Tähtajaline elamisluba töötamiseks

Millised tingimused peavad olema täidetud?

Elamisluba töötamiseks antakse selleks, et Eestisse saaks tööle võtta vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1) [1]. Tingimused puudutavad nii tööandjat kui ka töötajat:

• Tööandja on kantud Eesti äriregistrisse. Nõuet ei kohaldata, kui tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik või välismaalane on Eestisse lähetatud töötaja (VMS § 176 lg 2 ja 3) [1].
• Tööandjal on tegelik majandustegevus. Vahetult enne taotluse esitamist peab tööandjal olema olnud tegelik majandustegevus Eestis vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul; see ei kehti näiteks õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena tööle asumisel (VMS § 176 lg 4 ja 5) [1].
• Töötukassa luba. Luba antakse, kui töökohta ei ole võimalik täita nõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades (VMS § 177 lg 1) [2]. Luba ei ole seotud välismaalase isikuga ja selle võib saada ühe või mitme töökoha täitmiseks (VMS § 177 lg 1¹) [2].
• Töötaja sobivus. Välismaalasel peab olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised (VMS § 179 lg 1) [6].
• Tööandja usaldusväärsus. Elamisloa andmisest keeldutakse, kui tööandjat on karistatud karistusseadustiku §-des 133–133³, 175 või 260¹ sätestatud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole kustutatud, samuti kui ettevõte on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist (VMS § 180 lg 1 ja 1¹) [7]. Keelduda võib muu hulgas siis, kui tööandjal on maksuvõlgnevusi või ta ei ole täitnud seaduses sätestatud teavitamiskohustust (VMS § 180 lg 2) [7].

Kui suur peab olema palk?

Üldreegel on Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutopalk olenemata kokkulepitud tööajast (VMS § 178 lg 1) [3]. Määr peab vastama andmetele, mis olid viimati avaldatud taotluse menetlusse võtmise hetkel, ja seda korrigeeritakse elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel (VMS § 178 lg 2) [3]. Erisused:

• tippspetsialistile tuleb maksta vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutis (VMS § 178 lg 1¹) [3];
• kasvuettevõttes on tasu 80 protsenti Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast (VMS § 178 lg 1⁴) [3];
• üldist ja tippspetsialisti palgamäära ei kohaldata välismaalasele, kes on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või kõrghariduse (VMS § 178 lg 1²) [3];
• töötamisel Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud valdkonnas (VMS § 181 lg 2 p 4) [4] tuleb maksta vähemalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud valdkonnas (VMS § 178 lg 1³) [3]; alates 01.01.2027 tuleb tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antud elamisloa korral maksta vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast (VMS § 178 lg 1³) [8].

Igal juhul peab töötasu võimaldama välismaalase toimetulekut Eestis (VMS § 178 lg 4) [3].

Mis on sisserände piirarv ja keda see ei puuduta?

Aastane sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast (VMS § 113 lg 2) [5]. Piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata muu hulgas järgmisi isikuid (VMS § 115) [9]:

• Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Ühendkuningriigi kodanikud (VMS § 115 p 8, 9 ja 9¹) [9];
• teadlased ja akadeemilised töötajad (VMS § 115 p 5) [9];
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, iduettevõttes või kasvuettevõttes töötajad (VMS § 115 p 14, 15 ja 20) [9];
• tippspetsialistid (VMS § 115 p 18) [9];
• lühiajaliseks töötamiseks elamisloa saajad (VMS § 115 p 19) [9]; alates 01.01.2027 on selles punktis nende asemel tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks elamisloa saajad (VMS § 115 p 19) [10].

Kui välismaalast arvestatakse piirarvu hulka ja piirarv on täitunud, ei registreerita ka tema töökohavahetust (VMS § 184¹ lg 4 p 2) [11]. Alates 01.01.2029 keeldub Eesti Töötukassa töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmisest, kui on täidetud järgmised tingimused: välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel, otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ja järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu (VMS § 177 lg 5) [12].

Millal ei ole Töötukassa luba vaja?

Ilma Töötukassa loa ja palganõudeta võib elamisloa anda näiteks akrediteeritud ajakirjanikule, loomingulisele töötajale etendusasutuses, õpetajale, teadlasele (kui teadus- ja arendusasutus on temaga sõlminud võõrustamislepingu) ja akadeemilisele töötajale, sportlasele või treenerile spordialaliidu kutsel, lähetatud töötajale, Eestis neljanda või viienda taseme kutseõppes kutsehariduse või kõrghariduse omandanule ning iduettevõttes töötamiseks (VMS § 181 lg 1) [4].

