Lennu hilinemine või tühistamine: hüvitis

Millal lennureisijate määrus kehtib?

Määrust kohaldatakse lendudele, mis väljuvad Euroopa Liidu liikmesriigi lennujaamast, ning kolmanda riigi lennujaamast liikmesriigi lennujaama saabuvatele lendudele siis, kui lendu opereerib ühenduse (ELi) lennuettevõtja ja reisijale ei ole selles kolmandas riigis juba hüvitist makstud ega abi antud (Lennureisijate määrus art 3 lg 1) [6].

Teil peab olema kinnitatud broneering ja Te peate ilmuma registreerimisele teatatud ajaks või, kui aega ei ole märgitud, mitte hiljem kui 45 minutit enne väljumisaega; tühistamise korral registreerimise nõue ei kehti (Lennureisijate määrus art 3 lg 2) [6]. Määrust ei kohaldata reisijatele, kes reisivad tasuta või hinnaalandusega, mis ei ole avalikkusele kättesaadav, küll aga pidevate lendajate programmi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletitele (Lennureisijate määrus art 3 lg 3) [6].

Hüvitist maksab ja abi annab tegutsev lennuettevõtja (Lennureisijate määrus art 5 lg 1) [2] ehk lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu (Lennureisijate määrus art 2 p b) [7].

Kui suur on hüvitis?

Hüvitis sõltub lennu pikkusest (Lennureisijate määrus art 7 lg 1) [1]:

• 250 eurot kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;
• 400 eurot kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 kuni 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;
• 600 eurot kõikide muude lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht ning vahemaad mõõdetakse suurringjoone meetodil (Lennureisijate määrus art 7 lg 1 ja 4) [1]. Kui lennuettevõtja pakub asenduslendu, millega jõuate sihtkohta algselt kavandatust mitte üle kahe, kolme või nelja tunni hiljem (sama vahemaade jaotuse järgi), võib ta hüvitist vähendada 50 % (Lennureisijate määrus art 7 lg 2) [1].

Hüvitis makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena; reisitšekkides või muudes teenustes ainult reisija kirjalikul kokkuleppel (Lennureisijate määrus art 7 lg 3) [1].

Millal on hüvitise õigus tühistamise ja hilinemise korral?

Tühistamine. Hüvitist ei maksta, kui Teid teavitati tühistamisest (Lennureisijate määrus art 5 lg 1 p c) [2]:

• vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega;
• kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne väljumist ning Teile pakuti teekonna muutmist, millega saate välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi varem ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega;
• vähem kui seitse päeva enne väljumist ning Teile pakuti teekonna muutmist, millega saate välja lennata mitte rohkem kui üks tund varem ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

„Kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lennuettevõtjal.“ (Lennureisijate määrus art 5 lg 4) [2]

Hilinemine. Määrus ise näeb hüvitise ette tühistatud lendude puhul, kuid Euroopa Kohus on kinnitanud, et pikaajaliselt hilinenud lendude reisijatel on õigus saada hüvitist võrdsetel alustel ära jäänud lendude reisijatega, kui nad kaotavad aega kolm või enam tundi võrreldes lennu algselt kavandatud saabumisajaga (EKo C-581/10 ja C-629/10) [3]. Arvesse läheb seega saabumise, mitte väljumise hilinemine.

Lennureisist mahajätmine. Kui Teid jäetakse vastu Teie tahtmist lennureisist maha, peab tegutsev lennuettevõtja maksma viivitamata hüvitist ja Teid abistama (Lennureisijate määrus art 4 lg 3) [8].

Mis on erakorralised asjaolud?

Lennuettevõtja ei pea hüvitist maksma, kui ta tõendab, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida ka kõigi vajalike meetmete võtmisel (Lennureisijate määrus art 5 lg 3) [2]. Riigikohtu selgituse järgi on erakorraline asjaolu sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (RK 2-23-117906/34) [9].

Vajalikud meetmed hõlmavad ka tagajärgede leevendamist: lennuettevõtja peab otsima teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad varem kui tema enda järgmine lend, sealhulgas teiste lennuettevõtjate lende, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi (RK 2-23-12908/28) [10]. Erakorralised asjaolud vabastavad üksnes hüvitise maksmisest, mitte hoolitsuskohustusest; see kohustus ei ole ajaliselt ega rahaliselt piiratud (EKo C-12/11) [11].

Millist abi peab lennuettevõtja ootamise ajal andma?

Kui lennuettevõtja näeb ette, et lennu väljumine hilineb kaks tundi või rohkem kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kolm tundi või rohkem üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning muude 1 500 kuni 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul või neli tundi või rohkem kõikide muude lendude puhul, peab ta pakkuma abi (Lennureisijate määrus art 6 lg 1) [4]:

• tasuta ooteajaga võrreldes piisav söök ning kaks telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja (Lennureisijate määrus art 9 lg 1 p a ja lg 2) [5];
• hotellimajutus ning transport lennujaama ja majutuskoha vahel, kui eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale järgneval päeval (Lennureisijate määrus art 6 lg 1 ja art 9 lg 1 p b ja c) [4] [5];
• kui lend hilineb vähemalt viis tundi, võite valida pileti ostuhinna tagasimaksmise, mis tuleb teha seitsme päeva jooksul (Lennureisijate määrus art 6 lg 1 ja art 8 lg 1 p a) [4] [12].

