Kirikute ja koguduste seadus (KiKoS)

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse ülesanne on põhiseadusega igaühele tagatud usuvabaduse teostamiseks sätestada kirikute, koguduste, koguduste liitude, kloostrite ja usuühingute liikmeks astumise kord ning nende tegevuse reguleerimine.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Usulised ühendused

(1) Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid.

(2) Kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel, valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.

(3) Kogudus käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.

(4) Koguduste liit käesoleva seaduse mõistes on vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud ja ühte usku tunnistavate koguduste ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud korras.

(5) Klooster käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.

(6) Välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsiooni suhtes kohaldatakse käesolevat seadust sarnaselt kirikusse kuuluva koguduse kohta sätestatuga.

(7) Kogudus võib kuuluda ühte kirikusse või koguduste liitu.

§ 3. Usulise ühenduse põhitegevus ja tegevuspiirangud

(1) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri põhitegevus on oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis, ning usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme.

(2) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

(2¹) Kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või olla põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muu hulgas esineda siis, kui samas lõikes nimetatud vaimulik keskus, juhtorgan, usuline ühendus või vaimulik juht õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, või toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või mõnel muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

(3) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja nende asutuse juhatustel ning kloostriülemal on õigus anda usulise ühenduse tegevust puudutavaid akte vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.

§ 4. Usuühing

(1) Usuühing on mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhitegevus on usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste vorme ning kes ei pea olema seotud konkreetse kiriku, koguduste liidu või kogudusega.

(1¹) Usuühing ei või olla põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani või ühendusega, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muu hulgas esineda siis, kui samas lõikes nimetatud juhtorgan või ühendus õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, või toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või mõnel muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

(2) Usuühing kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seadusega ettenähtud korras. Usuühingu põhikirja või kandeavaldusele lisatud asutamislepingu, asutamisotsuse ja muu tegevust reguleeriva alusdokumendi või lepingu seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks pöördub Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) seisukoha saamiseks ministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud küsimused, ning vajaduse korral pikendab kandeavalduse läbivaatamise tähtaega kuni kolme kuuni. Vajaduse korral kaasab ministeerium seisukoha koostamisse eksperte.

§ 5. Õigusvõime

(1) Usuline ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Утратил силу

(3) Usulise ühenduse ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

(4) Usulise ühenduse õigusvõime tekib tema kandmisega usuliste ühenduste registrisse (edaspidi register) ning lõpeb tema kustutamisega registrist, kui usulisel ühendusel puudub vara.

(5) Утратил силу

§ 6. Asukoht

(1) Kiriku, koguduse ja koguduste liidu asukohaks on koht, kus asub kiriku, koguduse ja koguduste liidu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kloostri asukohaks on koht, kus asub kloostri hoone või hoonete kompleks.

(2) Usulise ühenduse juhatus asub Eestis, olenemata tema vaimuliku keskuse asukohast.

§ 7. Nimi

(1) Usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama sõna „kirik”, „kogudus” või „klooster” või sõnu „koguduste liit” ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas ega näida teisi usulisi ühendusi nende tahet omamata usutunnistuselt ühendavana. Usuline ühendus võib oma nimes kasutada sõnade «kogudus» või «koguduste liit» asemel vastavat omanimetust, kui see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud nimekasutustavast.

(1¹) Koguduste liidu nimes võib sisalduda registrisse kantud kiriku nimi, kui see võimalus tuleneb kiriku põhikirjast või koguduste liidu ja kiriku vahel sõlmitud lepingust.

(2) Утратил силу

(3) Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud tema nime õigustamatu kasutamisega, võib tsiviilkohtumenetluses nõuda selle õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti tekitatud kahju hüvitamist.

§ 8. Üksikisiku õigused

(1) Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust ega teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

(2) Keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta, välja arvatud kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja kannatanu.

(3) Igal isikul on õigus lahkuda kogudusest, teatades enne oma otsusest koguduse juhatusele. Igal isikul on õigus lahkuda kloostrist, teatades enne oma otsusest kloostriülemale.

(4) Piiratud teovõimega isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta.

(5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on vähemalt 18-aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist vanusemäära.

(6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele.

(7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse.

§ 9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning kaitseväe struktuuriüksustes

(1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.

(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.

§ 10. Lapse kuulumine kogudusse

(1) Iga isik, kes on vähemalt 15-aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale.

(2) Noorem kui 15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal.

