Liigu sisu juurde
LegalWise

Töölepingu sõlmimine: vorm ja kohustuslik sisu

Viimati allikatega kontrollitud 31. oktoober 2026 · Avaldatud 31. oktoober 2026

Lühidalt: Tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka siis, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi eeldada üksnes tasu eest () [1]; kirjaliku vormi järgimata jätmine lepingut tühiseks ei muuda () [1]. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt seaduses loetletud andmed, sealhulgas tööülesanded, töötasu, tööaeg, töö tegemise koht ja põhipuhkuse kestus () [2]; kui tööandja neid enne tööle asumist ei esitanud, peab ta seda tegema seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist () [2]. Töötamise alustamine tuleb töötamise registris registreerida hiljemalt tööle asumise hetkeks () [3].

Teie olukord on teistsugune?

Kirjeldage oma olukorda – vastus viitab seadusele lõike täpsusega ja on enne näitamist allikatega kontrollitud.

Millal on tegemist töölepinguga?

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töö eest tasu () [4]. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga () [4].

Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille järgi töö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev () [4]. Samuti ei kohaldata seda juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule () [4].

Töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses poolte õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töölepingu seadus sellise kokkuleppe võimaluse ette näeb () [5].

Kas tööleping peab olema kirjalik?

Tööleping sõlmitakse kirjalikult () [1]. Kirjaliku vormi korral peab dokument olema omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti () [6]. Kirjaliku vormiga on võrdne elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti () [7]: tehing peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama poolte nimesid ja olema nende poolt elektrooniliselt allkirjastatud () [7]; elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri () [7].

Kirjaliku vormi nõudel on siiski piirid:

  • tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi eeldada üksnes tasu eest () [1];
  • kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust () [1];
  • kirjaliku vormi nõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat () [1].

Riigikohtu järgi võib töölepingu sõlmida kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, näiteks töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (RK 2-20-5834/36) [8].

Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine () [1].

Mida peab töölepingus kirjas olema?

Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed () [2]:

  1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
  2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
  3. tööülesannete kirjeldus;
  4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
  5. töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
  6. tööandja pakutav koolitus ja muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
  7. tööaeg;
  8. töö tegemise koht;
  9. põhipuhkuse kestus ja viide muule tööandja hüvitatavale puhkusele;
  10. viide töölepingu ülesütlemise vormile, põhjendamiskohustusele ja etteteatamistähtaegadele;
  11. viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
  12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut;
  13. viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale;
  14. katseaja kestus.

Tööandja teavitab töötajat andmetest heauskselt, selgelt ja arusaadavalt; töötajal on igal ajal õigus andmetega tutvuda () [2]. Kui andmeid ei esitatud enne tööle asumist, peab tööandja need esitama seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist () [2]. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuste jõustumise päeval () [2]. Tööandja säilitab neid andmeid töölepingu kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates () [2].

Kirjalikult ei pea andmetest teavitama, kui kokkulepitud ja tegelikult töötatud tööaeg ei ületa keskmiselt kolme tundi nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul () [2].

Katseaeg tuleneb seadusest: töötajale rakendub tööle asumise päevast neljakuuline katseaeg () [9], kui töölepinguga ei ole kokku lepitud selle kohaldamata jätmises või lühendamises () [9].

Millised lisaandmed tuleb anda erijuhtudel?

Lisaks eespool loetletule peab tööandja töötajale teatama () [10]:

  • tähtajalise lepingu korral töölepingu kestuse ja tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuse () [10];
  • konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu () [10];
  • kaugtöö korral, et töökohustusi täidetakse kaugtööna () [10];
  • renditöö korral kasutajaettevõtja nime ja et tööülesandeid täidetakse renditööna () [10];
  • summeeritud tööaja korral tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused () [10];
  • kulude hüvitamise kokkuleppe korral selle sisu () [10];
  • kui töötaja töötab kauem kui ühe kuu muus riigis, enne ärasõitu riigi, seal töötamise aja, töötasu maksmise vääringu, seal viibimisega seotud hüved ja tagasipöördumise tingimused () [10].

Kui tööandja ei ole tähtaja, konkurentsipiirangu või saladuse, kaugtöö või renditöö andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud () [10]. Ka seaduse järgi eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult; tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused () [11].

Töövestlus ja proovitöö

Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi () [12]; õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt eraelu või ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale () [12]. Tööandja ei tohi küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta () [12]. Pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku peab tööandja teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne töövestlust, eelkõige töökuulutuses () [12].

Riigikohus on leidnud, et seadus ei näe ette võimalust rakendada tööle soovijat sobivuse hindamiseks proovitööle, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest; tööoskuste praktilised katsed peaksid üldjuhul piirduma lühiajalise tööolukorra matkimisega tööandja juuresolekul (RK 2-20-5834/36) [8]. Lubatav ei ole olukord, kus kandideerija teeb töö proovimise sildi all tööd, millest tööandja saab rahalist kasu (RK 2-20-5834/36) [8]. Töötaja sobivust saab tööandja hinnata töösuhtes, näiteks katseajal (RK 2-20-5834/36) [8].

