Pärimine seaduse järgi

Kes pärib, kui testamenti ei ole?

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa, registreeritud elukaaslane ja seaduses nimetatud sugulased (PärS § 11 lg 1) [2]. Sugulased pärivad kolmes järjekorras; järgmine järjekord pärib ainult siis, kui eelmise järjekorra pärijaid ei ole (PärS § 12) [3].

• Esimene järjekord on pärandaja alanejad sugulased – lapsed, lapselapsed jne (PärS § 13 lg 1) [4]. Lapsed pärivad võrdsetes osades; enne pärandajat surnud lapse asemele astuvad tema lapsed (PärS § 13 lg 3 ja 5) [4].
• Teine järjekord on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 14 lg 1) [8]. Kui mõlemad vanemad on elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades (PärS § 14 lg 2) [8].
• Kolmas järjekord on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 15 lg 1) [9].

Kui seadusjärgseid pärijaid ei ole, pärib pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus (PärS § 18 lg 1) [10].

Kui suure osa saab abikaasa?

Üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos sugulastega (PärS § 16 lg 1) [11]:

• esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist (PärS § 16 lg 1 p 1) [11];
• teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist (PärS § 16 lg 1 p 2) [11];
• kogu pärandi, kui esimese ega teise järjekorra sugulasi ei ole (PärS § 16 lg 2) [11].

Teise järjekorra pärijate kõrval saab abikaasa eelosana ka ühise kodu tavalise sisustuse esemed (PärS § 17 lg 1) [12]. Abikaasal ei ole pärimisõigust, kui pärandaja oli enne surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud lahutamiseks kirjaliku nõusoleku (PärS § 16 lg 4) [11].

Mida seadus ütleb

• „Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.“ (PärS § 10 lg 1) [1]
• „Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades.“ (PärS § 13 lg 5) [4]
• „Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud.“ (PärS § 119 lg 1) [6]
• „Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.“ (PärS § 116 lg 2) [13]

Pärandi vastuvõtmine ja võlad

Pärijat, kes seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1) [5]. Loobumise tähtaeg on kolm kuud ja see hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1) [6]. Loobumiseks tuleb tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 3) [5].

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1) [7]. Kui pärandvarast ei piisa, peab pärija kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud kui ta on pärast inventuuri teinud kohustuste täitmise seaduses sätestatud korras või kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot (PärS § 130 lg 3) [7]. Pärandi vastu võtnud pärija võib esitada notarile inventuuri nõude (PärS § 137 lg 1) [14].

Mida teha

1. Esitage pärimismenetluse algatamiseks notarile notariaalselt tõestatud avaldus (PärS § 166 lg 1) [15]; Eesti notar viib menetluse läbi, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis (PärS § 165 lg 2) [16].
2. Selgitage välja pärandaja võlad enne, kui kolmekuuline loobumise tähtaeg möödub – tähtaja jooksul loobumata loetakse pärand vastu võetuks (PärS § 118 lg 1; PärS § 119 lg 1) [5] [6].
3. Kui võlad võivad ületada vara, kaaluge inventuuri nõuet notarile (PärS § 137 lg 1) [14] või loobumist notariaalse avaldusega (PärS § 118 lg 3) [5].
4. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist menetluse algatamise teate avaldamisest (PärS § 171 lg 1) [17].

Korduma kippuvad küsimused

Kas lapsed ja abikaasa pärivad võrdselt?

Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist (PärS § 16 lg 1 p 1) [11]; lapsed pärivad omavahel võrdsetes osades (PärS § 13 lg 5) [4].

Kas pean pärandaja võlad maksma?

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle pärandaja kohustused ja pärandvara ebapiisavuse korral tuleb need täita oma vara arvel, välja arvatud inventuuri järel seaduses sätestatud korras või pärandvara pankroti korral (PärS § 130 lg 1 ja 3) [7].

Kui kaua saab pärandist loobuda?

Kolm kuud hetkest, kui saite teada või pidite teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1) [6]. Mõjuval põhjusel võib notar tähtaega pikendada, kui teised pärijad vastu ei vaidle (PärS § 119 lg 2) [6].

Kas pärandist loobumise saab tagasi võtta?

Ei – pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2) [13].