§ 11. Usulise ühenduse asutamine

(1) Kiriku, koguduste liidu, kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse ning kirikusse mittekuuluva kloostri asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.

(2) Asutamislepingus tuleb märkida:

1) asutatava kiriku, koguduse, koguduste liidu või kirikusse mittekuuluva kloostri nimi, asukoht, aadress ja tegevuse eesmärk;

2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;

3) asutajate kohustused;

4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.

(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana kiriku, koguduste liidu, koguduse või kirikusse mittekuuluva kloostri põhikiri.

(4) Kirikusse või koguduste liitu kuuluda sooviv kogudus asutatakse ja tema juhatus valitakse vastava kiriku või koguduste liidu põhikirja alusel, kui nimetatud põhikiri ei näe ette koguduse iseseisva põhikirja vastuvõtmist. Asutamiskoosoleku käik protokollitakse. Protokollile lisatakse koguduse asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega.

(5) Kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse või kirikusse mittekuuluva kloostri asutamislepingule kirjutavad alla kõik asutajad.

(6) Kiriku või koguduste liidu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud, kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Asutamislepingule võib alla kirjutada asutaja esindaja.

(7) Kirikusse kuuluv klooster asutatakse vastava kiriku põhikirjaga ettenähtud korras, asutamiskoosoleku käik protokollitakse. Protokollile lisatakse kloostri asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega.

§ 12. Põhikiri

(1) Usulise ühenduse põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) nimi ja asukoht;

2) tegevuse eesmärk ja õpetuslik alus;

3) kohustuslikud usulised talitused;

4) juhtimis- ja järelevalveorganite struktuur, nende moodustamise kord, pädevus ja volituste tähtaeg;

5) juhatuse liikmete valimise või nimetamise kord ja esindusõigusega seotud piirangud;

6) vaimulike staatus, hierarhia, teenistussuhted ja teenistusriietus;

7) vara moodustumise, kasutamise ja käsutamise kord;

8) põhikirja vastuvõtmise, muutmise, täiendamise alused ja kord;

9) tegevuse lõpetamise alused ja kord;

10) usulise ühenduse liikmeks vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;

11) liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada.

(1¹) Usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi mittetulundusühingute seaduses liikmete ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist ning erisused on kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõikes 2¹ sätestatuga.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega seotud otsuse tegemise või otsuse tegemisel osalemise õigust ei või põhikirjaga anda välisriigis asuvale juhtorganile, vaimulikule keskusele, vaimulikule juhile ega ühendusele, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Eespool nimetatud ohu hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõiget 2².

(2) Kui kirik või koguduste liit muudab oma põhikirja, millega kaasneb kiriku muutumine koguduste liiduks või koguduste liidu muutumine kirikuks, peavad nimetatud otsuse poolt olema ja selle allkirjastama kõigi vastavasse kirikusse või koguduste liitu kuuluvate koguduste esindajad. Allkirjad otsusel peavad olema notariaalselt kinnitatud.

(3) Usulise ühenduse põhikirja muudatus jõustub vastava kande tegemisel registrisse.

(4) Usulisel ühendusel võivad olla osakonnad ja asutused, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Osakonnad ja asutused ei ole juriidilised isikud. Osakonna või asutuse organid ja nende pädevus nähakse ette põhikirjas.

§ 13. Registrisse kandmise avaldus

(1) Registrisse kantakse kogudus, kuhu kuulub vähemalt 12 täisealist teovõimelist liiget.

(2) Usulise ühenduse kandmiseks registrisse esitab usulise ühenduse juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

(3) Avaldusele lisatakse:

1) asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri või asutamiskoosoleku protokoll ja vastava kiriku või koguduste liidu juhatuse poolt kinnitatud põhikiri;

2) Утратил силу

3) sidevahendite (telefon, faks vms) numbrid;

4) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(3¹) Välislepingu alusel tegutseva usulise ühenduse puhul esitab registripidajale avalduse välislepingu alusel tegutseva kiriku juhatus, lisades avaldusele põhikirja ja asutamislepingu asemel välislepingu teksti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid kirikusse kuuluva kloostri või kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse kohta, kes on juriidiline isik vastavalt oma põhikirjale või kiriku või koguduste liidu põhikirjale, esitab registrile vastava kiriku või koguduste liidu juhatus.

