Osaühingu osa võõrandamine

Kas osa müümiseks on vaja notarit?

Üldjuhul jah. Osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4) [1]. Tehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale teate osa võõrandamise kohta (ÄS § 149 lg 4) [1].

Erand on võimalik, kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud: siis võib põhikirjaga notariaalsest vorminõudest loobuda ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (ÄS § 149 lg 6) [1]. Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse poolt peavad olema kõik osanikud (ÄS § 149 lg 6) [1].

Millal saab ostjast osanik?

Üldjuhul loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja (ÄS § 149 lg 4¹) [1].

Kui osaühing on notariaalsest vorminõudest loobunud, loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist (ÄS § 150 lg 1) [2]. Omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS § 150 lg 2) [2].

Kas teistel osanikel on ostueesõigus?

Kui põhikirjas ei ole osa võõrandamiseks ette nähtud teistsugust korda, kehtivad järgmised reeglid (ÄS § 149 lg 2) [1]:

• teisele osanikule võib osa vabalt võõrandada;
• osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest;
• põhikirjas võib ette näha, et ostueesõigus kehtib ka osa võõrandamisel teisele osanikule.

Ostueesõiguse olemasolu korral esitab osa võõrandanud osanik võõrandamislepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamata teisi osanikke lepingu sõlmimisest (ÄS § 149 lg 2) [1]. Muus osas kohaldatakse võlaõigusseaduse ostueesõiguse sätteid (ÄS § 149 lg 2) [1]. Nende järgi loetakse ostueesõiguse teostamisel ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (VÕS § 244 lg 1) [3]. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (VÕS § 244 lg 1) [3]. Ostueesõigust teostatakse avaldusega müüjale (VÕS § 244 lg 4) [3], ja see avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping (VÕS § 244 lg 5) [3]. Ostueesõigust omava isiku suhtes on tühine müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt müügileping kehtib üksnes siis, kui ostueesõigust ei teostata (VÕS § 245 p 1) [4].

Milliseid piiranguid võib põhikiri seada?

Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, milleks võib eelkõige olla teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek (ÄS § 149 lg 3) [1]. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule ÄS § 149 lõikes 2 sätestatut (ÄS § 149 lg 3) [1]. Seejuures:

• ilma sellise tingimuseta tehtud tehing on tühine (ÄS § 149 lg 3) [1];
• mõjuval põhjusel võib osanik nõuda nõusoleku andmist (ÄS § 149 lg 3) [1];
• põhikirja muutmiseks, millega selline piirang ette nähakse, on vajalik kõigi osanike nõusolek, kui põhikirjast ei tulene teisiti (ÄS § 149 lg 3) [1].

Kui osa on vabalt võõrandatav, ei kohaldata osaühingule ÄS § 149 lõigetes 2 ja 3 sätestatut (ÄS § 149 lg 3¹) [1].

Kuidas muutub osanike nimekiri?

Osanike nimekirja peetakse äriregistris ja osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile (ÄS § 182 lg 1) [5]. Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele (ÄS § 182 lg 1¹) [5]. Juhatus on kohustatud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile, välja arvatud juhul, kui muudatuse kohta saadab teate notar (ÄS § 182 lg 1²) [5].

Kui isik omandab tehinguga osa, tuginedes äriregistrisse kantud andmetele, loetakse need andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui andmete õigsuse vastu on äriregistrisse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et andmed on ebaõiged (ÄS § 182 lg 1⁵) [5].

Kui osaühing on notariaalsest vorminõudest loobunud, ei kohaldata tema suhtes ÄS §-s 182 sätestatut (ÄS § 182¹ lg 1) [6]. Osanike nimekirja peab siis juhatus (ÄS § 182¹ lg 2) [6], kes muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja (ÄS § 150 lg 3) [2] ja teatab muudatusest viivitamata äriregistrile (ÄS § 182¹ lg 3) [6]. Äriregistri avalikus toimikus olevatel osanike nimekirja andmetel ei ole sellisel juhul eespool kirjeldatud tähendust, et neid loetakse omandaja suhtes õigeks (ÄS § 182¹ lg 4) [6].

