Tööaeg ja puhkeaeg

Kui palju võib tööandja lasta töötada?

Täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui ei ole kokku lepitud lühemas tööajas (osaline tööaeg) (TLS § 43 lg 1) [1]. Alaealistel on seaduses lühendatud täistööaeg, mis sõltub vanusest ja koolivaheajast (TLS § 43 lg 4) [1].

Ülemmäär on keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46 lg 1) [2]. Tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus-, teehoiu- ja turismitöötajatel võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni (TLS § 46 lg 2) [2]. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav; töötaja võib sellise kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette (TLS § 46 lg 3) [2].

Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, annab tööandja talle vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga; kokkulepe selle hüvitamiseks rahas on tühine (TLS § 51 lg 5) [3].

Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3) [1]. Sel juhul peab tööandja teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused (TLS § 6 lg 6) [6].

Kui palju puhkeaega peab jääma?

• Igapäevane puhkeaeg. Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 51 lg 1) [3]. 7–14-aastasele või vanemale õppimiskohustuslikule töötajale peab jääma vähemalt 14 tundi ning 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole õppimiskohustuslik, vähemalt 12 tundi (TLS § 51 lg 2) [3]. 11-tunnist piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (TLS § 51 lg 4) [3]. Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel võib 11-tunnisest piirangust teha erandeid kollektiivlepinguga ning sama artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel võib puhkeaja töölepingu või kollektiivlepinguga jagada osadeks, kui üks osa kestab vähemalt kuus järjestikust tundi; mõlemal juhul ei tohi töötamine kahjustada töötaja tervist ega ohutust (TLS § 51 lg 3 ja 6) [3].
• Iganädalane puhkeaeg. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega, summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi (TLS § 52 lg 1 ja 2) [4]. Eeldatakse, et see antakse laupäeval ja pühapäeval (TLS § 52 lg 3) [4].
• Vaheaeg tööpäeva sees. Pikema kui 6-tunnise töötamise kohta peab olema vähemalt 30-minutiline vaheaeg, alaealisel juba pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta (TLS § 47 lg 2 ja 3) [7]. Vaheaeg ei kuulu tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2) [7].

Kuidas tasustatakse öötööd ja tööd riigipühal?

Ööaeg on kell 22.00 kuni 6.00. Sel ajal tehtud töö eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1) [5]. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast; teda ei tohi kohustada töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta (TLS § 50 lg 1) [8].

Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2) [5]. Pooled võivad kokku leppida, et öö- või riigipühatöö hüvitatakse hoopis täiendava vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3) [5]. Riigipühad on uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha, nelipühade 1. püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev ning esimene ja teine jõulupüha (PTS § 2) [9]. Rahvuspühale – iseseisvuspäevale, Eesti Vabariigi aastapäevale – kohaldatakse teistes õigusaktides riigipühade kohta sätestatut (PTS § 1; PTS § 4 lg 2) [10] [11]. Riigikohtu järgi on kahekordse tasu maksmise kohustus ka summeeritud tööaja arvestuse korral ning kokkulepitud tööaega pühal töötamise aja võrra ei vähendata; ületunnitööks loetakse ka siis üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega (RK 3-2-1-69-17) [12].

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra (TLS § 53) [13].

Millal on tegemist ületunnitööga?

Ületunnitöö on töö üle kokkulepitud tööaja ning selles lepivad pooled kokku; summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1) [14]. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (TLS § 44 lg 2) [14]. Ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks, võib tööandja ületunnitööd nõuda hea usu põhimõtte kohaselt, kuid mitte alaealiselt, rasedalt ega töötajalt, kellel on õigus emapuhkusele (TLS § 44 lg 4 ja 5) [14]. Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud rahas hüvitamist; rahas hüvitamisel makstakse 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 6 ja 7) [14].

