Lühiajaline töötamine Eestis

Kes võib Eestis lühiajaliselt töötada?

Lühiajaliselt võib töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud (VMS § 106 lg 1) [2]. Ajutise viibimise alus on näiteks Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi viisa või välislepingust tulenev õigus Eestis viibida (VMS § 43 lg 1) [4]. Ilma registreerimiseta on töötamine keelatud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel (VMS § 104 lg 2) [1].

Töötamine ei tähenda üksnes töölepingut: see on „mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel“, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu saamist, sõltumata lepingu liigist ja vormist (VMS § 8) [5].

Registreerida saab, kui välismaalasel on töökohaks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised, tööandja on kantud Eesti äriregistrisse (avalik-õiguslik juriidiline isik välja arvatud) ja töötamine on täistööajaga (VMS § 106 lg 1¹) [2]. Täistööaja nõuet ei kohaldata näiteks õpetajale, akadeemilisele töötajale, teadlasele ja noorsootöötajale (VMS § 106 lg 1⁷) [2]. Tingimused peavad olema täidetud kogu töötamise jooksul (VMS § 106 lg 1²) [2].

Seadusest tuleneb töötamise õigus (VMS § 104 lg 1) [1] muu hulgas välismaalasel, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning kestab kuni viis päeva 30-päevase perioodi jooksul (VMS § 105 lg 4 p 3) [6].

Kui kaua võib lühiajaliselt töötada?

• Üldreegel: kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul (VMS § 106 lg 1³) [2].
• Erandid: see piirang ei kehti muu hulgas õpetajale, teadlasele ja akadeemilisele töötajale, tippspetsialistile ning iduettevõttes töötamisele (VMS § 106 lg 1⁴) [2].
• Hooajatöö: kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul (VMS § 106 lg 1⁵) [2].

Kui töö jätkub, võib anda kuni kaheks aastaks elamisloa lühiajaliseks töötamiseks, kui välismaalane on vahetult enne taotlemist töötanud registreeritud lühiajalise töötamise alusel vähemalt üheksa kuud, jätkab sama tööandja juures, tööandja on usaldusväärne ja on maksnud seadusele vastavat töötasu (VMS § 176² lg 1) [7]. Alates 01.01.2027 on VMS § 176² kehtetu; selle alusel antud tähtajalised elamisload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni (VMS § 309¹⁹ lg 1) [8] ning kui taotlus on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari, vaadatakse see läbi kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud korras (VMS § 309¹⁹ lg 4) [8].

Milline peab olema töötasu?

Tasu peab olema vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga (VMS § 107 lg 1) [3]. Tippspetsialistile tuleb maksta vähemalt selle ja koefitsiendi 1,5 korrutis (VMS § 107 lg 1¹) [3], kasvuettevõttes vähemalt 80 protsenti keskmisest brutokuupalgast (VMS § 107 lg 1³) [3]. Tasu peab kuni töötamise lõpuni vastama taotlemise ajal viimati avaldatud andmetele (VMS § 107 lg 3) [3].

Palganõuet ei kohaldata muu hulgas õpetajale, teadlasele, praktikandile, hooajatöötajale, lähetatud töötajale ja iduettevõttes töötamisele (VMS § 107 lg 1²) [3]. Kui tasu nõuetele ei vasta, keeldutakse registreerimisest (VMS § 108 lg 1 p 2) [9].

Kuidas registreerimine käib?

Taotluse esitab Politsei- ja Piirivalveametile tööandja (Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord § 1 lg 1) [10]. Lisada tuleb välismaalase foto, riigilõivu tasumise tõend või andmed, koopia reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ja töötamist tõendav dokument (Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord § 5) [11]. Riigilõiv on 140 eurot, ameti iseteeninduskeskkonna kaudu 130 eurot (RLS § 275) [12].

Amet registreerib töötamise või keeldub sellest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või puuduste kõrvaldamise päevast (Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord § 7 lg 1) [13]. Üldjuhul võib tööle asuda alates päevast, mil amet tegi registreerimise otsuse (VMS § 107¹ lg 2) [14]; näiteks tippspetsialisti, teadlase ja iduettevõtte töötaja puhul on töötamine seaduslik juba taotluse esitamisest otsuse tegemiseni (VMS § 107¹ lg 1) [14].

Registreerimisest keeldutakse muu hulgas siis, kui mõni tingimus ei ole täidetud, kehtib sissesõidukeeld või on esitatud valeandmeid (VMS § 108 lg 1) [9]; keelduda võib ka siis, kui tööandjal on ajatamata maksuvõlgnevusi (VMS § 108 lg 1¹ p 2) [9].

