Käendus: millega riskib laenu käendaja
Viimati allikatega kontrollitud 4. november 2026 · Avaldatud 4. november 2026
Lühidalt: Käenduslepinguga kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama selle eest, et teine isik (põhivõlgnik) oma kohustuse täidab (VÕS § 142 lg 1) [1]. Kui käendaja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga, mis on tühine, kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas ei ole kokku lepitud (VÕS § 143 lg 1 ja 2) [2]. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1) [3]. Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1) [4].
Teie olukord on teistsugune?
Kirjeldage oma olukorda – vastus viitab seadusele lõike täpsusega ja on enne näitamist allikatega kontrollitud.
Mis on käendus?
Käendus on käendaja ja võlausaldaja vaheline leping: käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama kolmanda isiku ehk põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1) [1]. Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse (VÕS § 144 lg 1) [5].
- Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust; tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui see on piisavalt määratletav (VÕS § 142 lg 2) [1].
- Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega (VÕS § 142 lg 3) [1].
- Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest (VÕS § 142 lg 4) [1]: see, miks Te käenduse andsite, käenduse kehtivust ei mõjuta.
- Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks seaduse käenduse peatükis sätestatust kõrvale, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 142 lg 6) [1].
Käendust tuleb eristada garantiist. Garantii võib anda isik majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 155 lg 1) [6] ja garantii andja kohustus võlausaldaja ees ei sõltu tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kehtivusest (VÕS § 155 lg 2) [6]. Käendaja seevastu võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise (VÕS § 149 lg 1) [7].
Tarbijakäendus: kirjalik vorm ja maksimumsumma
Kui käendajaks on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1) [2]. Sellele kehtib kaks käendajat kaitsvat nõuet.
Maksimumsumma. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2) [2]. Riigikohtu järgi on see nõue täidetud, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus; üksnes umbmäärasest viitest põhivõlgniku sõlmitud lepingutele ei piisa (RK 2-16-8219/39) [8]. Sama kehtib kokkuleppe kohta, millega füüsiline isik kohustub tulevikus käenduslepingu üle võtma: ilma maksimumsummata on selline tehing tühine (RK 2-16-8219/39) [8]. Piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete eest, mida võlausaldaja võib esitada ka piirsummat ületavas osas (RK 2-17-1601/21) [9].
Kirjalik vorm. Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2) [5]. Kirjalik vorm tähendab, et tehingudokument on omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 78 lg 1) [10]; kirjaliku vormiga loetakse võrdseks elektrooniline vorm, kusjuures elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri (TsÜS § 80 lg 1 ja 3) [11]. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti (TsÜS § 83 lg 1) [12]; käenduse puhul on seaduses erand: käendusleping kehtib ka vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse (VÕS § 144 lg 3) [5].
Mille eest käendaja vastutab?
Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1) [3]. Solidaarvõlgnikelt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt ühiselt või igaühelt eraldi (VÕS § 65 lg 1) [13] – seega võib ta pöörduda otse käendaja poole, nõudmata raha enne põhivõlgnikult.
Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti kohustuse rikkumise tagajärgede eest, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, ja lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest (VÕS § 145 lg 2) [3]. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida (VÕS § 145 lg 2) [3]. Kui käendus on antud kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, loetakse käendatuks kahjuhüvitise maksmise kohustus kohustuse rikkumise juhuks (VÕS § 145 lg 3) [3].
Käendajat kaitsevad mõned piirid:
- Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust (VÕS § 145 lg 4) [3]. Riigikohtu järgi kuuluvad selle sätte alla eelkõige olukorrad, kus põhivõlgniku rahalisi kohustusi võlausaldaja vastu suurendatakse või tagasimaksetingimusi muudetakse võlgniku jaoks ebasoodsamaks; laenu tagasimaksetähtaja pikendamine käendaja kohustust ei laienda ja käendaja nõusolekut selleks vaja ei ole (RK 3-2-1-119-16) [14].
- Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem (VÕS § 145 lg 5) [3].
- Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta, ja põhivõlgniku pankrotimenetlusest teada saamisel peab ta sellest käendajale viivitamata teatama; nende kohustuste rikkumisel väheneb võlausaldaja nõue käendaja vastu käendajale tekkinud kahju ulatuses (VÕS § 146 lg 1–3) [15].
Kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt (VÕS § 150) [16]. Riigikohus on selgitanud, et pooled võivad siiski kokku leppida käendajate osavastutuses, kuid ainuüksi sellest, et käendused on eri lepingudokumentides, ei ole antud ühiselt ja piirsummad on erinevad, sellist kokkulepet ei järeldu (RK 3-2-1-119-16) [14].
