Pikaajalise elaniku elamisluba

Millised tingimused peavad olema täidetud?

Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele (VMS § 232 lg 1) [2]:

• ta on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne taotluse esitamist (VMS § 232 lg 1 p 1) [2];
• tal on kehtiv tähtajaline elamisluba (VMS § 232 lg 1 p 2) [2];
• tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks (VMS § 232 lg 1 p 3) [2];
• ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti välislepingu tähenduses (VMS § 232 lg 1 p 4) [2];
• ta on täitnud integratsiooninõude, s.t oskab eesti keelt (VMS § 232 lg 1 p 5) [2];
• tema elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse (VMS § 232 lg 1 p 6) [2];
• tema puhul ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseid (VMS § 232 lg 1 p 7) [2].

Eestis elava Eesti kodaniku või pikaajalise elaniku alla 15-aastase lapse puhul ei kohaldata viie aasta elamise, kehtiva tähtajalise elamisloa ja sissetuleku nõuet (VMS § 232 lg 2) [2].

Kuidas arvestatakse viit aastat ja Eestist eemalviibimist?

Eestis elamise perioodi hulka arvatakse ajutine eemalviibimine, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul enne taotluse esitamist (VMS § 233 lg 1) [5]. Kui eemalviibimine oli pikem, kuid Politsei- ja Piirivalveamet on selle lugenud põhjendatuks, pikeneb nõutav Eestis elamise periood lubatut ületava aja võrra (VMS § 233 lg 3) [5].

Riigikohtu sõnul on pikaajalise elaniku elamisloa andmise põhikriteerium riigis elamise kestus; kui püsivalt Eestis elamise nõue ei ole täidetud, keeldutakse elamisloa andmisest, kuid kehtiva tähtajalise elamisloa omanik võib hiljem esitada uue taotluse (RK 3-3-1-1-16) [6].

Erireeglid:

• Õppimine. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aeg arvestatakse poole ulatuses, kui olete hiljem saanud elamisloa muul alusel (VMS § 233 lg 2) [5]. Kui Teile on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks, keeldutakse pikaajalise elaniku elamisloa andmisest (VMS § 237 lg 2 p 1) [7].
• Euroopa Liidu sinine kaart. Sinise kaardi omaniku puhul võib viie aasta Eestis elamise asemel kohaldada nõuet, et ta on vahetult enne taotluse esitamist elanud sinise kaardi alusel Euroopa Liidu liikmesriikides vähemalt viis aastat, sealhulgas viimased kaks aastat Eestis (VMS § 232 lg 2¹) [2]. Talle arvatakse elamise hulka Euroopa Liidu liikmesriikidest eemalviibimine, mis ei ületa 12 järjestikust kuud ja kokku 18 kuud viimase viie aasta jooksul (VMS § 233 lg 1¹) [5].

Milline eesti keele oskus on nõutav?

Taotleja „peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel – keeleoskustase B1 või sellele vastav tase“ (VMS § 234 lg 1) [3]. Keeleoskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil (VMS § 234 lg 3) [3].

• Integratsiooninõuet ei pea täitma alla 15-aastane, üle 65-aastane ega täisealine piiratud teovõimega välismaalane (VMS § 234 lg 2) [3].
• Eksamit ei pea sooritama, kui olete omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse (VMS § 234 lg 4) [3]. Haridus loetakse eesti keeles omandatuks, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles (KeeleS § 26 lg 4) [8].
• Kui Te terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeline eksamit sooritama, vabastatakse Teid sellest täielikult või osaliselt; selle otsustab ekspertkomisjon (VMS § 235 lg 1–3) [9].

Milline sissetulek ja ravikindlustus on vajalik?

Legaalne sissetulek on muu hulgas seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis ja välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine (VMS § 9 lg 1) [10].

Pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks on legaalse sissetuleku määr „ühekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta“ (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 53 lg 7) [11]. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 131 lg 3) [12]; 2026. aastal on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus (2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5) [13]. Taotlusele tuleb lisada dokument sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul, millest nähtuvad vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 46 lg 1 p 3) [14].

Ravikindlustatud on muu hulgas tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes maksab sotsiaalmaksu iseenda eest (RaKS § 5 lg 1) [15], näiteks üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik (RaKS § 5 lg 2 p 1) [15].

Mida see elamisluba annab ja millal see lõpeb?

Elamisluba annab üldjuhul direktiivi 2003/109/EÜ III peatükis sätestatud õigused; see ei kehti näiteks Eestis elava Eesti kodaniku või pikaajalise elaniku kuni viieaastase lapse kohta, kellele antakse pikaajalise elaniku elamisluba (VMS § 231 lg 1 ja 2) [16] ja Eestis töötamiseks ning ettevõtlusega tegelemiseks ei ole vaja eraldi luba (VMS § 231 lg 3) [16]. Kehtivusaeg lõpeb Eesti või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse saamisel (VMS § 240 lg 1 p 1 ja 2) [17].