Ilma Töötukassa loa nõudeta võib elamisloa anda muu hulgas eksperdile, nõustajale või konsultandile, eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks, tippspetsialistile, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale ja kasvuettevõttes töötamiseks (VMS § 181 lg 2) [4]. Praegu kuulub nende juhtude hulka ka töötamine Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust (VMS § 181 lg 2 p 4 ja lg 8) [4]. Alates 01.01.2027 on see alus „töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal“ (VMS § 181 lg 2 p 4) [13]: elamisloa võib anda, kui tööandja Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse, ja Vabariigi Valitsus kehtestab selliste elamislubade maksimaalse arvu igaks kalendriaastaks (VMS § 181 lg 8 ja 14) [13]. Tippspetsialisti puhul peab äriühing üldjuhul olema kantud äriregistrisse vähemalt 12 kuud ja täitma ühe seaduses nimetatud tingimustest, näiteks müügitulu vähemalt 200 000 eurot aastas (VMS § 181 lg 5) [4]. Elamisloa pikendamisel Töötukassa luba ei nõuta (VMS § 177 lg 3) [2].

Kuidas taotlust esitada?

Taotlus esitatakse isiklikult (VMS § 213 lg 1) [14]. Isiklikult ei pea välisesindusse ega Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuma, kui Teid on varasemas elamisloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ja sõrmejäljed vastavad nõuetele (VMS § 213 lg 1¹) [14]. Alates 01.01.2028: kui olete esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu, kinnitate nende õigsust taotluse allkirjastamisega ning taotluse võib allkirjastada selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga (VMS § 213 lg 1²) [15]. Taotluse menetlemise üksikasjad on kehtestatud määrusega Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad (edaspidi taotlemise kord). Taotlus esitatakse Eesti välisesindusele, kes edastab selle Politsei- ja Piirivalveametile (taotlemise kord § 8 lg 1) [16]; Politsei- ja Piirivalveametis võib taotleda välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 216 lg 1 p 1) [17].

• Töötaja esitab taotluse, foto, dokumendi legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul ja tegevust tõendava dokumendi (taotlemise kord § 14 lg 1) [18].
• Tööandja esitab Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku kutse välismaalase tööle võtmise kohta ning Töötukassa loa; Töötukassa luba ei pea esitama, kui elamisluba taotletakse VMS § 181 lõike 1 või 2 alusel (taotlemise kord § 14 lg 2 ja 11) [18].
• Töötukassa luba taotleb tööandja kirjalikult; Töötukassa annab loa või keeldub sellest seitsme tööpäeva jooksul ja luba kehtib elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud (taotlemise kord § 15 lg 1–3) [19].
• Riigilõiv on 250 eurot ja välisesinduses 280 eurot (RLS § 273 lg 2) [20].

Otsus tehakse 90 päeva jooksul taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise päevast (taotlemise kord § 26 lg 1) [21]. Töötamiseks esitatud taotluse puhul võib seda tähtaega pikendada üksnes erandlikel ja põhjendatud asjaoludel kuni 30 päeva võrra (taotlemise kord § 26 lg 6 ja 7) [21].

Mida tohib elamisloa alusel teha?

Elamisloas määratakse kindlaks vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (VMS § 185 lg 1) [22], ning töötada tohib üksnes neil tingimustel (VMS § 185 lg 3) [22]. Samal ajal võib töötada mitme tööandja juures, järgides elamisloas määratud tingimusi (VMS § 181² lg 1) [23].

Tööandjat võib elamisloa kehtivusajal vahetada, kui uus tööandja on enne tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse ning amet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab elamisloa andmise tingimustele, ja töökohavahetuse registreerinud (VMS § 184¹ lg 1) [11]. Seda võimalust ei ole ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud elamisloaga välismaalasel ega lähetatud töötajal (VMS § 184¹ lg 2) [11]. Kui olete töötanud elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest, ei ole tööandja vahetamisel Töötukassa luba vaja (VMS § 177 lg 4¹) [2].

Kui elamisloas määratud töötamise tingimus muutub ja tegemist ei ole seaduses nimetatud erandiga (näiteks mitme tööandja juures töötamine, registreeritud töökohavahetus või lubatud töötaolek), tunnistatakse elamisluba kehtetuks (VMS § 189 lg 1 p 2 ja lg 2) [24].

