Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus

Kes saab töötuskindlustushüvitist?

Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele on õigus kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1) [1]. Töötuna arvelevõtmiseks esitate töötukassale avalduse (TöMS § 8 lg 1) [6]; arvele ei võeta näiteks isikut, kes töötab töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel (TöMS § 8 lg 4 p 3) [6].

Sissetulekupõhisele hüvitisele ei ole õigust, kui viimane töösuhe lõppes (TKindlS § 6 lg 2) [1]:

• töötaja enda algatusel ülesütlemisega, välja arvatud näiteks erakorraline ülesütlemine tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) [7] või ülesütlemine töötasu vähendamise tõttu (TLS § 37 lg 5) [8];
• tööandja ülesütlemisega töötaja rikkumise tõttu, näiteks töökohustuste rikkumise, joobes tööl viibimise või usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3–8) [9];
• poolte kokkuleppel (TKindlS § 6 lg 2 p 3) [1] – lepingu võib kokkuleppel lõpetada igal ajal (TLS § 79) [10], kuid see sulgeb tee sissetulekupõhise hüvitiseni.

Baasmääras hüvitisele on õigus töötuna arvele võetud kindlustatul, kellel on staaži vähemalt kaheksa kuud arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6¹ lg 1) [3]. Selle tingimuste hulgas ei ole töösuhte lõppemise alust, mis välistab sissetulekupõhise hüvitise (TKindlS § 6 lg 2) [1]. Baasmääras hüvitist ei saa üldjuhul see, kellel on õigus sissetulekupõhisele hüvitisele (TKindlS § 6¹ lg 2) [3].

Kindlustatu ei ole näiteks füüsilisest isikust ettevõtja ega isik, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (TKindlS § 3 lg 2 p 1 ja 5) [11]. Alates 01.01.2027 ei ole kindlustatu ka füüsiline isik, kes osutab võlaõigusliku lepingu alusel teenust füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale (TKindlS § 3 lg 2 p 7) [12].

Kuidas staaži arvestatakse?

Staaž on periood, mille eest kindlustatu sai tasu ja millelt tuli kinni pidada töötuskindlustusmakse (TKindlS § 7 lg 1) [13]. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu staaži (TKindlS § 7 lg 2) [13]. Staažina ei arvestata näiteks ema-, isa- või vanemapuhkust ega ajutise töövõimetuse aega, kui samal ajal ei teki staaži töötamise eest (TKindlS § 7 lg 2²) [13]. Kui kasutasite 36 kuu jooksul ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkust, pikendatakse seda perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta staaži andmed puuduvad (TKindlS § 6² lg 1) [14]. Kui Teile määratakse sissetulekupõhine hüvitis, loetakse staaž nulliks (TKindlS § 7 lg 3) [13]; baasmääras hüvitise määramisel loetakse nulliks 36 kuu jooksul kogunenud staaž (TKindlS § 7 lg 3¹) [13].

Kui suur on hüvitis ja kui kaua seda makstakse?

Sissetulekupõhine hüvitis arvutatakse kalendripäeva keskmisest töötasust, mis leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasudest (TKindlS § 9 lg 1) [2]; tasude summa jagatakse arvuga 270 (TKindlS § 9 lg 2) [2]. Hüvitis on 60% esimesest kuni 100. kalendripäevani ja 40% 101. kalendripäevast kuni perioodi lõpuni (TKindlS § 9 lg 4) [2]. Kui keskmine töötasu ületab eelmise kalendriaasta Eesti keskmise kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimase alusel (TKindlS § 9 lg 3) [2]. Kui hüvitis tuleks väiksem kui 50 protsenti kalendripäeva töötasu alammäärast, makstakse 50 protsenti alammäärast (TKindlS § 9 lg 5) [2].

Sissetulekupõhist hüvitist makstakse staaži järgi (TKindlS § 8 lg 1) [15]:

1. alla viie aasta – 180 kalendripäeva;
2. viis kuni kümme aastat – 210 kalendripäeva;
3. kümme aastat või enam – 300 kalendripäeva.

Kõrge registreeritud töötuse korral võib periood seaduses sätestatud tingimustel pikeneda (TKindlS § 8 lg 1¹–1⁴) [15].

Baasmääras hüvitis on 50 protsenti eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva alammäärast; kuu alammäär jagatakse arvuga 30 (TKindlS § 9¹ lg 1) [4]. Seda makstakse 180 kalendripäeva (TKindlS § 8¹ lg 1) [16]; kõrge registreeritud töötuse korral võib ka see periood pikeneda (TKindlS § 8¹ lg 2) [16].

Mis on koondamise korral teisiti?

Koondamisel maksab tööandja hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja töötajal on õigus ka kindlustushüvitisele töötuskindlustuse seaduse järgi (TLS § 100 lg 1 ja 2) [17]. Kindlustushüvitis on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat (TKindlS § 14¹) [5]; viis kuni kümme aastat kestnud töösuhte korral on see ühe kuu ja üle kümne aasta kestnud töösuhte korral kahe kuu keskmise töötasu ulatuses (TKindlS § 14² lg 1) [18]. Alates 01.01.2027 võetakse kindlustushüvitise arvutamisel töötajale makstud tasuna arvesse ka tasu, mille on töölepingu seaduse alusel maksnud tööandjalt alltöövõtu tellinud isik (TKindlS § 14² lg 2) [19].

Avalduse esitab tööandja töötukassale viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest; kui ta seda ei tee, võib avalduse esitada töötaja (TKindlS § 14³ lg 1 ja 2) [20]. Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval otsuse tegemisest (TKindlS § 14⁴ lg 4) [21].

Koondatul, kelle töösuhe kestis viis kuni kümme aastat, algab töötuskindlustushüvitise õigus 30 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest, üle kümne aasta kestnud töösuhte korral 60 kalendripäeva möödumisel (TKindlS § 6 lg 4) [1]. Sama kehtib, kui töötaja ütles lepingu üles töötasu vähendamise tõttu (TKindlS § 6 lg 4) [1], ning ka baasmääras hüvitise puhul (TKindlS § 6¹ lg 6) [3].

Kas töötutoetust veel makstakse?

Seadus räägib töötutoetuse kaotamisest: ministeerium analüüsib koostöös töötukassaga „töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust“ eeldatavasti 2031. aastal (TKindlS § 52¹⁰) [22]. Kui töötutoetuse avaldus esitati enne 2026. aasta 1. jaanuari ja otsust selleks ajaks ei tehtud, tehakse otsus enne seda kehtinud redaktsiooni alusel (TöMS § 33 lg 6) [23]; kellele maksti toetust enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel, sellele kohaldatakse seda redaktsiooni kuni toetuse maksmise lõpetamiseni (TöMS § 33 lg 7) [23].

Mida seadus ütleb

• „Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul“, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on „töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul“ (TKindlS § 6 lg 1) [1] – mõlemad tingimused peavad olema täidetud.
• „Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.“ (TKindlS § 8¹ lg 1) [16] – baasmääras hüvitise kestus ei sõltu staaži pikkusest.
• „Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.“ (TKindlS § 12 lg 1) [24] – hüvitis makstakse tagantjärele kuu kaupa.
• „Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.“ (TKindlS § 14 lg 1) [25] – näiteks tööle asumisest.

Mida teha

1. Esitage töötukassale avaldus töötuna arvelevõtmiseks; otsus tehakse hiljemalt teisel tööpäeval ja arvele võetakse avalduse esitamise päevast, kuid kõige varem tingimustele vastamise päevast (TöMS § 8 lg 1 ja 3) [6].
2. Esitage töötuskindlustushüvitise avaldus (TKindlS § 10 lg 1) [26]. Töötukassa teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul (TKindlS § 11 lg 1) [27]. Hüvitist arvestatakse avalduse esitamise kaheksandast päevast, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast töötuna arvelevõtmisest (TKindlS § 11 lg 5) [27].
3. Koondamise korral kontrollige, et tööandja esitas kindlustushüvitise avalduse viie kalendripäeva jooksul; muidu esitage see ise (TKindlS § 14³ lg 1 ja 2) [20].
4. Täitke töötu kohustusi: osalege tegevuskava koostamisel, nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul, olge valmis vastu võtma sobiva töö ja otsige tööd ise (TöMS § 9 lg 1) [28]. Kui keeldute mõjuva põhjuseta sobivast tööst või tegevuskava täitmisest, lõpetatakse hüvitise maksmine (TKindlS § 13 lg 1 p 2) [29]; sama juhtub, kui jätate mõjuva põhjuseta kokkulepitud nõustamisel osalemata (TKindlS § 13 lg 1 p 3) [29].
5. Kui leiate, et hüvitise määramisel või maksmisel rikuti Teie õigusi, esitage töötukassale vaie (TKindlS § 45 lg 1) [30]; otsuses on märgitud vaidlustamise kord ja tähtaeg (TKindlS § 11 lg 2 p 5) [27].

Korduma kippuvad küsimused

Kas saan hüvitist, kui ütlesin töölepingu ise üles?

Sissetulekupõhist hüvitist üldjuhul mitte (TKindlS § 6 lg 2 p 1) [1]. Erand on näiteks erakorraline ülesütlemine tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) [7]. Baasmääras hüvitise tingimused töösuhte lõppemise alust ei nimeta (TKindlS § 6¹ lg 1) [3].

Kas töötuna arvel olles võib ajutiselt töötada?

Jah, kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul (TöMS § 11 lg 2) [31]. Tasu ei tohi ületada 40 protsenti kuu töötasu alammäärast (TöMS § 11 lg 3) [31]. Alates 01.01.2027 käsitatakse ajutise töötamise tasuna ka tasu, mille on töölepingu seaduse alusel maksnud tööandjalt alltöövõtu tellinud isik (TöMS § 11 lg 3) [32]. Ajutine töötamine hüvitise õigust ei anna (TKindlS § 6 lg 2¹) [1].

Kas koondamishüvitis ja töötuskindlustushüvitis välistavad teineteist?

Ei. Tööandja hüvitis ja kindlustushüvitis koondamise korral on eraldi õigused (TLS § 100 lg 1 ja 2) [17]; vähemalt viis aastat kestnud töösuhte korral algab töötuskindlustushüvitise õigus 30 või 60 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest (TKindlS § 6 lg 4) [1].

Kas hüvitise suurus muutub uue aasta alguses?

Ei. Sissetulekupõhise ega baasmääras hüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata (TKindlS § 9 lg 7; TKindlS § 9¹ lg 2) [2] [4].