Mis kohustused on tööandjal?

• Kontroll: tööandja peab kontrollima välismaalase viibimise ja töötamise õiguslikku alust; ilma selleta on lepingu sõlmimine keelatud ja olemasolev leping tuleb lõpetada, kui seadus ei sätesta teisiti (VMS § 286 lg 1, 2 ja 3) [15].
• Säilitamine: alust tõendavate dokumentide koopiad tuleb säilitada töötamise ajal ja kümme aastat pärast töötamise lõpetamist (VMS § 286 lg 4) [15].
• Teavitamine: Politsei- ja Piirivalveametit tuleb teavitada tööleasumisest, töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, tööle asumata jätmisest, lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja töötamise tegelikust lõpetamisest (VMS § 285 lg 1) [16], välja arvatud andmed, mis on registreeritud töötamise registris (VMS § 285 lg 2¹) [16].
• Kutsuja kohustused: tööandjal on kutsuja kohustused (VMS § 106² lg 1) [17] – ta on kohustatud „võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud“ (VMS § 291 lg 2) [18]. Kui välismaalane ise ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise kulusid, peab kutsuja need hüvitama, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot (VMS § 291 lg 3) [18].

Seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest, kui teavitamis-, kontrolli- või säilitamiskohustus on täitmata, on rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilisel isikul kuni 100 000 eurot (VMS § 300) [19]; sama karistus on ette nähtud seaduses sätestatust väiksema töötasu maksmise või töötasu maksmata jätmise eest (VMS § 302) [20].

Mida seadus ütleb

• „Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud“ (VMS § 104 lg 2) [1] – viisa üksi üldjuhul töötamise õigust ei anna.
• „Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“ (VMS § 106 lg 1³) [2] – üldine ajapiir; erandid on samas paragrahvis.
• „võib välismaalane Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine“ (VMS § 107¹ lg 2) [14] – üldjuhul tuleb oodata otsust, taotluse esitamisest ei piisa.
• „Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.“ (VMS § 286 lg 1) [15] – kontrolli kohustus on tööandjal.

Mida teha

1. Selgitage välja välismaalase Eestis viibimise alus, näiteks viisa (VMS § 43 lg 1) [4].
2. Kontrollige registreerimise tingimusi (VMS § 106 lg 1¹) [2] ja töötasu (VMS § 107 lg 1) [3].
3. Tööandjana esitage taotlus koos dokumentidega (Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord § 5) [11] ja tasuge riigilõiv (RLS § 275) [12].
4. Ärge alustage tööd enne registreerimise otsust, kui Teile ei kehti seaduses nimetatud erand (VMS § 107¹ lg 1 ja 2) [14].
5. Teavitage ametit tööleasumisest ja säilitage dokumentide koopiad (VMS § 285 lg 1; VMS § 286 lg 4) [16] [15].
6. Jälgige ajapiiri (VMS § 106 lg 1³) [2]; kui töö jätkub, kaaluge elamisluba (VMS § 176² lg 1) [7] – alates 01.01.2027 on see säte kehtetu ja kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud korras vaadatakse läbi taotlus, mis on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari (VMS § 309¹⁹ lg 4) [8].

Korduma kippuvad küsimused

Kas viisa annab õiguse Eestis töötada?

Viisa on ajutise viibimise alus (VMS § 43 lg 1) [4], kuid üldjuhul peab töötamine olema enne tööle asumist registreeritud (VMS § 106 lg 1) [2]. Lühiajaliseks töötamiseks antav viisa vormistatakse lühiajalise või pikaajalise viisana (VMS § 110 lg 2) [21].

Kas lühiajaliselt võib töötada osalise tööajaga?

Üldjuhul mitte: töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks (VMS § 106 lg 1¹) [2]. Erand kehtib näiteks õpetajale, akadeemilisele töötajale, teadlasele ja noorsootöötajale (VMS § 106 lg 1⁷) [2].

Kas ka töövõtulepingu alusel töötamist tuleb registreerida?

Eestis töötamine on mis tahes tegevus töölepingu või muu lepingu alusel, sõltumata lepingu liigist või vormist (VMS § 8) [5]. Seega kehtivad lühiajalise töötamise reeglid ka muu lepingu alusel tehtavale tööle.

Mis on reeglite rikkumise tagajärjed?

Ilma registreerimiseta on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel töötamine keelatud (VMS § 104 lg 2) [1]. Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest karistatakse välismaalast rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (VMS § 304) [22]. Tööandjat, kes võimaldab välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut kuni 100 000 eurot (VMS § 301) [23].