(5) Утратил силу

(6) Утратил силу

(7) Утратил силу

(8) Утратил силу

(9) Утратил силу

(10) Утратил силу

§ 14. Registrisse kandmise menetluse peatamine ja registrisse kandmata jätmine

(1) Usulise ühenduse asutamislepingu, põhikirja või selle muudatuste seaduses sätestatud nõuetele vastavuse või juhatuse liikme suhtes, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik, käesoleva seaduse § 23 lõikes 2¹ sätestatud takistuste puudumise kindlakstegemiseks pöördub registripidaja seisukoha saamiseks ministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud küsimused, ning vajaduse korral pikendab kandeavalduse läbivaatamise tähtaega kuni kolme kuuni. Vajaduse korral kaasab ministeerium seisukoha koostamisse eksperte.

(1¹) Registripidaja päringule usulise ühenduse juhatuse liikme suhtes käesoleva seaduse § 23 lõikes 2¹ sätestatud takistuste puudumise kohta vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministeerium kolme tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates.

(2) Registripidaja ei kanna usulist ühendust registrisse, kui:

1) usulise ühenduse põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele;

2) usulise ühenduse tegevus kujutab ohtu riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale või kahjustab tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

(3) Registrisse kandmise avalduse tagasilükkamisel peab registripidaja ära näitama tagasilükkamise põhjuse.

§ 15. Registrisse andmete kandmine ja nende muutmine

(1) Registrisse kantakse:

1) usulise ühenduse nimi;

2) usulise ühenduse asukoht ja aadress;

3) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg;

4) põhikirja jõustumise aeg;

5) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;

6) Утратил силу

7) muud seaduses sätestatud andmed.

(2) Kiriku, koguduste liidu, kirikusse kuuluva kloostri ja kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või koguduste liidu juhatus.

(2¹) Kirikusse mittekuuluva kloostri ja kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kloostri või koguduse juhatus.

(2²) Утратил силу

(2³) Утратил силу

(3) Koguduse või kloostri liitumisel kiriku või koguduste liiduga ja koguduse või kloostri väljaastumisel või väljaarvamisel sealt esitab vastava kiriku või koguduste liidu juhatus registrile dokumendid käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 toodud korras.

(4) Avaldusele lisatavale protokolli väljavõttele ei pea lisama koosolekust osavõtnute nimekirja või muud dokumenti usulise ühenduse liikmeskonna kohta.

(5) Registrisse kantud andmete muutmise avalduse läbivaatamisel kohaldab registripidaja käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut.

§ 16. Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

(1) Usulise ühenduse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduses mittetulundusühingute kohta ettenähtud korras, kui põhikiri või käesolev seadus ei sätesta teisiti, ning sellest teatatakse registrile vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 4.

(2) Usulise ühenduse lõpetamine ja likvideerimine toimub:

1) põhikirjaga ettenähtud alusel ja korras;

2) usulisse ühendusse kuuluvate koguduste või liikmete arvu vähenemisel alla seaduses või põhikirjas sätestatud suuruse;

3) usulise ühenduse pankroti väljakuulutamisel;

4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel ja korras.

(3) Minister, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine, taotleb kohtult usulise ühenduse sundlõpetamist, kui:

1) usulise ühenduse tegevus või põhikiri on vastuolus seaduse või põhiseadusega;

2) usulise ühenduse tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 2 nimetatud tunnused;

3) usulise ühenduse tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;

4) usulise ühenduse põhitegevuseks saab majandustegevus.

§ 17. Registri pidamine

(1) Usuliste ühenduste register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Usuliste ühenduste registrit peetakse Eestis asuvate usuliste ühenduste kohta.

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

§ 20. Vaimulik

(1) Usulise ühenduse vaimulik võib olla täisealine teovõimeline isik, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu nõuet ei kohaldata usulise ühenduse vaimuliku juhi või vaimuliku suhtes, kelle tegutsemiskoht asub selle usulise ühenduse põhikirjaga seonduvalt väljaspool Eestit.

(2) Vaimulikule esitatavad muud nõuded kehtestab usuline ühendus.

(3) Usulise ühenduse vaimulik ei saa olla isik:

1) kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või kelle elamisloa pikendamisest on keeldutud või kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule;

2) kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või kelle viisa pikendamisest on keeldutud või kelle viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule.

(4) Usulise ühenduse juhi või vaimuliku ametinimetus peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja see ei või olla eksitav tegevuse eesmärgi ega ulatuse osas. Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud juhi või vaimuliku ametinimetuse õigustamatu kasutamisega, võib tsiviilkohtumenetluses nõuda selle õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti tekitatud kahju hüvitamist.