Mida seadus ütleb
- „Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ (VÕS § 142 lg 1) [1]
- „Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.“ (VÕS § 143 lg 2) [2]
- „Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.“ (VÕS § 145 lg 2) [3]
- „Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust.“ (VÕS § 145 lg 4) [3]
- „Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.“ (VÕS § 152 lg 1) [4]
Käendaja õigused võlausaldaja ja põhivõlgniku vastu
Vastuväited. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga; see õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik vastuväidetest loobus (VÕS § 149 lg 1) [7]. Käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib oma kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda, samuti siis, kui põhivõlgnik võib tehingust tuleneva nõude tasaarvestada (VÕS § 149 lg 3) [7]. Kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel (VÕS § 149 lg 5) [7].
Tagatis põhivõlgnikult. Käendaja võib põhivõlgnikult nõuda tagatist või sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist võlausaldajale muu hulgas siis, kui käendaja riisiko on põhivõlgniku majandusliku seisundi halvenemise tõttu oluliselt suurenenud või kui põhivõlgnik ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud (VÕS § 148 lg 1 p 2 ja 4) [17].
Täitmine ja tagasinõue. Kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel (VÕS § 151 lg 2) [18]. Kohustuse täielikult või osaliselt täitnud käendaja peab sellest põhivõlgnikule teatama; kui ta seda ei tee ja põhivõlgnik täidab sama kohustuse, ei ole käendajal põhivõlgniku vastu tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et käendaja on kohustuse täitnud (VÕS § 147 lg 1 ja 2) [19]. Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1) [4]; Riigikohtu järgi tuleb käendajale üldjuhul nõude rahuldamise ulatuses üle anda ka nõude tagamiseks seatud hüpoteek, kui käendaja ja võlausaldaja ei ole kokku leppinud teisiti (RK 2-15-2873/51) [20]. Kui käendaja ei esita võlausaldaja vastu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul olid, ja täidab kohustuse, ei lähe nõue talle üle ulatuses, milles tema vastutus oleks nende vastuväidete tõttu vähenenud, kui ta ei tõenda, et ta neid vastuväiteid ei teadnud ega pidanudki teadma (VÕS § 152 lg 2) [4]. Tagasinõude aegumisele kohaldatakse solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise sätteid (VÕS § 152 lg 1) [4]: tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue selle isiku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati, kuid tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil kohustus täideti või võlausaldaja esitas täitja vastu hagi (VÕS § 70 lg 1 ja 2) [21].
Käenduse lõppemine
Käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega (VÕS § 153 lg 1 p 1–3) [22]. Tarbijakäenduse puhul peab nõusolek vastutada uue võlgniku eest olema kirjalikus vormis (VÕS § 153 lg 2) [22]. Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest (VÕS § 153 lg 3) [22].
Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles öelda; kui niisugune leping on tähtajaline, võib selle üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest (VÕS § 154 lg 1) [23]. Pärast ülesütlemist jääb käendus enne ülesütlemist tekkinud kohustuse eest kehtima (VÕS § 154 lg 2) [23]. Käenduse sätetes on ülesütlemise õigus seega ette nähtud üksnes tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tarbijakäenduslepingu puhul (VÕS § 154 lg 1) [23]; juba tekkinud kohustuse käendus lõpeb eelkõige selle kohustuse lõppemisega (VÕS § 153 lg 1 p 1) [22].
Mida teha
- Enne allkirjastamist kontrollige, et lepingus on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma (VÕS § 143 lg 2) [2], ja kaaluge käenduse piiramist tähtajaga (VÕS § 142 lg 3) [1].
- Vaadake, kas leping näeb ette, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; ilma sellise tingimuseta on vastutus solidaarne (VÕS § 145 lg 1) [3].
- Laenu kestel küsige võlausaldajalt teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta – võlausaldaja peab seda käendaja nõudel andma (VÕS § 146 lg 1) [15].
- Kui põhivõlgniku majanduslik seisund halveneb või ta jätab kohustuse õigeaegselt täitmata, nõudke temalt tagatist või kohustuse täitmist võlausaldajale (VÕS § 148 lg 1 p 2 ja 4) [17].
- Kui võlausaldaja esitab nõude Teie vastu, kontrollige, kas põhivõlgnikul oli nõudele vastuväiteid (VÕS § 149 lg 1) [7], kas muud tagatised on võlausaldaja tegevuse tõttu vähenenud (VÕS § 145 lg 5) [3] ja kas nõue ületab kokkulepitud maksimumsummat (VÕS § 143 lg 2) [2].
- Pärast maksmist teatage sellest põhivõlgnikule (VÕS § 147 lg 1) [19] ja nõudke makstu temalt tagasi – võlausaldaja nõue on rahuldatud ulatuses Teile üle läinud (VÕS § 152 lg 1) [4].
Korduma kippuvad küsimused
Kas võlausaldaja peab enne raha nõudma põhivõlgnikult?
Ei, kui käenduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti: põhivõlgnik ja käendaja vastutavad solidaarselt, kui lepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1) [3]. Solidaarvõlgnikelt võib võlausaldaja nõuda täitmist igaühelt neist (VÕS § 65 lg 1) [13].
Kas suuline käendus kehtib?
