Sundosa pärimisel

Kellel on õigus sundosale?

Sundosa nõudmise õigus on seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulasel, pärandaja vanematel ja abikaasal, kui pärandaja on nad testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma jätnud või nende pärandiosi seadusjärgse pärimisega võrreldes vähendanud (PärS § 104 lg 1) [2]. Tingimus on, et pärandajal oli nende suhtes surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus (PärS § 104 lg 1) [2]. Samadel eeldustel on sundosa õigus ka registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus (PärS § 104 lg 1¹) [2].

Perekonnaseaduse järgi on ülalpidamist õigustatud saama (PKS § 97) [4]:

• alaealine laps;
• laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
• muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased; teise astme ülenejad sugulased (vanavanemad) on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes (PKS § 96 lg 1 ja 2) [5]. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama; lahus elav abikaasa ei ole õigustatud endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega (PKS § 16 lg 1 ja 3) [6]. Seega ei anna pelgalt sugulus või abielu veel sundosa õigust – iga juhtumi puhul tuleb kontrollida, kas ülalpidamiskohustus surma hetkel kehtis.

Pärandaja vanemad ja kaugemad alanejad sugulased ei saa sundosa nõuda, kui alaneja sugulane, kes välistaks nad seadusjärgse pärimise korral, saab nõuda sundosa või võtab talle pärandatu vastu (PärS § 104 lg 2) [2].

Kui suur on sundosa ja kuidas seda arvutada?

Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad; lepinguga pärimisest loobunud isikuid seejuures arvesse ei võeta (PärS § 105 lg 1) [1]. Arvutamiseks tuleb kõigepealt teada seadusjärgset pärandiosa: näiteks pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades (PärS § 13 lg 5) [7] ja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist (PärS § 16 lg 1 p 1) [8].

Pärandi väärtuse aluseks on pärandi hulka kuuluv vara pärandi avanemise päeva seisuga (PärS § 106 lg 1) [9]; pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3 lg 2) [10]. Pärandina arvestatakse ka eelpärandit, abikaasa ja registreeritud elukaaslase eelosa ning kingitusi, mille pärandaja tegi teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne surma (PärS § 106 lg 2) [9]. Pärandina ei arvestata pärandaja matmiskulusid, pärandvara nimekirja koostamise ja hindamise kulusid ning pärandaja ülalpidamisel olnud isikute ühe kuu ülalpidamise kulusid (PärS § 106 lg 3) [9].

Kui Teile on pärandatud sundosast väiksem pärandiosa, võite nõuda kaaspärijatelt puuduoleva osa (PärS § 105 lg 2) [1]. Kui Teile on määratud annak, on Teil sundosanõue üksnes juhul, kui loobute annakust; kui annaku väärtus on sundosast väiksem, võite nõuda vahe (PärS § 105 lg 4) [1].

Kuidas sundosa nõuda?

Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega, see on pärandatav ja üleantav (PärS § 104 lg 4) [2]. Nõue on suunatud raha maksmisele (PärS § 104 lg 5) [2] – sundosa saaja ei saa nõuda konkreetset eset, näiteks korterit. Nõue esitatakse pärijatele (PärS § 104 lg 1) [2]; pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud sundosa nõuded täitma (PärS § 133) [11].

Pärimismenetluse algatamise avalduses esitatakse andmed ka võimalike sundosasaajate kohta (PärS § 166 lg 3) [12]. Notar tõestab pärija, testamenditäitja või sundosa saamiseks õigustatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel sundosa saaja tunnistuse, milles märgitakse sundosa saaja ja sundosa suurus mõttelise osana pärandist (PärS § 173 lg 1 ja 3) [13].

Millal sundosa nõue aegub?

Sundosa nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest (PärS § 109 lg 1) [3]. Sellest sõltumata aegub nõue kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109 lg 2) [3].

Kui pärandaja tegi kolmandale isikule kingituse eesmärgiga kahjustada sundosa nõudmiseks õigustatut, võib viimane ühe aasta jooksul pärandi avanemisest nõuda sundosa täiendamist (PärS § 106 lg 5) [9]. Seda nõuet ei rahuldata, kui kingituse tegemisest on möödunud kümme aastat; abikaasale või registreeritud elukaaslasele tehtud kingituse puhul ei alga tähtaeg enne abielu või registreeritud kooselu lõppemist (PärS § 106 lg 6) [9].

