LegalWise

Ületunnitöö ja selle hüvitamine

Viimati allikatega kontrollitud 15. oktoober 2026 · Avaldatud 15. oktoober 2026

Lühidalt: Ületunnitöö on töö üle kokkulepitud tööaja ja seda tehakse üldjuhul tööandja ja töötaja kokkuleppel () [1]. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud hüvitamist rahas; rahas hüvitamisel maksab tööandja 1,5-kordset töötasu ( ja 7) [1]. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi () [2].

Teie olukord on teistsugune?

Kirjeldage oma olukorda – vastus viitab seadusele lõike täpsusega ja on enne näitamist allikatega kontrollitud.

Mis on ületunnitöö ja millal seda tuleb teha?

Ületunnitöö on töö, mida töötaja teeb üle kokkulepitud tööaja () [1]. Kui muus ei ole kokku lepitud, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas ( ja 2) [3]. Osalise tööajaga töötaja puhul on ületunnitöö töö, mis ületab temaga kokkulepitud lühemat tööaega (; ) [3] [1].

Ületunnitöö tegemises lepivad tööandja ja töötaja kokku () [1]. Ilma kokkuleppeta võib tööandja ületunnitööd nõuda vastavalt hea usu põhimõttele ettenägematute asjaolude tõttu, mis on seotud tööandja ettevõtte või tegevusega, „eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks“ () [1].

Mõnel juhul on ületunnitöö välistatud:

  • ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine () [1];
  • tühine on ka kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud () [1];
  • ettenägematute asjaolude tõttu ei saa ületunnitööd nõuda alaealiselt, rasedalt ega töötajalt, kellel on õigus emapuhkusele () [1].

Töölepingu kirjalikus dokumendis peab olema viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale () [4].

Kuidas ületunnitööd hüvitatakse?

Põhireegel on vaba aeg: tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas () [1]. Rahas hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu () [1].

Eraldi lisatasud kehtivad öö- ja pühadetöö eest. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest; riigipühal tehtud töö eest maksab tööandja 2-kordset töötasu ( ja 2) [5]. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamises täiendava vaba ajaga () [5].

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest () [6].

Kui palju tohib kokku töötada?

  • Üldpiir. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi () [2]. Tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus-, teehoiu- ja turismitöötajatel võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni () [2].
  • Individuaalne kokkulepe. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav; töötaja võib sellise kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette () [2]. Tööandja peab nende töötajate üle eraldi arvestust () [2]; selle pidamata jätmise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot () [7].
  • Igapäevane puhkeaeg. Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti () [8]. Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, annab tööandja vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga; kokkulepe sellise töö hüvitamiseks rahas on tühine () [8].
  • Iganädalane puhkeaeg. Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine; summeeritud tööaja arvestuse korral on piir 36 tundi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ( ja 2) [9].

Kuidas arvestatakse ületunde summeeritud tööaja korral?

Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul () [3]. Ületunnitöö on siis kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul () [1]: ületundide arv selgub kogu arvestusperioodi tundide põhjal, mitte üksiku pika päeva järgi. Summeeritud tööaja kokkuleppe korral peab tööandja teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused () [10]. Tööaja arvestust peab tööandja igal juhul () [11].

Riigikohus on selgitanud, et summeeritud tööaja korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra; tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva töövõimetuse võrra kokkulepitud tööaega ei vähendata (RK 3-2-1-143-15) [12]. Rahvus- ja riigipühale langeva tööaja võrra kokkulepitud tööaega ei vähendata ning ületunnitööks arvestatakse üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega (RK 3-2-1-69-17) [13].

Mida seadus ütleb

  • „Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö).“ () [1] – ületunnitöö põhineb kokkuleppel.
  • „Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.“ () [1] – summeeritud tööaja korral selgub ületundide arv perioodi lõpus.
  • „Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.“ () [1] – kui rahas ei ole kokku lepitud, antakse vaba aega.
  • „Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.“ () [1] – rahaline hüvitis on tavalisest töötasust suurem.
  • „Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul“ () [2] – see on tavalise tööaja ja ületunnitöö kogusumma ülempiir.