Tarbijakäenduse korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2) [5], ja seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti (TsÜS § 83 lg 1) [12]. Kui käendaja aga täidab põhivõlgniku kohustuse, kehtib käendusleping vorminõude järgimata jätmisest hoolimata (VÕS § 144 lg 3) [5].
Kas käendaja vastutab, kui laenulepingut hiljem muudeti?
Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust (VÕS § 145 lg 4) [3]. Riigikohtu järgi puudutab see eelkõige põhivõlgniku rahaliste kohustuste suurendamist ja tagasimaksetingimuste muutmist võlgniku jaoks ebasoodsamaks; tagasimaksetähtaja pikendamine käendaja kohustust ei laienda (RK 3-2-1-119-16) [14].
Kas käendaja saab makstud raha põhivõlgnikult tagasi?
Jah: põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1) [4]. Täitmisest tuleb põhivõlgnikule teatada, muidu võib tagasinõudeõigus kaduda, kui põhivõlgnik sama kohustuse teadmatult uuesti täidab (VÕS § 147 lg 2) [19]. Tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil käendaja kohustuse täitis (VÕS § 70 lg 2) [21].
Mis saab, kui käendaja maksis rohkem kui maksimumsumma?
Riigikohus on selgitanud, et kui käendaja nõuab maksimumsummast rohkem makstut laenuandjalt tagasi, tuleb tuvastada, kas ta soovis makseid tehes täita põhivõlgniku kohustust või enda käenduskohustust; kui makse ei olnud kantud tahtest täita enda kohustust, ei lähe selles osas võlausaldaja nõue käendajale üle ja tagasinõue põhivõlgniku vastu saab tuleneda üksnes seadusest või käendaja ja põhivõlgniku vahelisest suhtest (RK 2-22-11644/37) [24].
Kas Teie olukorras on midagi teisiti?
Juhend kirjeldab üldist reeglit. Küsige oma olukorra kohta: vastus viitab sätetele lõike ja punkti täpsusega ning on enne näitamist allikatega kontrollitud.
See juhend annab üldist õigusteavet ega asenda advokaadi nõuannet Teie olukorras. Juhend on koostatud automaatse süsteemi abil; selle tsitaadid, arvud ja viited on kontrollitud allpool loetletud allikatega.
Allikad
Sätete kehtiv tekst LegalWise'i seaduste lehel; ametlik avaldamismärge Riigi Teatajas.
- [1]VÕS § 142 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [2]VÕS § 143 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [3]VÕS § 145 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [4]VÕS § 152 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [5]VÕS § 144 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [6]VÕS § 155 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [7]VÕS § 149 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [8]Riigikohus 2-16-8219/39 – Tarbijakäendusleping (10.10.2018) · Ava lahend ↗
- [9]Riigikohus 2-17-1601/21 – Käenduslepingust tulenev käendaja vastutus (20.06.2018) · Ava lahend ↗
- [10]TsÜS § 78 (RT I, 31.12.2024, 48) – Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Ava säte
- [11]TsÜS § 80 (RT I, 31.12.2024, 48) – Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Ava säte
- [12]TsÜS § 83 (RT I, 31.12.2024, 48) – Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Ava säte
- [13]VÕS § 65 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [14]Riigikohus 3-2-1-119-16 – Käendaja vastu käenduslepingust tulenev nõue (22.11.2016) · Ava lahend ↗
- [15]VÕS § 146 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [16]VÕS § 150 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [17]VÕS § 148 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [18]VÕS § 151 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [19]VÕS § 147 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [20]Riigikohus 2-15-2873/51 – Nõude üleminek käendajale (20.09.2017) · Ava lahend ↗
- [21]VÕS § 70 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [22]VÕS § 153 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [23]VÕS § 154 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
- [24]Riigikohus 2-22-11644/37 – Käendaja poolt kolmanda isikuna tehtud maksete tagasinõudeõigus VÕS § 78 lg 4 tähenduses (06.05.2026) · Ava lahend ↗
Seotud juhendid
- Tarbijakrediit ja kiirlaenudKui ettevõtja annab tarbijale laenu või krediiti, sealhulgas kiirlaenu, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Krediidiandja võib lepingu…
- Kasutatud auto ostmineKui ostate kasutatud auto kauplejalt, on tegemist tarbijalemüügiga (VÕS § 208 lg 4): müüja vastutab puuduse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates…
- Üüritud korteri puudused ja remontÜürileandja peab andma korteri üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoidma seda selles seisundis kogu lepingu kehtivuse ajal (VÕS § 276…
- Ehitus- ja remonditööd: töövõtulepingRemondi- või ehitustöö tellimisel sõlmitakse töövõtuleping: töövõtja kohustub asja valmistama või muutma ja tellija maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg…
Teie olukord on teistsugune?
Kirjeldage oma olukorda ja saate vastuse kehtiva õiguse alusel koos täpsete viidetega.
Esitage oma küsimus