Palka ei maksta õigel ajal: mida teha

Millal peab palk käes olema?

Tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2) [1]. Töötasu makstakse üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega (TLS § 33 lg 1) [2]. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks sellele eelneval tööpäeval (TLS § 33 lg 2) [2]. Töötasu kantakse töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4) [2].

Töötaja nõudmisel peab tööandja andma andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg 2 p 12) [1].

Mida saab töötaja nõuda, kui palk hilineb?

• Töötasu ennast. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [6].
• Viivist. Võlaõigusseaduse üldosa kehtib ka töölepingule (VÕS § 1 lg 1) [3]. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; viivise määr on VÕS § 94 alusel kehtiv intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1) [4].
• Hüvitist lepingu lõpetamisel. Kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta (TLS § 100 lg 4) [7].

Kas võin töölepingu kohe lõpetada?

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2) [5]. Seda tuleb teha mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töötaja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lg 4) [5]. Riigikohtu järgi võib ka lühiajaline viivitamine olla oluline rikkumine, kui töötaja on juhtinud sellele tööandja tähelepanu, kuid tööandja jätkab rikkumist; kui palk hilineb kuude kaupa, saab sellele tuginedes lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast viimast rikkumist. Tööandja ei või töötasu maksmisega viivitada põhjusel, et töötaja on talle väidetavalt kahju tekitanud ja ta soovib saada nõusolekut nõuete tasaarvestamiseks (RK 2-19-2497/71) [8].

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lg 2) [9]. Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama (TLS § 95 lg 1 ja 2) [10].

Mis saab, kui tööandja on maksejõuetu?

Kui kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud või pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetanud või esineb muu seaduses nimetatud juhtum, loetakse tööandja maksejõuetuks (TKindlS § 19) [11]. Sel juhul hüvitatakse töötajale muu hulgas enne maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud seadusjärgsed hüvitised (TKindlS § 20 lg 1) [12]. Saamata jäänud töötasu hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka (TKindlS § 20 lg 3) [12]. Hüvitise avalduse esitab Töötukassale pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, seaduses nimetatud juhul ka töötaja, kelle pankrotiavalduse alusel tööandja maksejõuetuks tunnistati (TKindlS § 21 lg 1) [13]. Kui tööandja pankrot on välja kuulutatud, peavad võlausaldajad, sealhulgas töötajad, teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (PankrS § 93 lg 1) [14]. Nõudest teatatakse kirjaliku avaldusega, millele lisatakse tõendid ja milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus (PankrS § 94 lg 1) [15].

Mida seadus ütleb

• „Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.“ (TLS § 33 lg 1) [2]
• „Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.“ (TLS § 29 lg 9) [6]
• Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja „on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega“ (TLS § 91 lg 2 p 2) [5].
• Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, „millele lisandub kaheksa protsenti aastas“ (VÕS § 113 lg 1) [4].

Mida teha

1. Kontrollige töölepingust kokkulepitud palgapäeva; kui lühemat tähtaega ei ole kokku lepitud, makstakse töötasu üks kord kuus (TLS § 33 lg 1) [2].
2. Küsige tööandjalt andmeid arvutatud ja makstud töötasu kohta (TLS § 28 lg 2 p 12) [1] ning esitage kirjalik nõue maksmata summa ja viivise tasumiseks (VÕS § 113 lg 1) [4].
3. Kui tööandja ei maksa, võite pöörduda töövaidluskomisjoni, mis on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ (TvLS § 4 lg 1) [16], või kohtusse. Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [17]; avalduse võib esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele komisjonile (TvLS § 25 lg 1) [18].
4. Tööinspektsioon teeb järelevalvet ka selle üle, kas tööandja täidab töötasu kord kuus maksmise nõuet (TLS § 115 lg 1) [19].
5. Kui otsustate töölepingu erakorraliselt üles öelda, tehke seda mõistliku aja jooksul, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendatult (TLS § 91 lg 4; TLS § 95 lg 1 ja 2) [5] [10].

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua võin maksmata palka nõuda?

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [6].

Kas hilinenud palgalt saab viivist nõuda?

Jah. Võlaõigusseaduse üldosa kehtib ka töölepingule ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 1 lg 1; VÕS § 113 lg 1) [3] [4].

Kas pean enne lahkumist tööandjale ette teatama?

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui kõiki asjaolusid arvestades ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõpuni (TLS § 98 lg 2) [9].

Kui suur on hüvitis, kui lahkun palga viivitamise tõttu?

Kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles tööandja olulise lepingurikkumise tõttu, maksab tööandja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib selle suurust muuta (TLS § 100 lg 4) [7].

Mis saab, kui tööandja on pankrotis?

Maksejõuetu tööandja töötajale hüvitatakse saamata jäänud töötasu kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka (TKindlS § 20 lg 1 ja 3) [12]. Oma nõudest tuleb pankrotihaldurile teatada kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 93 lg 1) [14].