Mida seadus ütleb

• „Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.“ (VMS § 176 lg 2) [1] – elamisluba on seotud konkreetse tööandja ja töökohaga.
• „Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast.“ (VMS § 178 lg 1) [3] – ka osalise tööajaga töötades kehtib sama alammäär.
• „Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud sisserände piirarvuga.“ (VMS § 113 lg 1) [5] – piirarvu täitumise arvutamisel jäetakse välja seaduses loetletud isikud (VMS § 115) [9].
• „Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“ (VMS § 185 lg 3) [22] – tööandja vahetamiseks on vaja töökohavahetuse registreerimist (VMS § 184¹ lg 1) [11].
• „Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel peab taotleja olema omandanud eesti keele oskuse vähemalt A2-tasemel.“ (VMS § 187 lg 2) [25] – erandid on loetletud seaduses (VMS § 187 lg 3) [25].

Mida teha

1. Kontrollige, kas töökoht kuulub mõne erandi alla (VMS § 181 lg 1 ja 2) [4]; kui ei, taotleb tööandja Töötukassa luba (taotlemise kord § 15 lg 1) [19].
2. Veenduge, et kokkulepitud tasu vastab seaduse nõudele (VMS § 178 lg 1) [3].
3. Tööandja esitab Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku kutse (taotlemise kord § 14 lg 2) [18].
4. Esitage taotlus isiklikult välisesinduses või Eestis seadusliku viibimisaluse korral Politsei- ja Piirivalveametis (VMS § 213 lg 1; VMS § 216 lg 1 p 1) [14] [17] ja tasuge riigilõiv (RLS § 273 lg 2) [20].
5. Pärast loa saamist töötage üksnes loas määratud tingimustel; tööandja vahetamisel peab uus tööandja esitama registreerimistaotluse enne Teie tööle asumist (VMS § 184¹ lg 1) [11].
6. Pikendamise taotlus esitage Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppemist (taotlemise kord § 28 lg 1 ja 4) [26].

Korduma kippuvad küsimused

Kui pikaks ajaks elamisluba antakse?

Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat (VMS § 119 lg 1) [27] ja seda võib pikendada kuni kümneks aastaks korraga (VMS § 132 lg 1) [28]. Pikendada võib, kui senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega (VMS § 187 lg 1) [25]. Kui taotlesite pikendamist elamisloa kehtivusajal, on Teie Eestis viibimine taotluse läbivaatamise ajal seaduslik (VMS § 130) [29].

Mis saab, kui jään töötuks?

Elamisloa kehtivusajal võib olla tööta kokku kuni kolm kuud, kui elamisluba on olnud alla kahe aasta, ja kuni kuus kuud, kui see on olnud vähemalt kaks aastat (VMS § 189³ lg 1) [30]. Kui olete tööta kauem kui kolm kuud, peab Teil olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks (VMS § 189³ lg 2) [30]. Lisaks sellele ajale võib olla tööta muu hulgas töökohavahetuse registreerimise taotluse või Töötukassa loa taotluse läbivaatamise ajal, kui taotlus esitati lubatud töötaoleku ajal (VMS § 189³ lg 3) [30]. Töötaolek algab töösuhte lõppemise päevale järgnevast päevast (VMS § 189³ lg 5) [30].

Kas pean oskama eesti keelt?

Pikendamisel on nõutav eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel (VMS § 187 lg 2) [25]; sama kehtib uue elamisloa taotlemisel, kui olete töötamiseks antud elamisloa alusel elanud Eestis vähemalt viis aastat (VMS § 179 lg 3) [6]. Nõue ei kehti näiteks teadlasele, Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemisel või pikendamisel ja akadeemilisele töötajale (VMS § 179 lg 4; VMS § 187 lg 3) [6] [25].

Kas lühiajalise töötamise järel saab elamisloa?

Praegu kehtiva korra järgi võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui olete vahetult enne taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud, jätkate sama tööandja juures, tööandja on usaldusväärne ja on maksnud seaduse nõuetele vastavat töötasu (VMS § 176² lg 1) [31]. Seda elamisluba ei pikendata (VMS § 186 lg 5) [32]. Välismaalaste seaduse muudatusega kehtib VMS § 176² kuni 2026. aasta 31. detsembrini (VMS § 176²; VMS § 309¹⁹) [31] [33]: alates 01.01.2027 ei ole lühiajaline töötamine enam nende juhtude hulgas, kus elamisloa võib anda ilma Töötukassa loa nõudeta (VMS § 181 lg 2) [13]. VMS § 176² alusel antud elamisload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni ning neile kohaldatakse ka edaspidi kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud VMS § 186 lõike 5 redaktsiooni (VMS § 309¹⁹ lg 1 ja 2) [33]. Kui taotlus selle elamisloa saamiseks on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari, vaadatakse see läbi kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud korras (VMS § 309¹⁹ lg 4) [33].