Dividendide maksmine osaühingust

Kes otsustab dividendide maksmise ja kuidas?

Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine kuuluvad osanike pädevusse (ÄS § 168 lg 1 p 5) [1]. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ning esitab selle koos kasumi jaotamise ettepanekuga osanikele (ÄS § 179 lg 1 ja 2) [5].

Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seadus või põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet (ÄS § 174 lg 1) [6]. Kui otsus tehakse koosolekut kokku kutsumata juhatuse saadetud eelnõu alusel, on vaja üle poole kõigi osanike häältest (ÄS § 174 lg 2) [6].

Kui osaühingul on üks osanik, võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata; otsus vormistatakse kirjalikult, osanik allkirjastab selle ja selles märgitakse muu hulgas osanike nimed, häälte arv ja otsuse tegemise aeg (ÄS § 173 lg 6) [7]. Sama lihtsama korra järgi võib otsustada ka mitme osaniku korral, kui nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad (ÄS § 173 lg 7) [7].

Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt ÄS § 335 sätteid (ÄS § 179 lg 5) [5]: otsuses märgitakse puhaskasumi suurus, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, jaotatav kasumiosa ning kasumi kasutamine muuks otstarbeks (ÄS § 335 lg 2) [8].

Kui palju võib dividendideks välja maksta?

Väljamakseid võib teha üksnes puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, ja üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel (ÄS § 157 lg 1) [2]. Lisaks kehtivad järgmised piirangud.

• Netovara nõue. Väljamakseid ei tohi teha, kui viimase majandusaasta kinnitatud aruandest ilmnev netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja nende reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole seaduse või põhikirja järgi lubatud (ÄS § 157 lg 3) [2]. Netovara on bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) [9].
• Reservkapital. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist (ÄS § 160 lg 2) [10]. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist; kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse selle suurendamine puhaskasumi arvelt (ÄS § 160 lg 3) [10]. Reservkapitalist ei või osanikele väljamakseid teha (ÄS § 161 lg 2) [11].
• Arendusväljaminekud. Kui ühing kapitaliseerib arendustegevusega seotud väljaminekuid immateriaalse põhivarana ja need ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui kasumi jaotamiseks kasutatavate reservide ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega (ÄS § 157 lg 3¹) [2].

Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta saadu tagastama (ÄS § 158 lg 1) [12].

Kuidas dividend osanike vahel jaguneb?

Dividend makstakse osanikule võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 157 lg 2) [2]. Riigikohtu järgi võivad osanikud põhikirjas ette näha piisavalt määratletud seadusest erineva reegli. Kui põhikiri annab erineva reegli üle otsustamise igakordselt osanikele, saab seadusest kõrvale kalduda üksnes siis, kui lisaks üldisele häälteenamusele hääletavad otsuse poolt kõik osanikud, kelle õigusi soovitakse piirata. Kui dividend jaotatakse põhikirjas sätestatud piisavalt määratletud erineva reegli järgi, ei ole nende osanike nõusolek kasumi jaotamise otsusele nõutav, kui nad hääletasid sellise põhikirja poolt või kui põhikiri jõustus enne nende osanikuks saamist (RK 2-22-10897/31) [13].

Dividend makstakse välja rahas; osaniku nõusolekul võib selle välja maksta ka muus varas (ÄS § 157 lg 5) [2]. Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist (ÄS § 157 lg 4) [2].

Kuidas dividende maksustatakse?

Residendist äriühing maksab tulumaksu dividendidena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis (TuMS § 50 lg 1) [3]. Kasum maksustatakse selle jaotamisel, sõltumata jaotamise viisist ja vormist (TuMS § 1 lg 3) [14]. Tulumaksu määr on 22% (TuMS § 4 lg 1) [4], kusjuures sellise maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78 (TuMS § 4 lg 1¹) [4].

Ühing esitab Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni ja tasub tulumaksu hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks (TuMS § 54 lg 2 ja 4) [15].

Seadus loetleb juhud, mil dividendi ei maksustata TuMS § 50 lg 1 tulumaksuga. Näiteks kehtib see siis, kui dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ning talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% selle äriühingu aktsiatest, osadest või häältest (TuMS § 50 lg 1¹ p 1) [3].

Mida seadus ütleb

• „Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.“ (ÄS § 157 lg 1) [2] – dividende ei saa maksta enne, kui majandusaasta aruanne on kinnitatud.
• „Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“ (ÄS § 157 lg 2) [2] – vaikimisi jaguneb kasum osade suuruse järgi.
• „Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.“ (ÄS § 161 lg 2) [11] – reservkapital ei ole dividendide allikas.
• „Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.“ (ÄS § 158 lg 1) [12] – keelatud väljamakse tuleb tagasi maksta.
• „Dividend makstakse välja rahas.“ (ÄS § 157 lg 5) [2] – muus varas üksnes osaniku nõusolekul.

Mida teha

1. Juhatus koostab pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande ja esitab selle koos kasumi jaotamise ettepanekuga osanikele (ÄS § 179 lg 1 ja 2) [5].
2. Kontrollige aruande põhjal, et jaotatav summa ei ületa puhaskasumit ja jaotamata kasumit, millest on maha arvatud katmata kahjum, ning et netovara ei jää väiksemaks osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvate reservide kogusummast (ÄS § 157 lg 1 ja 3) [2].
3. Osanikud kinnitavad aruande ja võtavad vastu kasumi jaotamise otsuse (ÄS § 168 lg 1 p 5) [1]; ainuosanik võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kuid otsus tuleb vormistada kirjalikult ja allkirjastada (ÄS § 173 lg 6) [7]. Märkige otsuses puhaskasumi suurus, eraldised reservidesse ja jaotatav kasumiosa (ÄS § 335 lg 2) [8].
4. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 179 lg 4) [5].
5. Makske dividend rahas või osaniku nõusolekul muus varas (ÄS § 157 lg 5) [2]. Esitage maksudeklaratsioon ja tasuge tulumaks maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks (TuMS § 54 lg 2 ja 4) [15].

Korduma kippuvad küsimused

Mis saab, kui dividend maksti välja ebaseaduslikult?

Osanik peab alusetult saadu tagastama (ÄS § 158 lg 1) [12]. Kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, saab tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (ÄS § 158 lg 2) [12]. Väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad tagastamise eest solidaarselt osanikuga (ÄS § 158 lg 6) [12]. Nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest (ÄS § 158 lg 5) [12].

Mida teha, kui netovara on langenud alla poole osakapitalist?

Siis peavad osanikud otsustama osakapitali vähendamise või suurendamise, muude abinõude tarvitusele võtmise, osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise (ÄS § 176) [16]. Väljamakseid ei tohi teha, kui netovara on väiksem osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvate reservide kogusummast (ÄS § 157 lg 3) [2].

Kas osaühing võib dividendi asemel osanikule laenu anda?

Osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist (ÄS § 159 lg 1 p 1) [17]. Seda keeldu rikkuv tehing on tühine (ÄS § 159 lg 4) [17].

Kas osanik peab dividendilt ise tulumaksu maksma?

Tulumaksu maksab dividendi väljamaksmisel osaühing (TuMS § 50 lg 1) [3]. Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu dividendid, mida maksustatakse äriühingu tulumaksuga (TuMS § 12 lg 2) [18].

Kas kasumi jaotamise otsust saab vaidlustada?

Kohus võib hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse; nõude aegumistähtaeg on kolm kuud osanike otsuse vastuvõtmisest (ÄS § 178 lg 1) [19]. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes siis, kui ta laskis oma vastuväite protokollida (ÄS § 178 lg 3) [19].