Pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine

Kuidas pärand vastu võetakse?

Riigikohtu järgi saab pärija pärandi vastu võtta kahel viisil (RK 2-17-12712/24) [8]:

• Vaikimisi. Kui pärija loobumise tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1) [3]. Eraldi avaldust selleks ei ole vaja.
• Avaldusega. Pärija võib enne loobumise tähtaja möödumist teha pärimisasja lahendavale notarile pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 2) [3].

Pärandi tingimuslik vastuvõtmine ei ole lubatud ning osalise või tingimusliku vastuvõtmise avaldus on tühine (PärS § 122) [9]. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PärS § 116 lg 2) [10].

Riigikohtu järgi lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil pärand vastu võeti (RK 2-17-12712/24) [8].

Kui kaua saab pärandist loobuda ja kuidas?

„Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud.“ Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1) [4]. Riigikohtu järgi eeldab pärimisõigusest teada saamine üldjuhul vaid seda, et pärija teab või peab teadma elulisi asjaolusid, millest tema pärimisõigus tuleneb; õiguslikku arusaama pärimisest ei pea tal olema (RK 2-17-12712/24) [8].

Loobumiseks tuleb tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 3) [3]. Eesti välisesinduses võib pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avalduse tõestada ka erikutsega konsulaarametnik, kui selleks on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga (KonS § 30 lg 2) [11]; tõestatud avaldus edastatakse viivitamata pärimismenetlust läbiviivale notarile (KonS § 30 lg 3²) [11].

Enne otsustamist on Teil õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses need on (PärS § 121) [12].

Mis juhtub pärast pärandist loobumist?

Loobumine on lõplik: pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2) [10]. Osalise või tingimusliku loobumise avaldus on tühine (PärS § 122 lg 2) [9].

Loobunu asemel on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist (PärS § 124 lg 1) [13]. Seadusjärgsel pärimisel tähendab see, et pärandaja loobunud lapse asemele võivad astuda tema alanejad sugulased (PärS § 13 lg 3) [14]. Asemele astuja võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, mida arvestatakse päevast, millal ta loobumisest teada sai (PärS § 124 lg 2) [13].

Alaealise lapse nimel pärandist loobumiseks vajavad vanemad kohtu nõusolekut (PKS § 131 lg 1; PKS § 188 lg 1 p 2) [15] [16]. Kohtu nõusolek ei ole vajalik, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel (PKS § 131 lg 2) [15].

Kas pean pärandaja võlad maksma?

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa üle minna (PärS § 130 lg 1) [5]. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta on pärast inventuuri tegemist täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PärS § 130 lg 3) [5].

Kui pärandvarast ei piisa matuse- ja muude esimese järjekorra kulude ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus neid oma vara arvel rahuldama, peab ta kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest seda võib järeldada, esitama kohtule pärandvara pankroti avalduse (PärS § 137 lg 2¹) [6]. Pärast seda on tema vastutus piiratud pärandvaraga (PärS § 143 lg 4) [7].

Kuidas toimub pärandvara inventuur?

• Nõue. Pärandi vastu võtnud pärija võib esitada notarile inventuuri nõude (PärS § 137 lg 1) [6]. Notariaalselt tõestatud nõude võib esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (PärS § 137 lg 2) [6].
• Tegija. Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri (PärS § 138) [17].
• Tähtaeg ja kulud. Notar annab inventuuri tegemiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud; kaalukal põhjusel võib ta seda pikendada (PärS § 139 lg 4) [18]. Inventuuri kulud hüvitatakse pärandvara arvel (PärS § 139 lg 8) [18].
• Üleskutse. Inventuuri tegija avaldab Ametlikes Teadaannetes üleskutse teatada nõuetest ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates (PärS § 140 lg 2) [19].
• Võlgade järjekord. Esimeses järjekorras tasutakse matuse, perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud, teises rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud ja inventuuri käigus väljaselgitatud võlausaldajate nõuded ning kolmandas täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud (PärS § 142 lg 1) [20]. Kui pärija täidab kohustused muus järjekorras või eelistab üht võlausaldajat teisele, vastutab ta ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest (PärS § 142 lg 4) [20].