Mida seadus ütleb

• „Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.“ (PärS § 105 lg 1) [1] – sundosa arvutatakse seadusjärgsest pärandiosast.
• „Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele“ (PärS § 104 lg 5) [2] – sundosa saaja saab rahanõude, mitte osa pärandvara esemetest.
• „Sundosa nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest.“ (PärS § 109 lg 1) [3] – tähtaeg hakkab kulgema teadasaamisest.
• „Lepinguga võib loobuda ka õigusest sundosale.“ (PärS § 98 lg 2) [14] – sundosa õigusest saab loobuda pärandajaga sõlmitud lepinguga.

Mida teha

1. Kontrollige, kas Te kuulute sundosa saajate hulka: kas olete pärandaja alaneja sugulane, vanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane ja kas pärandajal oli Teie suhtes surma hetkel ülalpidamiskohustus (PärS § 104 lg 1 ja 1¹; PKS § 97) [2] [4].
2. Tehke kindlaks, kui suur oleks olnud Teie seadusjärgne pärandiosa, ja võtke sellest pool (PärS § 105 lg 1) [1].
3. Selgitage välja pärandi väärtus surmapäeva seisuga, sealhulgas sundosa vähendamiseks viimase kolme aasta jooksul tehtud kingitused, ning arvake maha matmiskulud ja muud seaduses nimetatud kulud (PärS § 106 lg 1–3) [9].
4. Kui Teile on testamendiga määratud annak, otsustage, kas loobute sellest, et nõuda sundosa (PärS § 105 lg 4) [1].
5. Esitage rahanõue pärijatele (PärS § 104 lg 1 ja 5) [2] ning vajaduse korral esitage notarile notariaalselt tõestatud avaldus sundosa saaja tunnistuse saamiseks (PärS § 173 lg 1) [13].
6. Jälgige tähtaegu: kolm aastat teadasaamisest, kuid mitte üle kümne aasta pärandi avanemisest (PärS § 109 lg 1 ja 2) [3]; kingituste tõttu sundosa täiendamise nõue ühe aasta jooksul pärandi avanemisest (PärS § 106 lg 5) [9].

Korduma kippuvad küsimused

Kas täisealine laps saab sundosa?

Ainult siis, kui pärandajal oli tema suhtes surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus (PärS § 104 lg 1) [2]. Täisealisel lapsel on õigus ülalpidamisele näiteks siis, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, või kui ta on abivajav ega ole võimeline ennast ise ülal pidama (PKS § 97) [4].

Kas pärandaja võib sundosast ilma jätta?

Jah, kuid ainult seaduses nimetatud põhjusel: kui isik on pärandaja, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaneja või üleneja sugulase või muu pärandajale eriliselt lähedase isiku vastu toime pannud kuriteo või on tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust (PärS § 108 lg 1) [15]. Pärandaja peab ilmajätmise põhjuse väljendama (PärS § 108 lg 1) [15]; ilmajätmine on kehtetu, kui põhjus on jäetud märkimata või see ei vasta seaduses sätestatule (PärS § 108 lg 2) [15].

Kas sundosana saab nõuda korterit või muud eset?

Ei. Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele (PärS § 104 lg 5) [2].

Kas sundosast saab loobuda?

Jah. Lepinguga võib loobuda ka õigusest sundosale, ja kes on pärandajaga sõlmitud lepinguga loobunud oma seadusjärgsest pärimisõigusest, sellel ei ole sundosa saamise õigust (PärS § 98 lg 1 ja 2) [14].

Kas eluajal tehtud kingitused vähendavad sundosa?

Sundosa määramisel arvestatakse pärandina kingitusi, mille pärandaja tegi teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne surma (PärS § 106 lg 2) [9]. Kahjustamise eesmärgil tehtud kingituse tõttu saab ühe aasta jooksul pärandi avanemisest nõuda sundosa täiendamist, kuid mitte siis, kui kingituse tegemisest on möödunud kümme aastat (PärS § 106 lg 5 ja 6) [9].