Piiriülene pärimine: millise riigi õigus kehtib

Millise riigi õigus pärimisele kehtib?

Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse pärimisasjale tervikuna selle riigi õigust, kus asus surnu harilik viibimiskoht tema surma hetkel (Pärimismäärus art 21 lg 1) [2]. Üldreegel ei lähtu seega pärandaja kodakondsusest ega sellest, kus vara asub. Erandina kohaldatakse teise riigi õigust, kui juhtumi kõigist asjaoludest tulenevalt on selge, et surma ajal oli surnu ilmselgelt tihedamalt seotud selle teise riigiga (Pärimismäärus art 21 lg 2) [2].

Kohaldatav õigus otsustab eelkõige (Pärimismäärus art 23 lg 2) [7]:

• kes on pärijad ja kui suured on nende pärandiosad, sealhulgas üleelanud abikaasa või partneri pärimisõigus;
• pärandi vastuvõtmise ja sellest loobumise tingimused ja tagajärjed;
• vastutuse pärandvarasse kuuluvate võlgade eest;
• sundosa ja muud testeerimisvabaduse piirangud;
• pärandvara jagamise.

Määrust ei kohaldata maksu-, tolli- ega haldusasjadele (Pärimismäärus art 1 lg 1) [8]. Selle kohaldamisalast on välja jäetud ka abikaasade varasuhted, asjaõiguste olemus ning õiguste kandmine kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse (Pärimismäärus art 1 lg 2) [8].

Kas testamendis saab valida, millise riigi õigus kehtib?

Jah. Isik võib pärimisasjale kui tervikule kohaldatavaks õiguseks valida selle riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel; mitme kodakondsusega isik võib valida ükskõik millise neist (Pärimismäärus art 22 lg 1) [3]. Valik tehakse sõnaselgelt surma puhuks tehtud korralduse vormis või see peab nähtuma korralduse tingimustest (Pärimismäärus art 22 lg 2) [3]. Surma puhuks tehtud korraldus on testament, ühine testament või pärimisleping (Pärimismäärus art 3 lg 1 p d) [9]. Valiku muutmine või tühistamine peab vastama surma puhuks tehtud korralduste muutmise või tühistamise vorminõuetele (Pärimismäärus art 22 lg 4) [3].

Testamendi lubatavusele ja sisulisele kehtivusele kohaldatakse õigust, mida oleks kohaldatud testaatori pärandile siis, kui ta oleks surnud korralduse tegemise päeval (Pärimismäärus art 24 lg 1) [10]. Kirjalik testament on vormiliselt kehtiv, kui see vastab vorminõuetele kas riigis, kus see tehti; riigis, mille kodakondsus, peamine elukoht või harilik viibimiskoht oli testaatoril korralduse tegemise ajal või surma hetkel; või kinnisvara korral riigis, kus kinnisvara asub (Pärimismäärus art 27 lg 1) [11]. Liikmesriigid, mis on Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni osalised, kohaldavad testamendi, sealhulgas ühise testamendi vormilisele kehtivusele artikli 27 asemel jätkuvalt selle konventsiooni sätteid (Pärimismäärus art 75 lg 1) [12].

Kus pärimisasja menetletakse?

Pärimisasja tervikuna lahendamiseks on pädevad isiku surma hetkel tema harilikuks viibimiskohaks olnud liikmesriigi kohtud (Pärimismäärus art 4) [4]. Kui surnu harilik viibimiskoht ei asunud liikmesriigis, on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub pärandvara, kui surnu oli surma hetkel selle riigi kodanik või, kui ta ei olnud, kui seal asus tema eelmine harilik viibimiskoht ja selle muutmisest ei ole kohtusse pöördumise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat (Pärimismäärus art 10 lg 1) [13]. Kui pärandaja oli valinud liikmesriigi õiguse, võivad puudutatud isikud kirjalikult kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtutel on pärimisasja kõigis küsimustes ainupädevus (Pärimismäärus art 5 lg 1 ja 2) [14].