Pärast inventuuri on pärija vastutus piiratud pärandvara väärtusega (PärS § 143 lg 1) [7]. Kui pärija aga jätab pärandi hulka kuuluvaid asju või õigusi avaldamata või avaldab olematuid kohustusi, et kahjustada võlausaldajaid, vastutab ta ka oma varaga (PärS § 144 lg 1) [21].

Mida seadus ütleb

• „Kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.“ (PärS § 118 lg 1) [3] – vaikimisi on pärand vastu võetud.
• „Pärandist loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.“ (PärS § 118 lg 3) [3] – loobumine nõuab notariaalset tõestamist.
• „Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ (PärS § 116 lg 2) [10]
• „Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.“ (PärS § 143 lg 1) [7] – inventuur kaitseb pärija enda vara.

Mida teha

1. Pange kirja, millal saite teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest – sellest hakkab kulgema kolmekuuline loobumise tähtaeg (PärS § 119 lg 1) [4].
2. Kui soovite pärandi vastu võtta, ei pea Te midagi tegema; soovi korral võite teha pärimisasja lahendavale notarile vastuvõtmise avalduse (PärS § 118 lg 1 ja 2) [3].
3. Kui võlad võivad ületada vara, esitage notarile inventuuri nõue (PärS § 137 lg 1 ja 2) [6] või loobuge tähtaja jooksul notari tõestatud avaldusega (PärS § 118 lg 3) [3]. Kui pärandvarast ei piisa esimese järjekorra kulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning Te ei ole nõus neid oma vara arvel rahuldama, peate kolme kuu jooksul esitama kohtule pärandvara pankroti avalduse (PärS § 137 lg 2¹) [6].
4. Kui olete pärandaja laps ja loobute seadusjärgsest pärandist, arvestage, et Teie asemele võivad astuda Teie lapsed (PärS § 13 lg 3) [14], kes võivad samuti pärandi vastu võtta või sellest loobuda (PärS § 124 lg 1 ja 2) [13]; alaealise lapse nimel loobumiseks vajab vanem kohtu nõusolekut, välja arvatud kui lapse õigus tekkis selle vanema loobumise tagajärjel (PKS § 131 lg 1 ja 2) [15].
5. Kui teate, et võlad võivad ületada pärandvara väärtuse, ärge tasuge neid enne inventuuri: muidu vastutate ülejäänud võlausaldajatele seeläbi tekitatud kahju eest (PärS § 143 lg 2) [7].

Korduma kippuvad küsimused

Kas saan võtta vastu ainult korteri, aga mitte võlgu?

Ei. Pärandi osalise vastuvõtmise või osalise loobumise avaldus on tühine (PärS § 122 lg 2) [9] ning vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1) [5].

Kas võlausaldaja võib nõuda raha enne, kui olen pärandi vastu võtnud?

Üldjuhul ei: pärandaja kohustuse täitmist ei või pärijalt nõuda enne pärandi vastuvõtmist (PärS § 134 lg 1) [22]. See ei kehti näiteks siis, kui võlausaldajal on pandiõigus pärandvara hulka kuuluvale esemele ja pärandi avanemisest on möödunud kolm kuud (PärS § 134 lg 3) [22].

Kas loobumise tähtaega saab pikendada?

Jah, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel. Notar võib pärima õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle; vaidluse korral lahendab asja kohus (PärS § 119 lg 2) [4].

Kes maksab inventuuri eest?

Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel (PärS § 139 lg 8) [18].

Kas pärandist loobumist saab hiljem tühistada?

Üldjuhul mitte: pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2) [10]. Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise võib aga kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94 ja 96 sätestatud alustel – eksimus, pettus, ähvardus või vägivald (PärS § 123 lg 1) [23]. Eksimusele saab tugineda üksnes siis, kui pärija eksis selles, kas ta pärib seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi (PärS § 123 lg 2) [23].