§ 21. Vaimuliku teenistusriietus

(1) Usulise ühenduse põhikirjas ettenähtud vaimuliku teenistusriietust on õigus kanda ainult isikul, kellele usuline ühendus on selleks loa andnud. Nimetatud piirang ei laiene juhul, kui vaimuliku teenistusriietuseks on üldlevinud riietus.

(2) Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud tema vaimuliku teenistusriietuse õigustamatu kasutamisega, võib tsiviilkohtumenetluses nõuda vaimuliku teenistusriietuse õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 22. Pihisaladus

Vaimulik ei või avaldada temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatut, samuti isikut, kes erapihil või hingehoidlikul vestlusel käis.

§ 23. Juhatus

(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul peab olema juhatus. Juhatuse liikmete minimaalne ja maksimaalne arv nähakse ette põhikirjas.

(2) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

(2¹) Juhatuse liige ei saa olla isik:

1) kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või kelle elamisloa pikendamisest on keeldutud või kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule;

2) kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või kelle viisa pikendamisest on keeldutud või kelle viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule.

(3) Kloostri puhul käsitatakse juhatusena käesoleva seaduse mõttes kloostriülemat.

(4) Usulise ühenduse põhikirja kohaselt ametikohajärgselt usulise ühenduse juhatusse kuuluva vaimuliku või kloostriülema suhtes ei kohaldata seaduses sätestatud juhatuse liikme ametiaja piirangut. Usuline ühendus esitab sellekohase informatsiooni registrile käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 või 3¹ või § 15 lõikes 2 või 2¹ nimetatud avalduses.

(5) Usulise ühenduse juhatusse kuuluva vaimuliku või kloostriülema puhul kantakse usulise ühenduse taotlusel registrisse ka tema kiriklik nimi. Usuline ühendus esitab kirikliku nime ja informatsiooni selle nime vaimulikule või kloostriülemale omistamise kohta registrile käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3¹ ning § 15 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud avalduses.

§ 24. Juhatuse esindusõigus ja juhatuse liikme vastutus

Juhatuse esindusõiguse ja juhatuse liikme vastutuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut.

§ 25. Varalised õigused ja kohustused

(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus võtta oma liikmetelt liikmemaksu põhikirjas ettenähtud korras.

(2) Usulisel ühendusel on õigus võtta tasu usuliste talituste eest, korraldada sihtotstarbelisi korjandusi, vastu võtta annetusi ja pärandvara ning saada sissetulekuid oma varadest.

(3) Usulise ühenduse vara hulka kuuluvaid kultuurimälestisi võib usuline ühendus pantida, anda kasutusse või võõrandada juhatuse otsuse alusel, arvestades muinsuskaitseseadusega kehtestatud nõudeid. Kirikusse või koguduste liitu kuuluvad kogudused teostavad seda õigust kiriku või koguduste liidu juhatuse loal põhikirjas ettenähtud või põhikirja alusel kehtestatud korras.

(4) Kiriku või koguduste liidu põhikiri võib sätestada, et kirikusse või koguduste liitu kuuluvad kogudused võivad kinnisasju anda kasutusse, koormata piiratud asjaõigustega või võõrandada kiriku või koguduste liidu juhatuse loal põhikirjas ettenähtud või põhikirja alusel kehtestatud korras.

(5) Usuline ühendus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule ja oma põhikirjale.

§ 25¹. Majandusaasta aruanne

Registrisse kantud usuline ühendus ja usuühing esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigete 5 ja 5¹ kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.

§ 26. Järelevalve

(1) Põhikirjas kehtestatud korra kohaselt määratakse revisjon või audiitorkontroll.

(2) Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

(3) Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad revisjoni või audiitorkontrolli määranud organile.

§ 27. Usulise ühenduse tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara kasutamine

(1) Kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse või kloostri lõpetamisel läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara vastavale kirikule või koguduste liidule.

(2) Kiriku, koguduste liidu, kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse või kloostri põhikirjalise tegevuse lõpetamisel läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara üle riigile ning seda võib kasutada ainult heategeval või hariduslikul otstarbel.

§ 28. Käesoleva seaduse kohaldamine usulistele ühendustele

(1) Enne 2002. aasta 1. juulit asutatud usulistele ühendustele kohaldatakse nende usuliste ühenduste registrisse kandmiseni käesoleva seaduse §-des 1–3, 5–10, 16 ja 20–27 sätestatut.

