Tarbijakrediit ja kiirlaenud

Millal on laen tarbijakrediit?

Tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1) [1]. Riigikohtu järgi tuleb tarbijakrediidilepingut eeldada, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, ning vastupidist peab tõendama laenuandja (RK 2-21-20479/30) [6]. Seadus jätab nende sätete alt välja mõned lepingud, näiteks laenu, mille tööandja annab kõrvaltegevusena töötajale intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja mida kolmandatele isikutele ei pakuta, ning laenu, mille puhul tarbija vastutus piirdub krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega (VÕS § 403 lg 3) [7].

Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1) [8]. Vorminõude rikkumisel või kohustuslike andmete puudumisel on leping tühine (VÕS § 408 lg 1) [9], kuid andmete puudumisel muutub see kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 2) [9]. Kui sellisel juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole kokkulepitust suurem, ning avaldamata kulusid tarbija ei võlgne (VÕS § 408 lg 4) [9].

Mida peab krediidiandja enne laenu andmist tegema?

Krediidiandja peab mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist andma tarbijale püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kus on muu hulgas intressimäär, krediidi kulukuse määr, viivise määr, taganemisõigus ja ennetähtaegse tagastamise õigus (VÕS § 403¹ lg 1) [10].

Krediidiandja peab järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet: omandama teabe ja hindama, kas tarbija suudab krediidi kokkulepitud tingimustel tagasi maksta (VÕS § 403⁴ lg 1) [2]. Arvesse tuleb võtta muu hulgas tarbija varaline seisund, regulaarne sissetulek, teised varalised kohustused ja varasemate maksekohustuste täitmine (VÕS § 403⁴ lg 2) [2]. Tarbija peab esitama õige ja täieliku teabe (VÕS § 403⁴ lg 3) [2]. Alates 01.03.2029 kontrollib krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik tarbija kohta käivat krediiditeavet krediiditeaberegistrist, välja arvatud ajal, kui registripidajast mittetulenevatel põhjustel ei ole tal võimalik registriteenust osutada (VÕS § 403⁴ lg 3¹) [11]. Selles punktis on nimetatud muu hulgas krediidiasutus ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandja (KJS § 10 lg 1 p 1) [12].

Kui krediidiandja sõlmis lepingu krediidivõimelisuses veendumata, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole kokkulepitust suurem, ja muid tasusid tarbija ei võlgne; see ei kehti, kui tarbija jättis teabe tahtlikult esitamata või võltsis seda (VÕS § 403⁴ lg 7) [2]. Vaidluse korral tõendab kohustuste täitmist krediidiandja (VÕS § 403⁴ lg 13) [2].

Kui kallis võib laen olla?

Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, väljendatuna aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist (VÕS § 406 lg 1) [13]. Kogukulu hulka kuuluvad kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija peab seoses lepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema; notaritasusid ei arvestata (VÕS § 403¹ lg 3) [10].

Leping on tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 406² lg 1) [3]. Siis maksab tarbija saadu tagasi lepingus ette nähtud tähtpäevaks ja kasutamise aja eest tuleb maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses (VÕS § 406² lg 3) [3]. Riigikohtu järgi peab kohus seda ja vastutustundliku laenamise järgimist kontrollima ka ilma tarbija vastuväiteta, mõlemat peab tõendama krediidiandja ning tõendamata jätmisel saab hagi rahuldada maksimaalselt laenusumma ja sissenõutavaks muutunud viivise osas (RK 2-21-13098/50) [14].

Kas laenust saab loobuda või selle varem tagasi maksta?

Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul, elamukinnisvaraga seotud lepingust seitsme päeva jooksul (VÕS § 409 lg 1) [4]. Tähtaeg algab lepingu sõlmimise päevast või hilisemast päevast, mil tarbija sai kätte lepingutingimused ja teabe (VÕS § 409 lg 2) [4]. Põhisumma ja selle kasutamise aja eest kokkulepitud intress tuleb tagasi maksta viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest (VÕS § 409 lg 3) [4]; kui seda ei tehta, loetakse, et tarbija ei ole taganenud (VÕS § 409 lg 3¹) [4].

