Testamendi tegemine

Milline testament valida: notariaalne või kodune?

Testament on ühepoolne tehing, millega testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, ja selle teeb testaator isiklikult (PärS § 19 lg 1 ja 2) [8].

• Notariaalne testament on notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament (PärS § 20 lg 2) [1]. Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille testaator talle esitas; testaator kirjutab alla notari juuresolekul (PärS § 21 lg 1 ja 2) [9]. Hoiule andmisel annab testaator oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus isiklikult notari hoiule (PärS § 22 lg 1) [10].
• Kodune testament on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament (PärS § 20 lg 3) [1].

Oluline vahe on kehtivuse aeg: kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab (PärS § 25 lg 1) [4]. Kui omakäeliselt kirjutatud testament esitatakse notarile ja notar koostab selle kohta notariaalakti, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina (PärS § 24 lg 2) [2].

Millistele nõuetele peab kodune testament vastama?

Omakäeliselt kirjutatud testamendi kirjutab testaator algusest lõpuni oma käega, märgib tegemise kuupäeva ja aasta ning kirjutab ise alla (PärS § 24 lg 1) [2].

Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi puhul:

• kirjutab testaator alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul, kes on allakirjutamise juures üheaegselt, ja märgib tegemise kuupäeva ja aasta (PärS § 23 lg 1) [3];
• teatab testaator tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks ja et testament sisaldab tema viimset tahet; sisu ei pea nad teadma (PärS § 23 lg 2) [3];
• kirjutavad tunnistajad alla kohe pärast testaatorit ja kinnitavad allkirjaga, et testaator kirjutas ise alla ning on nende arusaamise kohaselt teo- ja otsustusvõimeline (PärS § 23 lg 3) [3].

Sellist testamenti ei pea testaator ise kirjutama, kuid kuupäeva ja aasta peab märkima tema ise (RK 2-17-5110/111) [11]. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase, abikaasa või registreeritud elukaaslase või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse (PärS § 23 lg 4) [3]; keelu rikkumisel on tühised ainult keeldu rikkudes tehtud korraldused (PärS § 23 lg 5) [3].

Kui koduses testamendis ei ole kuupäeva ega aastat ja tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada, on testament tühine (PärS § 25 lg 2) [4]; Riigikohtu järgi saab kuupäeva tuvastada ka tunnistajate ütlustega (RK 2-17-5110/111) [11].

Kes võib testamendi teha?

Vähemalt 15 aasta vanune alaealine võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis ega vaja selleks seadusliku esindaja nõusolekut (PärS § 27) [12].

Testamenti ei saa teha esindaja vahendusel ja eestkostja määramine ei hõlma isiku testeerimisvõimet; testament võib olla kehtiv ka kestva psüühikahäire korral, kui isik sai testamendi tegemise ajal selle tähendusest aru (RK 2-17-5110/111) [11].

Kuidas testamenti muuta või tühistada?

• Notariaalse testamendi võib tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga, koduse testamendi ka selle hävitamisega (PärS § 88 lg 2) [5].
• Varasem testament kaotab kehtivuse niivõrd, kuivõrd see on hilisemaga vastuolus; osa tühistamisel jääb testament muus osas kehtima (PärS § 88 lg 3 ja 4) [5].
• Kui notariaalne testament on koduse testamendiga tühistatud või muudetud ja kodune testament on kuue kuu möödumisel kehtivuse kaotanud, kehtib notariaalne testament (PärS § 88 lg 6) [5].
• Notari hoiule antud testamendi võib testaator igal ajal tagasi võtta (PärS § 22 lg 2) [10].

Abikaasade vastastikune testament tehakse notariaalselt tõestatud vormis (PärS § 89 lg 3) [13]. Teineteisest sõltuva korralduse võib kumbki abikaasa mõlema eluajal ühepoolselt tühistada notariaalselt tõestatud testamendiga; korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate (PärS § 93 lg 1) [14]. Pärast teise abikaasa surma saab seda üldjuhul teha üksnes siis, kui ellujäänud abikaasa loobub talle selle testamendi alusel määratud pärandist (PärS § 93 lg 2 ja 3) [14].

Abikaasa kasuks tehtud testament on tühine, kui abielu lõppes enne pärandaja surma või pärandaja oli esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud lahutamiseks kirjaliku nõusoleku; sarnased reeglid kehtivad registreeritud elukaaslase ja kooselulepingu lõpetamise kohta. Testament jääb kehtima, kui saab eeldada, et pärandaja oleks selle teinud ka neil juhtudel (PärS § 32 lg 1 ja 2) [15].

Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes päriks testamendi või selle osa kehtetuse korral; selleks tuleb esitada kohtule hagi ühe aasta jooksul tühistamise alusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 88 lg 7) [5].

Mis on pärimisleping?

Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu (PärS § 95 lg 1) [16]. Pärandajana saab selle sõlmida isiklikult ja üksnes teovõimeline isik (PärS § 95 lg 3) [16]. Pärimislepingu järgi pärimist eelistatakse pärimisele testamendi järgi (PärS § 9 lg 2) [17].

Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust oma vara vallata, kasutada ja käsutada (PärS § 96 lg 1) [18]. Lepingupoolte eluajal saab selle tühistada notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga (PärS § 102 lg 1) [19]. Ühepoolselt võib pärandaja taganeda vaid seaduses nimetatud juhtudel, näiteks kui taganemisõigus on lepinguga kokku lepitud, notariaalselt tõestatud avaldusega (PärS § 103 lg 1 ja 2) [20]. Riigikohtu hinnangul peaks notar selgitama, et pärimislepingu ühepoolse muutmise või tühistamise võimalused on testamendiga võrreldes äärmiselt piiratud, ning seetõttu tuleks kaaluda taganemisõiguses kokkuleppimist (RK 2-20-3869/58) [7].

Mida seadus ütleb

• „Testamendi teeb testaator isiklikult.“ (PärS § 19 lg 2) [8] – testamenti ei saa teha teise isiku kaudu.
• „Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.“ (PärS § 25 lg 1) [4] – pikemaks ajaks sobib notariaalne testament.
• „Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga.“ (PärS § 88 lg 1) [5]
• „Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest.“ (PärS § 28) [21]

Mida teha

1. Valige vorm – notariaalne või kodune (PärS § 20 lg 1) [1] – ja arvestage, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja Teie elate (PärS § 25 lg 1) [4].
2. Nimetage pärijad ja esemed nii, et Teie tahtes ei jääks kahtlust (PärS § 29 lg 1) [22]; kui pärijate pärandiosi ei määra, loetakse need võrdseks (PärS § 40 lg 1) [23].
3. Koduse testamendi puhul märkige kuupäev ja aasta ning valige tunnistajad, kelle ega kelle PärS § 23 lõikes 4 nimetatud sugulaste või abikaasa kasuks testament ei ole tehtud (PärS § 23 lg 1 ja 4) [3].
4. Koduse testamendi tegemisest võite teatada pärimisregistrile veebiteenuse kaudu või registripidajale teatise esitades (PärS § 177¹ lg 3) [24].
5. Vaadake testament üle abielu lõppemisel (PärS § 32 lg 1) [15] ja muutke seda uue testamendiga (PärS § 88 lg 1) [5].

Korduma kippuvad küsimused

Kas testamendiga võib lapse pärandist ilma jätta?

Jah, kuid kui pärandaja on testamendiga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes tal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või vähendanud nende pärandiosa, võivad nad nõuda pärijatelt sundosa (PärS § 104 lg 1) [25]; sama õigus on registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes oli surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus (PärS § 104 lg 1¹) [25]. Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seaduse järgi saanud (PärS § 105 lg 1) [26], ja nõue on suunatud raha maksmisele (PärS § 104 lg 5) [25]. Sundosast võib ilma jätta üksnes isiku, kes on pärandaja, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase, pärandaja alaneja või üleneja sugulase või muu pärandajale eriliselt lähedase isiku vastu toime pannud kuriteo või tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust; põhjus tuleb välja öelda ning kui see on märkimata või ei vasta neile alustele, on ilmajätmine kehtetu (PärS § 108 lg 1 ja 2) [27].

Mis saab varast, mida testamendis ei ole nimetatud?

Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut (PärS § 39 lg 2) [28].

Kas tunnistaja võib olla testamendis nimetatud pärija?

Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi puhul mitte: sellise tunnistaja kasuks tehtud korraldused on tühised (PärS § 23 lg 4 ja 5) [3]. Kui tunnistajad kirjutasid alla omakäeliselt kirjutatud testamendile, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ja seda keeldu ei kohaldata (PärS § 24 lg 3) [2].

Kus kodust testamenti hoida?

Testaator võib seda hoida ise või anda hoidmiseks teisele isikule; testaatori surmast teada saanud hoidja peab testamendi viivitamata esitama notarile (PärS § 26 lg 1 ja 2) [29].