Elamisluba abikaasa või pereliikme juurde elama asumiseks

Kes saab pereliikme Eestisse elama kutsuda?

Elama asumine abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde ja elama asumine lähedase sugulase juurde on tähtajalise elamisloa eraldi andmise alused (VMS § 118 p 1 ja 2) [7].

• Abikaasa või registreeritud elukaaslane. Kutsuja võib olla Eestis elav Eesti kodanik, eesti rahvusest isik või elamisloa alusel Eestis elav välismaalane (VMS § 137 lg 1) [1]. Eesti kodanikust või eesti rahvusest kutsuja suhtes ei kohaldata eelnevat Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos Eestisse elama (VMS § 137 lg 2) [1].
• Alaealine laps. Lapsele võib anda elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest vanema juurde (VMS § 150 lg 1 p 1) [2]. Alaealine on alla 18-aastane isik; alaealiseks ei loeta isikut, kes on abielus, elab eraldi perekonnas või elab iseseisvat elu (VMS § 4) [8].
• Muud lähedased sugulased. Lähedase sugulase juurde võib elamisloa anda ka täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, hooldust vajavale vanemale või vanavanemale ning eestkostetavale, kui on täidetud seal sätestatud tingimused (VMS § 150 lg 1 p 2–4) [2].

Kui välismaalasest kutsujal on elamisluba õppimiseks, peab ta olema elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt kaks aastat (VMS § 137 lg 2¹) [1]; see nõue ei kehti, kui kutsuja elamisluba on antud õppimiseks doktoriõppes (VMS § 137 lg 2²) [1]. Elamisluba ei anta, kui välismaalasest abikaasale on antud tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks (VMS § 137 lg 2³; VMS § 115 p 19) [1] [9]. Alates 01.01.2027 ei sisalda VMS § 137 enam seda keeldu (VMS § 137) [10], kuid § 176² alusel lühiajaliseks töötamiseks antud elamisloale kohaldatakse ka edaspidi kuni 31.12.2026 kehtinud VMS § 137 lõike 2³ redaktsiooni (VMS § 309¹⁹ lg 2) [11].

Millised nõuded kehtivad kutsujale ja perekonnale?

• Tegelik perekonnaelu. Abikaasade või elukaaslaste vahel peab olema „tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu või kooselu ei ole fiktiivne“ (VMS § 138 lg 1) [3].
• Sissetulek. Kutsujal peab olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab seda tagama abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek (VMS § 139) [4]. Sissetuleku määr on kahekordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta olenevalt perekonna suurusest (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 53 lg 1) [12].
• Elukoht. Perekonnal peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis (VMS § 140 lg 1) [5]. Nõuet ei kohaldata näiteks siis, kui kutsuja on saanud elamisloa ettevõtluseks või töötamiseks tippspetsialistina või iduettevõttes (VMS § 140 lg 2) [5] või elamisloa õppimiseks magistri- või doktoriõppes (VMS § 140 lg 3) [5].
• Kutse. Taotlusele lisatakse abikaasa kirjalik kutse (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 9 lg 1 p 5) [13]. Kutset allkirjastades kinnitab kutsuja muu hulgas, et ta elab Eestis, et tema ja taotleja vahel on olemas tihe majanduslik side, perekond on püsiv ning abielu või kooselu ei ole fiktiivne (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 9 lg 3) [13].
• Kutsuja kohustused. Abikaasal, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, on kutsuja kohustused (VMS § 148) [14]: ta peab välismaalase Eestis vastu võtma, tagama tema majutamise ning kandma tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud (VMS § 291 lg 2) [15]. Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid, väljasõidukohustuse sundtäitmise kulusid või kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas viibimise kulusid, peab kutsuja need hüvitama, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot (VMS § 291 lg 3) [15].

