Juhatuse liikme vastutus

Mida tähendab korraliku ettevõtja hoolsus?

Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) [1]; sama nõue kehtib aktsiaseltsi juhatuse liikmele (ÄS § 315 lg 1) [4]. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad üldreeglina oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (TsÜS § 35) [5].

Juhatus esindab ja juhib osaühingut (ÄS § 180 lg 1) [2]. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib teha ainult nõukogu nõusolekul; see piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes (ÄS § 180 lg 4) [2]. Juhatus peab nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul esitama ülevaate osaühingu majandustegevusest ja teatama koheselt majandusliku seisundi olulisest halvenemisest (ÄS § 180 lg 5) [2].

Riigikohtu järgi võib hoolsuskohustuse rikkumine olla näiteks äriühingule kuuluvate kinnistute võõrandamine ebasoodsatel tingimustel (RK 2-14-50307/132) [6].

Oluline on tõendamiskoormus: juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta ise tõendab, et täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2) [1].

Kelle ees juhatuse liige vastutab?

• Osaühingu ees. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad selle hüvitamise eest solidaarselt (ÄS § 187 lg 2) [1].
• Võlausaldaja nõudel. Osaühingule tekitatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (ÄS § 187 lg 4) [1]. Sellise derivatiivnõude lahendamiseks peab kohus hindama osaühingu varalist seisu ja maksejõulisust; täitedokumenti ei ole nõude rahuldamiseks vaja (RK 2-21-13629/118) [7]. Võlausaldaja võib nõude esitada ka siis, kui osaühing on nõudest loobunud, sõlminud juhatuse liikmega kompromissilepingu või lühendanud aegumistähtaega (ÄS § 187 lg 5) [1].
• Pankroti korral. Pärast osaühingu pankroti väljakuulutamist võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4) [1]. Juba kohtus menetletavat võlausaldaja hagi see ei lõpeta: pankrotihaldur võib astuda menetlusse hageja asemele, hüvitis arvatakse pankrotivara hulka ning kui haldur menetlusse ei astu, võib võlausaldaja menetlust jätkata (RK 3-2-1-8-17) [8].
• Otse võlausaldaja ees. ÄS § 187 lg 1 hoolsuskohustus kaitseb osaühingut, mitte selle võlausaldajaid, mistõttu võlausaldaja ei saa selle rikkumise tõttu deliktiõiguse alusel nõuda kahju hüvitamist endale (RK 2-14-50307/132) [6]. Juhatuse liikme deliktiõiguslik vastutus võlausaldaja ees on erandlik ja võib kõne alla tulla, kui ta on põhjustanud kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (RK 2-21-13629/118) [7].

Millal nõue juhatuse liikme vastu aegub?

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega (ÄS § 187 lg 3) [1]. Tähtaeg hakkab kulgema kohustuse rikkumisest: juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest (TsÜS § 37 lg 4) [9].

Riigikohus on selgitanud, et osaühingu nõue juhatuse liikme vastu hakkab aeguma kohustuse rikkumisest, mitte ajast, mil pankrotihaldur kahjust teada sai, ning et aegumine ei muutu hea usu põhimõtte vastaseks ka siis, kui äriühing on ühe isiku kontrolli all (RK 2-22-6487/73) [10].

Mida peab juhatus tegema, kui ühing on maksejõuetu?

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2) [11]. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 3) [11].

• Kui maksejõuetus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist (ÄS § 180 lg 5¹) [2].
• Kui ühing on maksejõuetu ja see ei ole ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 5¹) [2].
• Maksed pärast maksejõuetuse ilmnemist on keelatud, välja arvatud need, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega; muud maksed peavad juhatuse liikmed osaühingule solidaarselt hüvitama (ÄS § 180 lg 5¹) [2].

Riigikohtu järgi kaitseb see kohustus võlausaldajaid kahju eest, mis tuleneb majandustegevuse jätkamisest olukorras, kus on alused pankrotiavalduse esitamiseks (RK 2-14-50307/132) [6]. Võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, mis põhjustab maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse, on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, kuid üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu (KarS § 384) [12].

Kas juhatuse liige vastutab ühingu maksuvõla eest?

Seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise; rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel (MKS § 8 lg 1) [13]. Kui ta rikub seda kohustust tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1) [3]. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4) [14].