Lennu tühistamise korral peab tegutsev lennuettevõtja pakkuma Teile valikut: pileti ostuhinna tagasimaksmine seitsme päeva jooksul (vajaduse korral koos tagasilennuga esimesse väljumiskohta), teekonna muutmine lõppsihtkohta esimesel võimalusel või hilisemal Teile sobival kuupäeval (Lennureisijate määrus art 5 lg 1 p a ja art 8 lg 1) [2] [12]. Samuti tuleb pakkuda sööki ja sidevahendeid ning hotellimajutust, kui uue lennu väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega (Lennureisijate määrus art 5 lg 1 p b) [2].

Mida seadus ütleb

• „Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud“ (Lennureisijate määrus art 5 lg 3) [2] – tõendamiskoormus on lennuettevõtjal, mitte reisijal.
• „250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul“ (Lennureisijate määrus art 7 lg 1 p a) [1] – hüvitise suurus sõltub vahemaast, mitte piletihinnast.
• „ooteajaga võrreldes piisav söök“ (Lennureisijate määrus art 9 lg 1 p a) [5] – toitlustus kuulub tasuta abi hulka.
• „Käesoleva määruse alusel reisijate ees võetud kohustusi ei või piirata ega nendest loobuda“ (Lennureisijate määrus art 15 lg 1) [13] – veolepingu tingimustega ei saa reisija õigusi kitsendada.

Mida teha

1. Küsige lennujaamas kirjalikku teatist oma õiguste kohta; lennuettevõtja peab selle andma ka vähemalt kahetunnise hilinemise korral, koos määratud asutuse kontaktandmetega (Lennureisijate määrus art 14 lg 2) [14].
2. Säilitage pilet, pardakaart ja kulude tšekid. Kui lennuettevõtja jättis abi andmata, on Teil õigus nõuda sellest tingitud kulude hüvitamist (EKo C-83/10) [15].
3. Esitage nõue tegutsevale lennuettevõtjale ja arvutage summa lennu pikkuse järgi (Lennureisijate määrus art 7 lg 1) [1].
4. Kui olete lennujaamas nõustunud väiksema hüvitisega, sest Teid ei teavitatud korralikult Teie õigustest, võite siiski nõuda täiendavat hüvitist pädevas kohtus või ametiasutuses (Lennureisijate määrus art 15 lg 2) [13].
5. Kui lennuettevõtja keeldub, võite esitada kaebuse määratud asutusele (Lennureisijate määrus art 16 lg 2) [16]; Eestis tagab määruse rakendamise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (LennS § 58⁴) [17]. Amet ise lepingust tulenevat tarbijavaidlust ei lahenda; seda teeb ameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon (TKS § 21 lg 3) [18], kui kaupleja asutamiskoht on Eestis (TKS § 40 lg 3) [19]. Vaidluse lahendamine komisjonis on pooltele tasuta (TKS § 45 lg 4) [20].

Korduma kippuvad küsimused

Kas hüvitist saab ka lennu hilinemise eest?

Jah, kui kaotate aega kolm või enam tundi võrreldes lennu algselt kavandatud saabumisajaga ja hilinemine ei olnud tingitud asjaoludest, mida ei oleks suudetud vältida ka kõigi vajalike meetmete võtmisel (EKo C-581/10 ja C-629/10) [3].

Kas erakorralised asjaolud vabastavad lennuettevõtja ka toitlustamise ja majutuse kohustusest?

Ei. Erakorralised asjaolud vabastavad hüvitise maksmisest, kuid hoolitsuskohustus jääb kehtima kogu ooteaja vältel ega ole ajaliselt ega rahaliselt piiratud (EKo C-12/11) [11].

Kas pean leppima hüvitisega muude teenuste kujul?

Ei pea. Hüvitis makstakse rahas (sularahas, pangaülekandena, pangakorralduse või -tšekiga); reisitšekkides või muudes teenustes ainult Teie kirjalikul kokkuleppel (Lennureisijate määrus art 7 lg 3) [1].

Kas võin nõuda rohkem, kui määrus ette näeb?

Määrus ei piira reisija õigust lisahüvitisele, kuid määruse alusel antud hüvitise võib lisahüvitisest maha arvata (Lennureisijate määrus art 12 lg 1) [21]. Euroopa Kohtu järgi võib lisahüvitis hõlmata ka mittevaralist kahju Montreali konventsiooni ja siseriikliku õigusega paika pandud tingimuste piires (EKo C-83/10) [15].