Töötamise registreerimine

Töötamise registrisse kantakse muu hulgas töölepingu alusel töötava isiku andmed, kui tema töötamisel tekib maksukohustus Eestis () [13]. Registreerima on kohustatud tööd võimaldav isik ehk tööandja ( ja 2) [3]. Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööle asumise hetkeks, töötamise peatumine ja lõpetamine kümne päeva jooksul ( ja 4) [3].

Mida seadus ütleb

  • „Tööleping sõlmitakse kirjalikult.“ () [1] – kirjalik vorm on reegel, elektrooniline vorm on sellega võrdne () [7].
  • „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.“ () [1] – ka allkirjastamata tööleping kehtib.
  • „Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, on tööandjal kohustus esitada andmed seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist.“ () [2]
  • „Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.“ () [3]
  • „Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.“ () [14]

Mida teha

  1. Enne tööle asumist küsige tööandjalt kirjalikku või digiallkirjastatud töölepingut (; ) [1] [7] ja kontrollige, kas selles on kõik lõikes 1 nimetatud andmed () [2].
  2. Kui leping on tähtajaline, kontrollige, kas selles on kirjas lepingu kestus ja tähtajalise lepingu põhjus () [10]; kaugtöö, konkurentsipiirangu või renditöö korral ka vastavad andmed (–5) [10].
  3. Kui asusite tööle ilma kirjaliku lepinguta, on tööleping siiski sõlmitud () [1]; nõudke andmeid kirjalikult – tööandja peab need esitama seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist () [2].
  4. Tööandjana registreerige töötamise alustamine töötamise registris hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks () [3].
  5. Lepingu tingimuste muutmiseks leppige kokku – ühepoolselt töölepingut muuta ei saa () [14]; muudatused esitatakse töötajale kirjalikult hiljemalt nende jõustumise päeval () [2].

Korduma kippuvad küsimused

Kas suuline kokkulepe on kehtiv tööleping?

Jah. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi eeldada üksnes tasu eest, ja kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust ( ja 4) [1]. Tööandja peab siiski andma töötajale kirjalikult lõikes 1 nimetatud andmed ( ja 3) [2].

Kas digiallkirjaga tööleping on sama hea kui paberil?

Jah. Elektrooniline vorm on kirjaliku vormiga võrdne, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti () [7], ja elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri () [7].

Kas tööandja võib nõuda tasuta proovitööd?

Riigikohtu järgi ei näe seadus ette proovitööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest; lubatav ei ole, et kandideerija teeb töö proovimise sildi all tööd, millest tööandja saab rahalist kasu (RK 2-20-5834/36) [8]. Kui isik teeb tööd, mida võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse töölepingut () [4].

Mis saab, kui töölepingus ei ole tähtaega kirjas?

Eeldatakse, et tööleping on sõlmitud tähtajatult () [11]. Kui tööandja ei ole töölepingu kestust ja tähtajalisuse põhjust kirjalikult teatanud, eeldatakse, et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud ( ja 9) [10].

Kas tööandja võib töövestlusel küsida minu praegust palka?

Ei. Tööandja ei tohi küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta () [12]. Pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku peab tööandja ise teatama enne töövestlust () [12].

Kas Teie olukorras on midagi teisiti?

Juhend kirjeldab üldist reeglit. Küsige oma olukorra kohta: vastus viitab sätetele lõike ja punkti täpsusega ning on enne näitamist allikatega kontrollitud.

Juristile: AI-jurist, kes näitab sätet lõike ja punktini →

See juhend annab üldist õigusteavet ega asenda advokaadi nõuannet Teie olukorras. Juhend on koostatud automaatse süsteemi abil; selle tsitaadid, arvud ja viited on kontrollitud allpool loetletud allikatega.

Allikad

Sätete kehtiv tekst LegalWise'i seaduste lehel; ametlik avaldamismärge Riigi Teatajas.

  1. [1]TLS § 4 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  2. [2]TLS § 5 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  3. [3]MKS § 25² (RT I, 16.10.2026, 10) – Maksukorralduse seadus · Ava säte
  4. [4]TLS § 1 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  5. [5]TLS § 2 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  6. [6]TsÜS § 78 (RT I, 31.12.2024, 48) – Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Ava säte
  7. [7]TsÜS § 80 (RT I, 31.12.2024, 48) – Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Ava säte
  8. [8]Riigikohus 2-20-5834/36 – Töölepingu sõlmimise eeldus (06.12.2021) · Ava lahend ↗
  9. [9]TLS § 10¹ (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  10. [10]TLS § 6 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  11. [11]TLS § 9 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  12. [12]TLS § 11 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  13. [13]MKS § 25¹ (RT I, 16.10.2026, 10) – Maksukorralduse seadus · Ava säte
  14. [14]TLS § 12 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte

Seotud juhendid

  • Tööaeg ja puhkeaegEeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2). Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt…
  • Alaealise töötamine: lubatud töö ja tööaegTööandja ei tohi sõlmida töölepingut alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega, välja arvatud kerge töö puhul: vähemalt 13-aastane…
  • Koondamine ja koondamishüvitisKoondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise…
  • Ületunnitöö ja selle hüvitamineÜletunnitöö on töö üle kokkulepitud tööaja ja seda tehakse üldjuhul tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 44 lg 1). Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba…

Teie olukord on teistsugune?

Kirjeldage oma olukorda ja saate vastuse kehtiva õiguse alusel koos täpsete viidetega.

Esitage oma küsimus