Mida seadus ütleb

• „Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg)“ (TLS § 43 lg 1) [1] – kui lepingus pole muud kokku lepitud, on see tavaline töönädal.
• „Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul“ (TLS § 46 lg 1) [2] – üksikul nädalal võib töötada rohkem, kuid keskmine peab mahtuma piiri sisse.
• „Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine“ (TLS § 51 lg 1) [3] – üldjuhul peab tööpäevade vahele jääma vähemalt 11 tundi järjest puhkust.
• „Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.“ (TLS § 52 lg 3) [4] – see on eeldus: nädalapuhkus võib jääda ka teistele päevadele, kuid see peab kestma vähemalt 48 (summeeritud tööaja korral 36) tundi järjest.
• „Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.“ (TLS § 45 lg 2) [5] – pühal töötamise eest makstakse kahekordset tasu, kui ei ole kokku lepitud täiendavas vabas ajas.

Mida teha

1. Vaadake töölepingust, milline on Teie kokkulepitud tööaeg ja kas kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust (TLS § 43 lg 1 ja 3) [1]; summeeritud tööaja korral peab tööandja teatama tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused (TLS § 6 lg 6) [6].
2. Pidage oma töötundide üle arvestust. Tööandja on kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4) [15].
3. Kontrollige, et tööpäevade vahele jääb vähemalt 11 tundi ja nädalas vähemalt 48 (summeeritud tööaja korral 36) tundi järjestikust puhkust (TLS § 51 lg 1; TLS § 52 lg 1 ja 2) [3] [4].
4. Võrrelge palgalehte öötundide, riigipühal töötatud tundide ja ületundidega: öötöö eest 1,25-kordne ja riigipühal tehtud töö eest 2-kordne töötasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti; ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud rahas hüvitamist, ja rahas hüvitamisel makstakse 1,5-kordset töötasu (TLS § 45 lg 1, 2 ja 3; TLS § 44 lg 6 ja 7) [5] [14].
5. Kui tööandjaga tekib vaidlus, lahendatakse see töölepingu seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse alusel (TLS § 114) [16]; töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [17].

Korduma kippuvad küsimused

Kas lõunapaus kuulub tööaja hulka?

Üldjuhul mitte: tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Erand on juhul, kui töö iseloomu tõttu ei saa vaheaega anda ning tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2) [7].

Kas tööandja võib tööaja algust ja lõppu ühepoolselt muuta?

Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu (TLS § 47 lg 1) [7]. Tööandja võib seda ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4) [7].

Kas valveaja eest tuleb maksta?

Jah, kui on kokku lepitud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg). Selle tasu ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust, ja see osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks (TLS § 48 lg 1 ja 3) [18]. Valveaja kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine; erand on teatud tingimustel lubatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste, taristu või infoturbe tagamisega tegelevale täistööajaga töötajale (TLS § 48 lg 2 ja 2¹) [18].

Kas tööaja ja puhkeaja reeglid kehtivad kõigile?

Iseseisva otsustuspädevusega töötajaga, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama, võib kirjalikus vormis kokku leppida, et talle ei kohaldata öö- ja pühatöö hüvitamise, tööaja korralduse ja vaheaegade, valveaja, öötöö piirangu, puhkeaja ega pühade-eelse tööaja lühendamise sätteid. Selle võib sõlmida, kui tema töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel; kokkulepe alaealisega on tühine (TLS § 43² lg 1, 2 ja 6) [19]. Kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust ning kumbki pool võib selle igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette (TLS § 43² lg 3 ja 5) [19]. Keskmise 48-tunnise tööaja piirangut see kokkulepe ei välista, sest TLS § 46 ei ole nende sätete hulgas (TLS § 43² lg 1; TLS § 46 lg 1) [19] [2].

Kas tööandja võib kokku leppida seadusest halvemates tingimustes?

Töölepingu seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui seadus sellise kokkuleppe võimaluse ette näeb (TLS § 2) [20] – näiteks keskmiselt kuni 52-tunnine tööaeg (TLS § 46 lg 3) [2].