Mida seadus ütleb

• „Osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud.“ (ÄS § 149 lg 4) [1] – osa üleandmine tehakse notari juures, kui põhikiri ei ole sellest nõudest seaduses lubatud juhul loobunud.
• „Osa võõrandamise korral kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest.“ (ÄS § 149 lg 2) [1] – võõrale isikule müües peab arvestama, et teised osanikud võivad osa samadel tingimustel endale osta.
• „Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine.“ (ÄS § 149 lg 3) [1] – kui põhikiri nõuab näiteks teiste osanike nõusolekut, ei kehti ilma selleta tehtud tehing.
• „Osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja.“ (ÄS § 149 lg 4¹) [1] – kui notariaalsest vorminõudest ei ole loobutud, saab ostjast osanik registrikandega.
• „Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele.“ (ÄS § 182 lg 1¹) [5] – osaniku andmete muutumisest tuleb juhatust teavitada.

Mida teha

1. Lugege põhikirja: kas see näeb ette ostueesõiguse, nõusoleku või muu täiendava tingimuse, kas osa on vabalt võõrandatav ja kas notariaalsest vorminõudest on loobutud (ÄS § 149 lg 2, 3, 3¹ ja 6) [1].
2. Kui osa kuulub abikaasade ühisvara hulka ja nad valitsevad seda ühiselt, saab sellega tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1) [7].
3. Kui põhikiri nõuab nõusolekut, hankige see enne tehingut, sest ilma selleta tehtud tehing on tühine (ÄS § 149 lg 3) [1].
4. Kui teistel osanikel on ostueesõigus, esitage võõrandamisleping juhatusele, kes teavitab teisi osanikke; ostueesõigust saab teostada ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest (ÄS § 149 lg 2) [1].
5. Laske käsutustehing notariaalselt tõestada (ÄS § 149 lg 4) [1]. Kui põhikiri on vorminõudest loobunud, tehke tehing põhikirjas ettenähtud vormis, teatage võõrandamisest osaühingule ja tõendage osa üleminekut (ÄS § 149 lg 6; ÄS § 150 lg 1) [1] [2].
6. Kui notariaalsest vorminõudest ei ole loobutud, kontrollige, et ostja on kantud äriregistrisse osanike nimekirja: alles siis loetakse võõrandamine toimunuks (ÄS § 149 lg 4¹) [1].

Korduma kippuvad küsimused

Kas osast võib müüa ainult osa?

Jah. Osa võib jagada, kui osanik soovib võõrandada osa oma osast; jagamiseks on vajalik osanike otsus, kui põhikirjast ei tulene teisiti (ÄS § 152 lg 1) [8]. Osa osalisele võõrandamisele kohaldatakse ÄS §-s 149 sätestatut (ÄS § 152 lg 2) [8].

Kas teisele osanikule müümisel on ostueesõigus?

Seaduse järgi võib osanik osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust korda (ÄS § 149 lg 2) [1]. Põhikirjas võib aga ette näha, et ostueesõigus kehtib ka osa võõrandamisel teisele osanikule (ÄS § 149 lg 2) [1].

Kas abikaasa peab nõusoleku andma?

Kui osa kuulub abikaasade ühisvara hulka ja abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1) [7]. Kui üks abikaasa käsutab ühisvara hulka kuuluvat õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut (PKS § 29 lg 1) [7].

Kas panditud osa saab müüa?

Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma (ÄS § 151 lg 5) [9].

Mis saab, kui osa müüdi ilma põhikirjas nõutud nõusolekuta?

Põhikirjas ettenähtud täiendava tingimuseta tehtud tehing on tühine (ÄS § 149 lg 3) [1]. Kui nõusolekut ei anta, võib osanik mõjuval põhjusel nõuda nõusoleku andmist (ÄS § 149 lg 3) [1].