida teha

1. Ärge juhtige joobeseisundis ega alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega andke juhtimist üle isikule, kes on sellises seisundis (LS § 33 lg 11 p 2) [4].
2. Kui politsei Teid kontrollib, on Teil õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki ning vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga (KorS § 38 lg 2 p 1 ja 4) [21].
3. Tutvuge protokolliga ja tehke meetme tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldused, mis protokollitakse (KorS § 38 lg 2 p 3) [21].
4. Kui Teid kõrvaldati juhtimiselt, ärge juhtige enne aluse äralangemist (LS § 91 lg 1) [17]; otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras (LS § 91 lg 6) [17].
5. Kui juhtimisõigus võeti ära, loovutage juhiluba viie tööpäeva jooksul Transpordiametile (LS § 127) [19] ja valmistuge juhtimisõiguse taastamiseks vajalikuks eksamiks (LS § 129 lg 1 ja 2) [20].

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma võin puhumisest keelduda?

Teil on õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga tuvastamisest (KorS § 38 lg 2 p 2) [21]. Kui keeldute indikaatorvahendiga kontrollimisest, tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga; kui keeldute tõendusliku alkomeetriga tuvastamisest, tuvastatakse see vereproovi uuringuga (KorS § 38 lg 4) [21]. Vereproovi võtmise tagamiseks võib korrakaitseorgan kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi (KorS § 40 lg 2) [22].

Kas jalgrattaga tohib alkoholi tarvitanuna sõita?

Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem (LS § 69 lg 3¹) [1]. Jalgratta, kergliikuri või pisimopeedi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületanuna karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (LS § 224²) [23]. Kui piirmäära ületanuna või joobeseisundis rikutakse muid liiklusnõudeid, on rahatrahv kuni 100 trahviühikut (LS § 259 lg 2 p 1) [24].

Mis saab, kui annan oma auto joobes inimesele juhtida?

Omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut, kes on joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis (LS § 90 lg 2) [25]. Teadvalt sellise isiku juhtima lubamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut kuni 3200 euroga (LS § 225) [26].

Kas liikluskindlustus katab kahju, kui juht oli joobes?

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kes juhtis sõidukit joobeseisundis või LS § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis (LKindlS § 53 lg 1 p 4) [27]. Kui joobes juht põhjustas kindlustusjuhtumi, ei hüvita kindlustusandja tema enda ravikulusid (LKindlS § 44 lg 2) [28].

Kas ka muud ained peale alkoholi loevad?

Jah. Joobeseisundi liik on ka narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4) [6], ja mootorsõiduki juhtimine on keelatud juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime all (LS § 70 lg 2 p 5) [5].