Eestis viib pärimismenetluse läbi notar. Eesti notar viib menetluse läbi, kui määruse kohaselt tuleb see läbi viia Eestis; kui menetlus määruse kohaldamisalasse ei kuulu, kehtivad pärimisseaduse reeglid pärandaja viimase elukoha ja Eestis asuva vara kohta (PärS § 165 lg 2, 3 ja 3¹) [15]. Eesti rahvusvahelise eraõiguse seadust kohaldatakse üksnes ulatuses, milles pärimismäärus ei sätesta teisiti (REÕS § 1 lg 2 p 4) [16].

Mis on Euroopa pärimistunnistus?

Euroopa pärimistunnistus antakse välja kasutamiseks teises liikmesriigis (Pärimismäärus art 62 lg 1) [5]. See on mõeldud pärijatele, vahetu õigusega annakusaajatele, testamenditäitjatele ja pärandi hooldajatele, kes peavad teises liikmesriigis kasutama oma õiguslikku seisundit või teostama oma õigusi või volitusi (Pärimismäärus art 63 lg 1) [17]. Tunnistuse kasutamine ei ole kohustuslik ning see ei asenda liikmesriikides samal eesmärgil kasutatavaid siseriiklikke dokumente (Pärimismäärus art 62 lg 2 ja 3) [5].

Tunnistus antakse taotluse alusel välja liikmesriigis, mille kohtud on pärimisasjas pädevad (Pärimismäärus art 64; Pärimismäärus art 65 lg 1) [18] [19]; Eestis tõestab Euroopa pärimistunnistuse notar (PärS § 171 lg 1¹) [20]. Tunnistusel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma erimenetluseta ning selle alusel võib teha pärandvara käsitlevaid kandeid liikmesriigi asjakohasesse registrisse (Pärimismäärus art 69 lg 1 ja 5) [6]; registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, jääb siiski määruse kohaldamisalast välja (Pärimismäärus art 1 lg 2 p l) [8]. Taotlejale väljastatakse tunnistuse kinnitatud ärakirjad, mis kehtivad kuue kuu jooksul (nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib välja andev asutus määrata pikema kehtivusaja); seejärel tuleb taotleda kehtivusaja pikendamist või uut ärakirja (Pärimismäärus art 70 lg 1 ja 3) [21].

Mida seadus ütleb

• „Käesolevat määrust kohaldatakse 17. augustil 2015 või hiljem surnud isikute vara pärimisele.“ (Pärimismäärus art 83 lg 1) [1] – varasemad pärimised määruse alla ei kuulu.
• „Isik võib pärimisasjale kui tervikule kohaldatavaks õiguseks valida selle riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel.“ (Pärimismäärus art 22 lg 1) [3] – valida saab kodakondsusriigi õiguse.
• „Tunnistuse kasutamine ei ole kohustuslik.“ (Pärimismäärus art 62 lg 2) [5] – tunnistus ei asenda siseriiklikke dokumente (Pärimismäärus art 62 lg 3) [5].
• „Tunnistusel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta.“ (Pärimismäärus art 69 lg 1) [6] – tunnistust ei pea teises liikmesriigis eraldi tunnustama.
• „Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga“ (Pärimismäärus art 35) [22] – välisriigi õiguse kõrvalejätmine on erand.
• „Välisriigis koostatud pärimistunnistust tunnustatakse Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt.“ (PärS § 165 lg 4) [15]