Kui kutsuja on Eesti kodanik, võib taotluse lugeda põhjendamatuks, kui abikaasal on võimalik elama asuda taotleja kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel mõnda teise riiki (VMS § 142 lg 1) [16]. Välismaalasest kutsuja puhul loetakse taotlus põhjendamatuks, kui abikaasad ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega taotleja kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki (VMS § 142 lg 2) [16]. Riigikohus on elamisloa pikendamise asjas leidnud, et haldusorgan pidi välja selgitama, kas abikaasal on võimalik asuda elama taotleja kodakondsusjärgsesse riiki, ning VMS § 142 lg 2 kohaldamisel tuleb asjaolude selgitamiseks üldjuhul pöörduda nii taotleja kui ka tema abikaasa poole; kohus märkis ka, et perekonna taasühinemise direktiiv 2003/86/EÜ sellist keeldumise alust ette ei näe (RK 3-19-92/20) [17].

Mida on vaja lapse elamisloaks?

Lapse elamisloa andmisel arvestatakse eelkõige lapse õiguste ja huvidega; elamisluba ei anta, kui Eestisse elama asumine kahjustab lapse õigusi ja huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib halveneda (VMS § 154 lg 1 ja 2) [18]. Ühise hooldusõiguse korral on vaja teise vanema nõusolekut (VMS § 154 lg 3) [18]. Laps, kes on Eestis sündinud või asub kohe pärast sündi koos vanemaga Eestisse elama, saab elamisloa, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline elamisluba (VMS § 150¹ lg 1) [19]; Eestis sündinud lapse puhul ei ole selleks ühise hooldusõiguse korral teise vanema nõusolek nõutav (VMS § 154 lg 3¹) [18].

Taotlusele lisatakse muu hulgas lapse sünnitunnistus ja vanema kirjalik kutse, välja arvatud juhul, kui taotluse esitab vanem ise (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 10 lg 1) [20]. Kui vanemal on tähtajaline elamisluba, ei tohi lapse elamisloa kehtivusaeg ületada vanema elamisloa kehtivusaega (VMS § 155) [21]; kui vanema elamisluba pikendatakse või talle antakse uus, pikeneb lapse elamisluba vanema elamisloa kehtivusaja lõpuni (VMS § 155¹ lg 1) [22].

Kuidas taotleda ja kui kaua elamisluba kehtib?

Taotlus esitatakse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast isiku tuvastamist ja vajaduse korral biomeetriliste andmete võtmist Politsei- ja Piirivalveametile (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 8 lg 1) [23]. Politsei- ja Piirivalveametile võib taotluse esitada välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 216 lg 1 p 1) [24].

Otsus tehakse 90 päeva jooksul taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise päevast (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 26 lg 1) [25]. Mõjuval põhjusel võib seda tähtaega üldjuhul pikendada; pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivitamata kirjalikult (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 26 lg 5) [25]. Eesti kodanikust abikaasa, registreeritud elukaaslase või lähedase sugulase juurde elama asumisel on riigilõiv 115 eurot ja välisesinduses 145 eurot (RLS § 273 lg 5) [26]; tähtajalise elamisloa taotluse üldine riigilõiv on 225 eurot ja välisesinduses 255 eurot (RLS § 273 lg 1) [26]; dokumendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse lisaks riigilõivu 20 eurot (RLS § 273 lg 8) [26].

Kehtivusaja määramisel võetakse arvesse abielu või registreeritud kooselu kestust (VMS § 143¹ lg 1) [27]. Kui kutsuja elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel, ei tohi abikaasale või elukaaslasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada kutsuja elamisloa kehtivusaega (VMS § 143 lg 3) [28]. Elamisluba võib pikendada kuni kümneks aastaks korraga (VMS § 132 lg 1) [29]; abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa pikendamisest keeldutakse muu hulgas siis, kui abielu või kooselu on lõppenud, perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist või perekonnal puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum Eestis (VMS § 144 p 2 ja 4–6) [30].