(2) Siseministeeriumi juures peetavasse kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud usulised ühendused saavad registrisse kantud andmeid muuta, täiendada ja kustutada enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras kuni 2005. aasta 1. jaanuarini.

§ 29. Registrisse kandmise avaldus

(1) Enne 2002. aasta 1. juulit asutatud ning Siseministeeriumis registreeritud usuline ühendus, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, kantakse registrisse tema avalduse alusel.

(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida käesolevas seaduses sätestatud andmed ning avaldusele tuleb lisada tema Siseministeeriumis registreerimise tunnistus ja seaduses sätestatud dokumendid, välja arvatud asutamisleping või asutamiskoosoleku protokoll.

(3) Usulise ühenduse põhikiri peab registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga.

(4) Registrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi kahe kuu jooksul, arvates avalduse ja kõigi muude ettenähtud dokumentide esitamisest.

§ 29¹. Registripidajale esitatud dokumentide säilitamine

Registripidajale edastatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid usulise ühenduse liikmeskonna kohta, viiakse avalikust toimikust registritoimikusse. Kui usuline ühendus on esitanud registripidajale avalduse, mis on ühiselt e-allkirjastatud koos dokumendiga, mis sisaldab andmeid usulise ühenduse liikmeskonna kohta, siis viiakse registritoimikusse kõik ühiselt e-allkirjastatud dokumendid.

§ 30. Märked registrites

(1) Siseministeeriumis registreeritud usulise ühenduse registrisse kandmisel tehakse registripidaja teate alusel kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse sellekohane märge.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud usulise ühenduse registrisse kandmisel tehakse registrisse märge varasema registreerimise kohta Siseministeeriumis, näidates ära endise registrinumbri.

§ 31. Lõpetamine

(1) Siseministeeriumis registreeritud usulised ühendused, kelle registrisse kandmiseks ei ole 2005. aasta 1. jaanuariks avaldust esitatud või kelle nimetatud tähtaja jooksul esitatud registrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud põhjustest tuleneval sundlõpetamisel kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-s 95 sätestatud korda.

§ 31¹. Teate esitamine juhatusse kuuluva vaimuliku või kloostriülema kohta

Enne käesoleva seaduse § 23 lõike 4 jõustumist juhatuse liikmena registrisse kantud selle lõike esimeses lauses nimetatud vaimuliku või kloostriülema kohta võib usuline ühendus esitada registrile sellekohase teate § 15 lõikes 2 või 2¹ sätestatud korras.

§ 31². Käesoleva seaduse § 3 lõike 2¹, § 4 lõike 1¹, § 12 lõike 1² ja § 23 lõike 2¹ rakendamine

(1) Usuline ühendus või usuühing, mille põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 3 lõikes 2¹, § 4 lõikes 1¹, § 12 lõikes 1² või § 23 lõikes 2¹ sätestatud nõuetega, peab oma põhikirja, juhatuse koosseisu ja tegevuse viima eespool nimetatud nõuetega vastavusse ning esitama avalduse muudatuste mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks kuue kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest arvates.

(2) Registripidaja ei käsita käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt esitatud kandeavalduse lahendamisel kande tegemist takistava puudusena usulise ühenduse või usuühingu registrisse kantud põhikirja rakendamata jätmist selles osas, mis nõuab käesoleva seaduse § 3 lõikes 2¹, § 4 lõikes 1¹, § 12 lõikes 1² või § 23 lõikes 2¹ nimetatud isiku või juhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmises, heakskiitmises või kinnitamises.

(3) Registripidaja ei käsita kirikusse kuuluva koguduse või kloostri või koguduste liitu kuuluva koguduse kandeavalduse lahendamisel kande tegemist takistava puudusena käesoleva seaduse § 15 lõike 2 järgimata jätmist, samuti käesolevas lõikes eespool nimetatud koguduse või kloostri põhikirja rakendamata jätmist selles osas, mis nõuab kiriku või koguduste liidu juhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmises, heakskiitmises või kinnitamises, kui:

1) kandeavalduse esitanud kogudus või klooster kuulub kirikusse või koguduste liitu, mille põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 3 lõike 2¹, § 4 lõike 1¹, § 12 lõike 1² või § 23 lõike 2¹ nõuetega, või

2) on jõustunud kohtuotsus selle kiriku või koguduste liidu sundlõpetamise kohta käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud alusel.

§ 33. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 34. Varasema kirikute ja koguduste seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 35. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil.