Vanaduspensioni iga ja ennetähtaegne pension

Milline on vanaduspensioniiga ja kuidas see muutub?

Täna kehtiva sõnastuse järgi tekib õigus vanaduspensionile 65-aastaselt, kui Teil on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži (RPKS § 7 lg 1) [1]. Alates 01.01.2027 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vanaduspensionieas ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž (RPKS § 7 lg 1 ja 7) [6].

Alates 2027. aastast seotakse vanaduspensioniiga 65-aastaste eeldatava eluea muutusega. Arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav 65 aasta vanuste meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv (RPKS § 7¹ lg 2) [2]. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast (RPKS § 7¹ lg 6) [2]. Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas (RPKS § 7¹ lg 7) [2]. Alates 01.01.2027 on samad reeglid RPKS §-s 7 (RPKS § 7 lg 2, 7 ja 8) [6].

Määrusega on kehtestatud järgmised vanaduspensioniead (Vanaduspensioniea kehtestamine § 1) [3]:

• 2027. aastal 65 aastat ja üks kuu, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2027 (Vanaduspensioniea kehtestamine § 2 lg 1) [7];
• 2028. aastal 65 aastat ja kolm kuud, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2028 (Vanaduspensioniea kehtestamine § 2 lg 2) [7];
• 2029. aastal 65 aastat ja neli kuud, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2029 (Vanaduspensioniea kehtestamine § 2 lg 3) [7].

Pensioni määramisel lähtutakse vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui Teil tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile (RPKS § 7¹ lg 8) [2]. Kui taotlete paindlikku vanaduspensioni enne vanaduspensioniikka jõudmist, lähtutakse vanaduspensionieast, mis kehtib pensioniavalduse esitamise aastal (RPKS § 7¹ lg 9) [2]. Alates 01.01.2027 on samad reeglid RPKS §-s 7 (RPKS § 7 lg 10 ja 11) [6].

Kas pensionile saab minna varem?

Jah, paindliku vanaduspensioniga. Mida pikem on pensionistaaž, seda varem võib pensionile minna (RPKS § 9¹ lg 2) [4]:

• vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta enne vanaduspensioniiga;
• vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat;
• vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat;
• vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat;
• vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat.

Varem määratud pensionile rakendatakse vähendavat kordajat (RPKS § 11¹ lg 6) [5]. Kordaja sõltub vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast (RPKS § 11¹ lg 1) [5]. Paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast vanaduspensioniikka jõudmist selle aja eest, mil Te juba saite riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni (RPKS § 9¹ lg 4¹) [4]. Seda ei arvutata ümber ka soodustingimustel vanaduspensioniks ega eriseaduse alusel määratud pensioniks (RPKS § 9¹ lg 4) [4].

Lapsi kasvatanud vanemal (samuti vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal) võib olla õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui tal on olemas vanaduspensioniks nõutav staaž: kui ta on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud kolme last, üks aasta, nelja last, kolm aastat, ning viit või enamat last või alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist (RPKS § 10 lg 1) [8]. Kui samade laste eest on õigus mitmel isikul, lepivad nad kokku, kes seda õigust kasutab; kokkuleppe puudumisel jaotatakse need aastad õigustatud isikute vahel võrdselt (RPKS § 10 lg 2 ja 3) [8]. Isikule, kellele on määratud soodustingimustel vanaduspension, paindlikku vanaduspensioni ei määrata (RPKS § 9¹ lg 5) [4].

Arvestage ka järgmist:

• välisriiki määratakse ja makstakse paindlik vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (RPKS § 42² lg 1 p 1) [9]; see erisus ei kehti välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide puhul (RPKS § 42² lg 4) [9];
• isik, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kellele on määratud paindlik vanaduspension, ei ole töötuskindlustuse seaduse mõttes kindlustatu (TKindlS § 3 lg 2 p 5) [10].

Mis saab, kui pensionile minna hiljem?

Paindlikule vanaduspensionile on õigus ka mistahes ajal pärast vanaduspensioniikka jõudmist, kui Teil on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž (RPKS § 9¹ lg 3) [4]. Kui vanaduspension määratakse pärast vanaduspensioniikka jõudmist, rakendatakse suurendavat kordajat (RPKS § 11¹ lg 5) [5].

Juba määratud pensioni võib ka ajutiselt vähendada või peatada. Vanaduspensioni suurus võib olla 50 või 100 protsenti Teile arvutatud vanaduspensionist (RPKS § 25¹ lg 2) [11]. Suurendamise, vähendamise või peatamise avalduse võib esitada üks kord kalendrikuus (RPKS § 25¹ lg 3 ja 4) [11]. Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse viie tööpäeva jooksul ja muudatus kehtib järgmise kalendrikuu algusest (RPKS § 25¹ lg 6) [11]. Kui pensioni maksmist hiljem jätkatakse või seda suurendatakse, rakendatakse suurendavat kordajat (RPKS § 11¹ lg 7) [5], välja arvatud siis, kui maksmise peatamine tuleneb seadusest (RPKS § 11¹ lg 8) [5].

Kui palju staaži on vaja ja mida sellesse arvatakse?

Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega (RPKS § 27 lg 1) [12]. See jaguneb kuni 1998. aasta 31. detsembrini arvestatavaks pensioniõiguslikuks staažiks ja alates 1999. aasta 1. jaanuarist arvestatavaks pensionikindlustusstaažiks (RPKS § 27 lg 2) [12].

• Alates 1999. aastast. Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse, kui Teie eest on makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt (RPKS § 30 lg 1) [13].
• Lapsed. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse muu hulgas väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (RPKS § 28 lg 2 p 7) [14] ning vanemale kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat (RPKS § 28 lg 2 p 12) [14]. Kelle staaži hulka need kaks aastat lapse kohta arvatakse, lepivad õigustatud isikud kokku; kui kokkulepet ei saavutata, jaotatakse see aeg nende vahel võrdselt (RPKS § 28 lg 2¹) [14]. Riigikohus tunnistas varasema korra põhiseadusvastaseks osas, milles see ei võimaldanud täiendavat staaži jagada (RK 5-17-9/8) [15].
• Töövõime vähenemine. Kui Teil on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse 15-aastase staaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil töövõime oli tuvastatud (RPKS § 7 lg 2²) [1]. Alates 01.01.2027 on see reegel RPKS § 7 lõikes 9, mis lisab, et pensionistaaži nõuet ei vähendata aja eest, kui Teie eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammääralt (RPKS § 7 lg 9) [6].

Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega ja staažinõude täitmisel lähtutakse ümardamata staažist (RPKS § 29 lg 1 ja 3) [16]. Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistri andmete või staaži tõendavate dokumentide alusel; kui neid pole säilinud, võite pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega (RPKS § 28¹ lg 1 ja 2) [17]. Alates 01.01.2027 tõendatakse pensioniõiguslikku staaži rahvastikuregistri andmete ja staaži tõendavate dokumentide alusel; tunnistajate ütluste arvestamist võite taotleda, kui rahvastikuregistri andmeid ei ole või dokumente ei ole säilinud (RPKS § 28¹ lg 1 ja 2) [18].

Mida seadus ütleb

• „Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.“ (RPKS § 7 lg 1) [1] – vanusele lisaks on vaja ka staaži; alates 01.01.2027 on vanusenõudeks määrusega kehtestatud vanaduspensioniiga (RPKS § 7 lg 1 ja 7) [6].
• „Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus.“ (RPKS § 7¹ lg 1) [2] – pensioniiga hakkab järgima keskmise eluea muutust.
• „Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas.“ (RPKS § 7¹ lg 7) [2] – tõus on aastas piiratud; alates 01.01.2027 on sama lause RPKS § 7 lõikes 8 (RPKS § 7 lg 8) [6].
• „Isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast“ vanaduspensioniikka jõudmist (RPKS § 9¹ lg 1) [4] – pensionile mineku aja saab ise valida, varem minnes staaži piires (RPKS § 9¹ lg 2) [4].
• „Vanaduspension määratakse eluajaks.“ (RPKS § 7 lg 3) [1] – määratud pension ei lõpe kindlal tähtajal; alates 01.01.2027 on sama lause RPKS § 7 lõikes 12 (RPKS § 7 lg 12) [6].

Mida teha

1. Sotsiaalkindlustusamet teavitab Teid vanaduspensioni õiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle tekkimist (RPKS § 30¹ lg 1) [19]. Kontrollige oma staažiandmeid; kui dokumente pole säilinud, taotlege tunnistajate ütluste arvestamist (RPKS § 28¹ lg 2) [17].
2. Otsustage, millal soovite pensionile minna: varem (kui staaž seda lubab, RPKS § 9¹ lg 2) [4], vanaduspensionieas või hiljem (RPKS § 9¹ lg 3) [4].
3. Esitage pensioniavaldus Sotsiaalkindlustusametile (RPKS § 31 lg 1) [20]. Kui esitate avalduse ja nõutavad andmed mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmist, tehakse otsus hiljemalt vanaduspensioniikka jõudmise päeval (RPKS § 32 lg 2¹) [21].
4. Kui esitate avalduse kolme kuu jooksul vanaduspensioniikka jõudmise päevast, määratakse pension sellest päevast (RPKS § 32 lg 2 p 1) [21]; muul juhul määratakse pension taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2) [21]. Otsus tehakse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest (RPKS § 32 lg 1) [21].
5. Kui soovite hiljem pensioni vähendada, peatada või uuesti täies ulatuses saada, esitage avaldus Sotsiaalkindlustusametile (RPKS § 25¹ lg 3, 4 ja 5) [11].

Korduma kippuvad küsimused

Kas ennetähtaegset vanaduspensioni saab veel taotleda?

Kehtivas seaduses on varem pensionile minekuks paindlik vanaduspension (RPKS § 9¹ lg 2) [4]. Isikule, kellele määrati ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse seda seaduse enne seda päeva kehtinud redaktsiooni alusel (RPKS § 61²²) [22].

Mis saab, kui mul ei ole 15 aastat staaži?

Vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile, on õigus rahvapensionile, kui ta on seaduses nimetatud alusel elanud Eestis vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist (RPKS § 22 lg 1 p 1) [23]. Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni (RPKS § 22 lg 3) [23]. Välisriiki rahvapensioni ei määrata ega maksta (RPKS § 42² lg 1 p 2) [9], välja arvatud välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide puhul (RPKS § 42² lg 4) [9].

Milline vanaduspensioniiga kehtib minu jaoks, kui see vahepeal tõuseb?

Lähtutakse vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui Teil tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile (RPKS § 7¹ lg 8) [2]. Paindliku pensioni puhul enne vanaduspensioniiga lähtutakse avalduse esitamise aasta vanaduspensionieast (RPKS § 7¹ lg 9) [2]. Alates 01.01.2027 on samad reeglid RPKS §-s 7 (RPKS § 7 lg 10 ja 11) [6].

Kas pensioni maksmise saab ajutiselt peatada?

Jah. Peatamise avalduse võib esitada üks kord kalendrikuus ja maksmist jätkatakse Teie avalduse alusel (RPKS § 25¹ lg 4 ja 5) [11]. Jätkamisel rakendatakse suurendavat kordajat (RPKS § 11¹ lg 7) [5], välja arvatud siis, kui maksmise peatamine tuleneb seadusest (RPKS § 11¹ lg 8) [5].

Kas vanaduspension makstakse kogu elu?

Jah. Vanaduspension määratakse eluajaks (RPKS § 7 lg 3) [1], alates 01.01.2027 (RPKS § 7 lg 12) [6]; ka soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks (RPKS § 10 lg 4) [8].