Elamisluba tunnistatakse kehtetuks muu hulgas siis, kui viibite väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud, saate pikaajalise elaniku staatuse teises liikmesriigis või Teie eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat (VMS § 241 lg 2 p 2–4) [18]. Kui Teil on pikaajalise elaniku elamisluba endise Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elanud isikuna või tema perekonnaliikmena, on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike viibimise piir 24 järjestikust kuud (VMS § 241 lg 2 p 5 ja 6) [18]. Eemalviibimine ei ole kehtetuks tunnistamise alus, kui Politsei- ja Piirivalveamet on selle lugenud põhjendatuks (VMS § 241 lg 4) [18]. Kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, võib elamisloa kehtetuks tunnistada (VMS § 241 lg 1 p 2) [18], kuid Riigikohtu järgi ei ole see automaatne: amet peab ohu taset hindama ja kaaluma muid asjaolusid (RK 3-3-1-2-16) [19].

Mida seadus ütleb

• „Pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.“ (VMS § 230) [1] – luba antakse Eestis tähtajatult elamiseks.
• „ta on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist“ (VMS § 232 lg 1 p 1) [2] – arvestatakse just taotlusele eelnevat viit aastat.
• „Välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel – keeleoskustase B1 või sellele vastav tase.“ (VMS § 234 lg 1) [3] – see on integratsiooninõude sisu.
• „Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane ei vaja Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks eraldi luba.“ (VMS § 231 lg 3) [16] – töötamiseks ega ettevõtluseks ei ole vaja eraldi luba taotleda.

Mida teha

1. Arvutage, kas olete elanud Eestis elamisloa alusel viis aastat ja kas eemalviibimised jäävad lubatud piiridesse (VMS § 232 lg 1 p 1; VMS § 233 lg 1) [2] [5].
2. Kontrollige, et Teie tähtajaline elamisluba kehtib ja elukoht on rahvastikuregistris (VMS § 232 lg 1 p 2 ja 6) [2]. Kui elukoht ei ole registris, antakse Teile tähtaeg; kui seda ei tehta, jäetakse taotlus läbi vaatamata (VMS § 247 lg 1) [20].
3. Valmistage ette taotlus, foto ja dokument viimase kuue kuu sissetuleku kohta (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 46 lg 1) [14]; vajaduse korral eestikeelset haridust tõendav dokument või ekspertkomisjoni otsus (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 46 lg 3 ja 4) [14].
4. Esitage taotlus Politsei- ja Piirivalveametile üldjuhul isiklikult (VMS § 245 lg 1) [21]; isiklikult ei pea pöörduma muu hulgas siis, kui Teie viimases elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi menetluses võetud sõrmejäljed võimaldavad Teid tuvastada ja vastavad nõuetele (VMS § 245 lg 2) [21]. Taotlus tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne tähtajalise elamisloa lõppemist (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 45 lg 1) [4]. Riigilõiv on 185 eurot, alla 18-aastasel ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioniikka jõudnud isikul 93 eurot (RLS § 273 lg 6 ja 7) [22].
5. Otsus tehakse kahe kuu jooksul, kuid hiljemalt kümme päeva enne tähtajalise elamisloa lõppemist (Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad § 47 lg 1) [23]. Keeldumise korral võite kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest esitada kaebuse halduskohtule või vaide (VMS § 248) [24].

Korduma kippuvad küsimused

Kas pean tegema keeleeksami, kui lõpetasin Eesti kooli?

Ei, kui omandasite eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse (VMS § 234 lg 4) [3], s.t vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles (KeeleS § 26 lg 4) [8].

Kas elamisloa võib kaotada, kui elan välismaal?

Jah: see tunnistatakse kehtetuks, kui viibite väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud või olete Eestist eemal vähemalt kuus järjestikust aastat, välja arvatud kui Politsei- ja Piirivalveamet luges eemalviibimise põhjendatuks (VMS § 241 lg 2 p 2 ja 4, lg 4) [18].

Kas Eestis sündinud laps saab pikaajalise elaniku elamisloa?

Jah, kui lapse vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba (VMS § 232¹ lg 1) [25].

Kas kehtetuks tunnistatud elamisloa saab taastada?

Kui elamisluba tunnistati kehtetuks Eestist või Euroopa Liidust eemalviibimise tõttu või pikaajalise elaniku staatuse saamise tõttu teises liikmesriigis, võib selle taastada, kui olete elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kaks aastat vahetult enne taotluse esitamist ning Teil on kehtiv tähtajaline elamisluba, püsiv legaalne sissetulek ja ravikindlustus ning Teie puhul ei esine keeldumise aluseid (VMS § 238 lg 1) [26]. Nende kahe aasta hulka arvatakse ajutine eemalviibimine Eestist kokku kuni neli kuud (VMS § 238 lg 2) [26].