Mida teha

1. Selgitage välja, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht surma hetkel ja kas ta valis testamendis kohaldatava õiguse – sellest sõltub, millise riigi õigus pärimisele kehtib (Pärimismäärus art 21 lg 1; Pärimismäärus art 22 lg 2) [2] [3].
2. Kontrollige Eesti pärimisregistrit: selle andmetega võib igaüks tutvuda pärast seda, kui pärandaja surm on tõendatud (PärS § 179 lg 1) [23].
3. Eestis algatab pärimismenetluse pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, esitades notarile notariaalselt tõestatud avalduse (PärS § 166 lg 1) [24].
4. Kui pärandvara on mitmes liikmesriigis, võite taotleda Euroopa pärimistunnistust; lisage taotlusele asjakohaste dokumentide originaalid või koopiad (Pärimismäärus art 65 lg 1 ja 3) [19].
5. Kui soovite oma pärandi õiguse ise kindlaks määrata, tehke kodakondsusriigi õiguse valik sõnaselgelt testamendis või pärimislepingus (Pärimismäärus art 22 lg 1 ja 2) [3].
6. Maksuküsimusi määrus ei reguleeri (Pärimismäärus art 1 lg 1) [8] – kontrollige need iga asjaomase riigi õiguse järgi eraldi.

Korduma kippuvad küsimused

Eesti kodanik elas ja suri teises liikmesriigis. Kas pärimisele kohaldatakse Eesti õigust?

Üldjuhul mitte: kohaldatakse selle riigi õigust, kus oli tema harilik viibimiskoht surma hetkel (Pärimismäärus art 21 lg 1) [2]. Eesti õigus kehtib, kui ta valis selle surma puhuks tehtud korralduses (Pärimismäärus art 22 lg 1 ja 2) [3] või kui ta oli surma ajal ilmselgelt tihedamalt seotud Eestiga (Pärimismäärus art 21 lg 2) [2].

Kas enne 17. augustit 2015 tehtud testament jääb kehtima?

Kui pärandaja suri 17. augustil 2015 või hiljem, on enne seda kuupäeva tehtud surma puhuks tehtud korraldus lubatud ning sisuliselt ja vormiliselt kehtiv, kui see vastab määruse III peatüki tingimustele või kui see oli kehtiv korralduse tegemise ajal kehtinud rahvusvahelise eraõiguse sätete järgi riigis, kus oli surnu harilik viibimiskoht, või riigis, mille kodakondsus surnul oli, või pärimisasja menetlevas liikmesriigis (Pärimismäärus art 83 lg 3) [1]. Kui testament tehti õiguse kohaselt, mille surnu oleks võinud määruse järgi valida, loetakse see õigus valituks (Pärimismäärus art 83 lg 4) [1].

Mis saab, kui pärandaja harilik viibimiskoht ei olnud liikmesriigis?

Pärimisasja võivad siiski lahendada selle liikmesriigi kohtud, kus asub pärandvara, kui pärandaja oli surma hetkel selle riigi kodanik või, kui ta ei olnud, kui seal asus tema eelmine harilik viibimiskoht, mille muutmisest ei ole kohtusse pöördumise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat (Pärimismäärus art 10 lg 1) [13]; muul juhul on neil pädevus üksnes selles riigis asuva vara kohta (Pärimismäärus art 10 lg 2) [13]. Määruses nimetatud õigust kohaldatakse ka siis, kui see ei ole liikmesriigi õigus (Pärimismäärus art 20) [25].

Kas välisriigi pärimistunnistust tunnustatakse Eestis?

Kui kohaldub pärimismäärus, tunnustatakse seda Eestis määruse kohaselt (PärS § 165 lg 4) [15]. Kui määrus ei kohaldu, tunnustatakse seda Eestis, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti pärimistunnistusega; tunnustamise lahendab Harju Maakohus (PärS § 165 lg 4) [15].

Kas pärimismäärus otsustab ka abikaasade ühisvara jagamise?

Ei – abikaasade varasuhted on määruse kohaldamisalast välja jäetud (Pärimismäärus art 1 lg 2 p d) [8]. Pärimisele kohaldatav õigus määrab aga üleelanud abikaasa või partneri pärimisõiguse (Pärimismäärus art 23 lg 2 p b) [7].