Mida seadus ütleb

• „Abielu või registreeritud kooselu on fiktiivne, kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel puudub tegelik perekonnaelu.“ (VMS § 138 lg 2) [3] – üksnes elamisloa saamiseks sõlmitud abielu alusel elamisluba ei anta.
• „Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat.“ (VMS § 119 lg 1) [6] – see on ülempiir, mitte iga kord antav kehtivusaeg.
• „Ühise hooldusõiguse korral on elamisloa andmiseks nõutav teise vanema nõusolek.“ (VMS § 154 lg 3) [18] – kui hooldusõigus on mõlemal vanemal, on vaja ka teise vanema nõusolekut; erand on Eestis sündinud lapse § 150¹ lõike 1 alusel antav elamisluba (VMS § 154 lg 3¹) [18].
• „Abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.“ (VMS § 148) [14] – kutsuja vastutab ka pereliikme Eestis viibimise kulude eest.

Mida teha

1. Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumisel kontrollige, kas kutsuja vastab nõuetele: ta elab Eestis Eesti kodanikuna, eesti rahvusest isikuna või elamisloa alusel (VMS § 137 lg 1) [1], perekonna sissetulek tagab ülalpidamise (VMS § 139) [4] ning perekonnal on registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis (VMS § 140 lg 1) [5].
2. Koguge dokumendid: taotlus, foto, abielu või kooselu registreerimist tõendav dokument, kirjalik selgitus varasemate abielude kohta, kui taotleja on olnud varem abielus, abikaasa kirjalik kutse ja dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 9 lg 1) [13]; lapse puhul ka sünnitunnistus ja vanema kutse (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 10 lg 1) [20].
3. Sõlmige ravikulukindlustuse leping, mille kindlustussumma aastase kindlustusperioodi kohta on vähemalt 6000 eurot (VMS § 120 lg 1 p 4) [31]; seda ei pea tegema, kui olete ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik (VMS § 120 lg 9) [31].
4. Tasuge riigilõiv (RLS § 273 lg 1 ja 5) [26] ja esitage taotlus Eesti välisesinduses või, kui Teil on Eestis viibimiseks seaduslik alus, Politsei- ja Piirivalveametis (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 8 lg 1; VMS § 216 lg 1 p 1) [23] [24].
5. Pärast elamisloa saamist registreerige elukoht rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast (VMS § 121 lg 1) [32]; kui elate elamisloa andmise ajal Eestis, ühe kuu jooksul päevast, mil Teid elamisloa andmise otsusest teavitati (VMS § 121 lg 2) [32].

Korduma kippuvad küsimused

Mis saab elamisloast, kui abielu lõpeb?

Elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui abielu või registreeritud kooselu on lõppenud (VMS § 146 lg 1 p 2) [33]; sellel alusel saab seda teha kolme aasta jooksul elamisloa andmisest (VMS § 146 lg 3) [33]. Kui abielu lõpeb enne kolme aasta möödumist, kuid Eestist lahkuma kohustamine oleks ilmselgelt liiga koormav, võib anda elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks (VMS § 149 lg 2) [34].

Mis saab pärast kolme aastat Eestis elamist?

Kui olete abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa alusel elanud Eestis vähemalt kolm aastat, võib Teile anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks (VMS § 149 lg 1) [34].

Kas abikaasa elamisluba sõltub kutsuja elamisloast?

Jah. Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt kutsuja elamisloa kehtetuks tunnistamisega (VMS § 146 lg 2) [33] ning selle kehtivusaeg ei tohi ületada kutsuja tähtajalise elamisloa kehtivusaega (VMS § 143 lg 3) [28]. Samuti ei tohi lapse elamisloa kehtivusaeg ületada vanema tähtajalise elamisloa kehtivusaega (VMS § 155) [21].

Mis saab lapse elamisloast, kui laps saab täisealiseks?

Alaealisena saadud elamisluba kehtib selle kehtivusaja lõppemiseni (VMS § 154 lg 5) [18]. Pärast täisealiseks saamist võib anda elamisloa, mille tingimused ja kehtivus ei ole seotud vanemaga; siis peavad olema täidetud tähtajalise elamisloa üldised tingimused (VMS § 154 lg 6) [18].

Kas need reeglid kehtivad ka Euroopa Liidu kodaniku pereliikmele?

Ei. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanike ning nende perekonnaliikmete Eestis elamise alused sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus (VMS § 1 lg 2) [35].