Ennetähtaegsel tagasimaksmisel ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid (VÕS § 411 lg 1) [5]. Fikseeritud intressimääraga perioodil võib krediidiandja nõuda mõistlikku hüvitist otsese kahju eest (VÕS § 411 lg 1¹) [5], kuid mitte üle ühe protsendi tagasimakstud summast, kui lepingu lõpuni on üle aasta, ja mitte üle 0,5 protsendi, kui see periood ei ületa üht aastat (VÕS § 411 lg 1²) [5]. Fikseerimata intressimääraga perioodil ja arvelduskrediidi puhul hüvitist nõuda ei või (VÕS § 411 lg 1³) [5]. Elamukinnisvaraga seotud krediidi puhul on erandid: krediidiandja võib nõuda ka suurema kahju hüvitamist (VÕS § 411 lg 1⁴) [5] ning fikseerimata intressimääraga perioodil saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest (VÕS § 411 lg 4) [5]. Hüvitist ei saa nõuda, kui krediidiandja sõlmis lepingu krediidivõimelisuses veendumata, välja arvatud juhul, kui tarbija jättis teabe tahtlikult esitamata või võltsis seda (VÕS § 411 lg 6) [5].

Mis saab, kui maksetega hilinete?

Maksetega viivitamisel ei või tarbijalt nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määr ning kokkulepe käsiraha või leppetrahvi nõudmiseks on tühine; krediidiandja võib siiski nõuda viivist ületava kahju hüvitamist (VÕS § 415 lg 1) [15]. See määr on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, või lepingu intressimäär, kui see on kõrgem (VÕS § 113 lg 1) [16].

Osadena tagastatava laenu võib krediidiandja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes siis, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja talle on antud edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg koos avaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmisel öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, muidu on see tühine (VÕS § 416 lg 1) [17]. Hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega tuleb pakkuda võimalust läbirääkimisteks (VÕS § 416 lg 2) [17]. Riigikohtu järgi peab ülesütlemisavaldus olema tingimusteta ja tarbijale üheselt arusaadav (RK 3-2-1-53-16) [18].

Mida seadus ütleb

• „Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.“ (VÕS § 402 lg 1) [1] – määratlus hõlmab ka ettevõtja antud kiirlaenu.
• „Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.“ (VÕS § 403⁴ lg 6) [2] – maksevõimet tuleb enne laenu andmist kontrollida.
• „Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.“ (VÕS § 409 lg 1) [4] – loobumist ei pea põhjendama.
• „Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt.“ (VÕS § 411 lg 1) [5] – laenu võib varem tagasi maksta.
• „Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest.“ (VÕS § 415 lg 4) [15] – ka osaline makse tuleb vastu võtta.

Mida teha

1. Enne lepingu sõlmimist küsige Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ja võrrelge krediidi kulukuse määra (VÕS § 403¹ lg 1) [10].
2. Esitage krediidiandjale oma sissetulekute ja kohustuste kohta õige ja täielik teave (VÕS § 403⁴ lg 3) [2].
3. Kui soovite lepingust loobuda, tehke taganemisavaldus 14 päeva jooksul ja makske raha tagasi hiljemalt 30 päeva jooksul avalduse tegemisest (VÕS § 409 lg 1 ja 3) [4].
4. Makseraskuste korral pöörduge krediidiandja poole: enne kohtu- või täitemenetlust peab ta hindama ja asjakohasel juhul pakkuma võla ümberkujundamist (VÕS § 416¹ lg 1) [19].
5. Kui Teilt nõutakse võlga, kontrollige krediidi kulukuse määra, viivise määra ja ülesütlemise nõuetekohasust (VÕS § 406² lg 1; VÕS § 415 lg 1; VÕS § 416 lg 1) [3] [15] [17].

Korduma kippuvad küsimused

Kas kiirlaen on ka tarbijakrediit?

Jah, kui laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijale (VÕS § 402 lg 1) [1]. Sellele kehtib ka krediidi kulukuse määra ülempiir (VÕS § 406² lg 1) [3].

Mis saab, kui laenuandja ei kontrollinud minu maksevõimet?

Intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole kokkulepitust suurem, ja muid tasusid Te ei võlgne, välja arvatud juhul, kui jätsite teabe tahtlikult esitamata või võltsisite seda (VÕS § 403⁴ lg 7) [2].

Kas pean taganemist põhjendama?

Ei, taganeda võib põhjust avaldamata (VÕS § 409 lg 1) [4]. Lepingutingimus, mis seob taganemise käsiraha või leppetrahviga, on tühine (VÕS § 409 lg 8) [4].

Kas laenuandja võib nõuda tagatiseks vekslit?

Ei. Tarbijat ei või kohustada võtma vekslikohustust ega välja andma tšekki (VÕS § 413 lg 1) [20]; kui see on vastu võetud, võite selle igal ajal tagasi nõuda (VÕS § 413 lg 2) [20].

Mis saab, kui laenunõue loovutatakse inkassole või krediidiostjale?

Uuele võlausaldajale võite esitada kõik vastuväited, mis Teil olid senise krediidiandja vastu nõude loovutamise ajal, sealhulgas nõuda tasaarvestust, ja seda õigust välistav kokkulepe on tühine (VÕS § 412 lg 1) [21].