Haigusleht: haigushüvitis ja tööandja kohustused

Kes ja millest alates hüvitist maksab?

Haigushüvitise maksmine jaguneb tööandja ja Tervisekassa vahel.

• Esimesed kolm päeva. Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäevast alates (TTOS § 12² lg 3) [1]. Üldjuhul ei maksa esimese kolme päeva eest hüvitist ei tööandja ega Tervisekassa.
• Neljas kuni kaheksas päev. Tööandja maksab 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud keskmisest töötasust (TTOS § 12² lg 1) [1].
• Alates üheksandast päevast. Õigus saada Tervisekassa haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (RaKS § 56 lg 1) [2].

Raseduse korral tekib õigus Tervisekassa haigushüvitisele juba vabastuse teisest päevast alates (RaKS § 56 lg 1²) [2]; sel juhul tööandja haigushüvitist ei maksa (TTOS § 12² lg 2 p 1) [1]. Ka tööõnnetuse või kutsehaiguse korral maksab Tervisekassa hüvitist teisest päevast alates ja 100 protsenti (RaKS § 56 lg 1³; RaKS § 54 lg 1 p 6) [2] [3].

Kui suur on haigushüvitis?

Tervisekassa maksab haigushüvitist ühe kalendripäeva eest protsendina ühe kalendripäeva keskmisest tulust (RaKS § 54 lg 1) [3]:

• tavalise haiguse, vigastuse ja karantiini korral 70 protsenti (RaKS § 54 lg 1 p 1) [3];
• kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral 100 protsenti (RaKS § 54 lg 1 p 6) [3].

Hüvitisel on ülempiir: ühe kalendripäeva hüvitis on kuni ülempiirini, mis arvutatakse üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava kuutulu kahekordse suuruse ja 30 jagatisena (RaKS § 54 lg 1¹; RaKS § 55² lg 1) [3] [5]. Tervisekassa avaldab järgmise aasta ülempiiri oma veebilehel hiljemalt 1. detsembril (RaKS § 55² lg 3) [5].

Haiguse või vigastuse korral makstakse haigushüvitist kuni töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240) (RaKS § 57 lg 1) [6].

Millal hüvitist ei maksta?

Õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ei ole muu hulgas siis, kui haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus, kui see on tingitud tuvastatud joobeseisundist või kui isik eirab tervishoiutöötaja määratud ravi ja see takistab tervenemist (RaKS § 60 lg 1 p 1–3) [7]. Kui töötaja töötab haiguslehe ajal, kaotab ta õiguse hüvitisele töökohustuste täitmise päevast alates (RaKS § 60 lg 2) [7]; see piirang ei kehti, kui ta saab töötasu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ või 12⁵ alusel (RaKS § 60 lg 1¹) [7]. Puhkuse ajal hüvitist ei maksta (RaKS § 60 lg 4 p 1) [7]. Neil juhtudel ei maksa haigushüvitist ka tööandja (TTOS § 12² lg 2 p 2) [1].

Mida seadus ütleb

• Tööandja maksab haigushüvitist „neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti“ keskmisest töötasust (TTOS § 12² lg 1) [1].
• „Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ (RaKS § 56 lg 1) [2]
• Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest (TTOS § 12² lg 5) [1].
• Tööandja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest (RaKS § 53 lg 4) [8].
• Tervisekassa maksab hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui tööandja on teinud nõuetekohased kanded (RaKS § 53 lg 6) [8].

Kas tööandja võib haiguse ajal töölepingu üles öelda?

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (TLS § 92 lg 1 p 3) [4].

Pikaajaline töövõime vähenemine on aga erakorralise ülesütlemise alus: tööandja võib lepingu üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata; seda eeldatakse, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1) [9]. Enne ülesütlemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma teist tööd, sealhulgas kohandama töökohta või muutma töötingimusi, kui see ei põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 88 lg 2) [9].

Mida teha

1. Teatage tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja võimaluse korral ka selle eelduslikust kestusest (TLS § 15 lg 2 p 10) [10].
2. Laske tervishoiutöötajal avada töövõimetusleht: selle kirjutab välja Teid raviv tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja see edastatakse Tervisekassa andmekogusse (RaKS § 52 lg 1) [11].
3. Ärge tehke haiguslehe ajal tööd, kui Teile ei ole antud ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ või 12⁵ alusel – töö tegemise päevast alates kaob õigus hüvitisele (RaKS § 60 lg 1¹ ja lg 2) [7].
4. Kui olete haiguslehe ajal olnud välismaal, esitage välisriigi arsti tõend tööandjale hiljemalt 90. kalendripäeval alates tööle asumisest (TTOS § 12² lg 4) [1].
5. Kui tööandja ei maksa neljanda kuni kaheksanda päeva hüvitist palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul, nõudke see kirjalikult välja (TTOS § 12² lg 5) [1].

Korduma kippuvad küsimused

Kas haiguslehe esimeste päevade eest makstakse midagi?

Tööandja maksab haigushüvitist vabastuse neljandast kalendripäevast alates (TTOS § 12² lg 3) [1] ja Tervisekassa üheksandast päevast alates (RaKS § 56 lg 1) [2]. Seega esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta, välja arvatud näiteks raseduse korral, kui Tervisekassa maksab teisest päevast alates (RaKS § 56 lg 1²) [2].

Kui kaua võib haiguslehel olla?

Haigushüvitist makstakse kuni töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral 240 (RaKS § 57 lg 1) [6].

Kas puhkuse ajal haigestudes saab haigushüvitist?

Puhkuse ajal ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele (RaKS § 60 lg 4 p 1) [7]. Töötajal on aga õigus puhkus ajutise töövõimetuse tõttu katkestada või edasi lükata ja nõuda kasutamata osa hiljem; puhkuse kasutamist takistavast asjaolust tuleb tööandjale teatada esimesel võimalusel (TLS § 69 lg 6) [12]. Hüvitise õigus tekib päevast, mil töötaja puhkuse katkestab ja asub või on kohustatud asuma tööle (RaKS § 60 lg 5) [7].

Kas tööandja võib mind vallandada, kuna olen tihti haige?

Lühiajaline toimetulematus terviseseisundi tõttu ei ole lubatud ülesütlemise põhjus (TLS § 92 lg 1 p 3) [4]. Erakorraline ülesütlemine on võimalik, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannetega terviseseisundi tõttu; seda eeldatakse nelja kuu jooksul kestva toimetulematuse korral, ja tööandja peab enne pakkuma võimaluse korral teist tööd (TLS § 88 lg 1 p 1 ja lg 2) [9].