Mida teha

  1. Vaadake töölepingust kokkulepitud tööaega ja viidet ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale ( ja 13) [4].
  2. Pange oma töötunnid kirja ja küsige tööandjalt tööaja arvestust – tööandja on kohustatud seda pidama () [11]; andmeid Teile arvutatud ja makstud töötasu kohta peab ta andma Teie nõudmisel () [11].
  3. Summeeritud tööaja korral võrrelge arvestusperioodi lõpus töötatud tunde kokkulepitud tööajaga () [1].
  4. Kui hüvitamist rahas ei ole kokku lepitud, nõudke ületundide ulatuses vaba aega; kui on, kontrollige, kas maksti 1,5-kordset töötasu ( ja 7) [1].
  5. Kui tööandja ei hüvita, esitage nõue töövaidluskomisjonile või kohtule – töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest () [6]. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba () [14].

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma võin ületunnitööst keelduda?

Ületunnitöö tegemine põhineb kokkuleppel () [1]. Kokkuleppeta võib tööandja seda nõuda vastavalt hea usu põhimõttele ettenägematute asjaolude tõttu () [1], kuid mitte alaealiselt, rasedalt ega töötajalt, kellel on õigus emapuhkusele () [1]. Pikema tööaja kokkuleppe puhul () [2] on töötajal õigus keelduda selle alusel ületunnitöö tegemisest ning tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida lõikes 3 nimetatud tingimusi (keskmiselt kuni 52 tundi, kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav) ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid () [2].

Kas tööandja võib maksta ületunnitöö eest sama palka nagu tavatöö eest?

Ei. Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, maksab tööandja 1,5-kordset töötasu () [1]. Töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui seadus sellise kokkuleppe võimaluse ette näeb () [15].

Kas ületunnid võib hüvitada vaba ajaga?

Jah, see on vaikimisi viis: vaba aega antakse ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud hüvitamist rahas () [1].

Kas riigipühal töötamine on ületunnitöö?

Mitte iseenesest. Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu () [5]. Riigikohtu järgi arvestatakse summeeritud tööaja korral ületunnitööks üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega (RK 3-2-1-69-17) [13].

Mis saab, kui töötan paindliku tööaja kokkuleppe alusel?

Kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, kohaldatakse ületunnitöö reegleid () [16]. Lisatundide tegemisest on töötajal õigus keelduda () [16].

Kas Teie olukorras on midagi teisiti?

Juhend kirjeldab üldist reeglit. Küsige oma olukorra kohta: vastus viitab sätetele lõike ja punkti täpsusega ning on enne näitamist allikatega kontrollitud.

See juhend annab üldist õigusteavet ega asenda advokaadi nõuannet Teie olukorras. Juhend on koostatud automaatse süsteemi abil; selle tsitaadid, arvud ja viited on kontrollitud allpool loetletud allikatega.

Allikad

Sätete kehtiv tekst LegalWise'i seaduste lehel; ametlik avaldamismärge Riigi Teatajas.

  1. [1]TLS § 44 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  2. [2]TLS § 46 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  3. [3]TLS § 43 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  4. [4]TLS § 5 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  5. [5]TLS § 45 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  6. [6]TLS § 29 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  7. [7]TLS § 123 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  8. [8]TLS § 51 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  9. [9]TLS § 52 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  10. [10]TLS § 6 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  11. [11]TLS § 28 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  12. [12]Riigikohus 3-2-1-143-15 – Summeeritud tööaja arvestus (16.12.2015) · Ava lahend ↗
  13. [13]Riigikohus 3-2-1-69-17 – Kokkulepitud tööaja vähendamine rahvus- ja riigipühade võrra (14.06.2017) · Ava lahend ↗
  14. [14]TvLS § 15 (RT I, 24.11.2020, 6) – Töövaidluse lahendamise seadus · Ava säte
  15. [15]TLS § 2 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  16. [16]TLS § 43³ (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte

Seotud juhendid

  • Tööaeg ja puhkeaegEeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2). Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt…
  • Alaealise töötamine: lubatud töö ja tööaegTööandja ei tohi sõlmida töölepingut alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega, välja arvatud kerge töö puhul: vähemalt 13-aastane…
  • Koondamine ja koondamishüvitisKoondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise…
  • Lõpparve ja kasutamata puhkuse hüvitisTöölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1), seega tuleb lõpparve tasuda lepingu lõppemisel.…

Teie olukord on teistsugune?

Kirjeldage oma olukorda ja saate vastuse kehtiva õiguse alusel koos täpsete viidetega.

Esitage oma küsimus