Riigikohtu järgi peab maksuvõlg olema tekkinud just selle kohustuste rikkumise tõttu ja iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi (RK 3-3-1-43-14) [15].

Maksuvõla sissenõudmiseks juhatuse liikmelt teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1) [16]. Seda võib teha alles siis, kui ühingult sissenõudmist on alustatud ja võlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, või kui ühingule on välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5) [16]. Vastutusotsuses määratav tasumise tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva otsuse kättetoimetamisest (MKS § 96 lg 3) [16]. Maksualase kuriteo eest süüdi mõistetud isik vastutab kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 41 lg 1) [17].

Mida seadus ütleb

• „Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.“ (ÄS § 187 lg 1) [1] – hoolsusnõue on juhatuse liikme vastutuse alus.
• „Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ (ÄS § 187 lg 2) [1] – hoolsust peab tõendama juhatuse liige ise.
• „Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.“ (TsÜS § 36) [18] – pankrotiavaldus on juhatuse kohustus, mitte valik.
• „Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.“ (TsÜS § 37 lg 1) [9] – õiguspärase otsuse täitmine on üldreeglina vastutusest vabastav asjaolu.
• „vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega“ (MKS § 40 lg 1) [3] – tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral võib maksuhaldur nõuda maksuvõlga juhatuse liikmelt.

Mida teha

1. Tehke otsuseid teadlikult ja säilitage nende alused (analüüsid, pakkumised, nõukogu nõusolekud), sest vastutusest vabanemiseks peate ise tõendama korraliku ettevõtja hoolsust (ÄS § 187 lg 2) [1].
2. Hoidke ühingu majanduslikul seisul pidevalt silma peal. Kui maksejõuetus on tõenäoline, astuge samme raskuste ületamiseks ja kaaluge saneerimisavaldust (ÄS § 180 lg 5¹) [2].
3. Kui ühing on maksejõuetu ja see ei ole ajutine, esitage kohtule pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, ning ärge tehke makseid, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 180 lg 5¹) [2].
4. Korraldage maksude tähtaegne ja täielik tasumine ühingu vara arvel (MKS § 8 lg 1) [13].
5. Kui saite vastutusotsuse, kontrollige, kas ühingult sissenõudmist alustati ja kas kolm kuud möödus või kuulutati välja pankrot (MKS § 96 lg 5) [16], ning pange tähele tasumise tähtaega (MKS § 96 lg 3) [16].
6. Kui olete võlausaldaja ega saa oma nõuet osaühingu vara arvel rahuldada, võite nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist osaühingule; pankroti korral teeb seda pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4) [1].

Korduma kippuvad küsimused

Kas aktsiaseltsi juhatuse liikmele kehtivad samad reeglid?

Jah, aktsiaseltsi juhatuse liikme hoolsuskohustus, solidaarne vastutus, viieaastane aegumistähtaeg ja võlausaldaja nõudeõigus on sätestatud samamoodi (ÄS § 315 lg 1–5) [4].

Kas põhikirjaga saab aegumistähtaega lühendada?

Põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega võib ette näha muu aegumistähtaja (ÄS § 187 lg 3) [1]. Võlausaldaja või pankrotihaldur võib nõude siiski esitada ka siis, kui aegumistähtaega on lühendatud (ÄS § 187 lg 5) [1].

Kas uus juhatuse liige vastutab ühingu varasema maksuvõla eest?

Riigikohtu järgi ei võimalda MKS § 40 lg 1 nõuda uuelt juhatuse liikmelt maksuvõlga, mis tekkis enne tema etteheidetavat käitumist, kuid ta vastutab intressivõla eest, mis tekkis tema enda kohustuste rikkumise tõttu (RK 3-20-1213/42) [19].

Kas juhatuse liige vastutab, kui ta täitis osanike otsust?

Üldreegli järgi juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärase otsuse järgi (TsÜS § 37 lg 1) [9]. Otsus peab olema õiguspärane.

Kas pankrot lõpetab võlausaldaja hagi juhatuse liikme vastu?

Ei. Pankrotihaldur võib astuda juba käimasolevasse menetlusse hageja asemele; kui ta seda ei tee, võib võlausaldaja menetlust jätkata (RK 3-2-1-8-17) [8].