Rohepesu keeld: alates 27.09.2026 on üldine keskkonnaväide ilma tunnustatud suurepärase keskkonnatoimeta alati eksitav

27.09.2026 jõustunud tarbijakaitseseaduse (TKS) muudatuste järgi on alati eksitav ja keelatud „üldise keskkonnaväite esitamine, ilma et kaupleja suudaks näidata väite seisukohast olulist tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet“ (TKS § 16 lg 8 p 4¹) [1]. Keelatud on ka kasvuhoonegaaside heite kompenseerimisel põhinevad väited, et kaubal on keskkonnale neutraalne, väiksem või positiivne mõju [1].

Mis muutub

• TKS § 2 lg 1 p 9 ja 10 (uued mõisted): senises terminite loetelus oli viimane punkt „järjestus“ ning keskkonnaväidet ei määratletud [2]. Nüüd on keskkonnaväide „sõnum või kujutis, mis ei ole kohustuslik ja millega jäetakse mulje, et toote, tootekategooria, tootemargi või kaupleja mõju keskkonnale on soodne või puudub“ või et see on teistest vähem kahjulik või on aja jooksul paranenud; üldine keskkonnaväide on „keskkonnaväide, mida ei ole kestlikkusmärgisel ja mida ei ole väite esitamisel kasutatud meediumis selgelt ja hästi märgatavalt selgitatud“ [3].
• Seletuskirja järgi on üldised keskkonnaväited näiteks „keskkonnasõbralik“, „loodussäästlik“ ja „kliimasõbralik“, kuid väide „see kott on valmistatud 80% ulatuses taaskasutatud materjalist“ ei ole üldine keskkonnaväide, sest selles on selgelt kirjeldatud, millele väide tugineb [4].
• TKS § 16 lg 8 (alati eksitavad võtted) täienes muu hulgas punktidega: „sellise kestlikkusmärgise kasutamine, mis ei põhine sertifitseerimisskeemil või mida ei ole kehtestanud avaliku sektori asutus“ (p 3¹); „keskkonnaväite esitamine kogu toote või kogu kaupleja ettevõtte kohta, kui see puudutab ainult toote konkreetset osa või ainult kaupleja ettevõtte konkreetset tegevust“ (p 4²); „kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise alusel esitatud väide, et kaubal on keskkonnale kasvuhoonegaaside heite poolest neutraalne, väiksem või positiivne mõju“ (p 4³) [1].
• TKS § 16 lg 4 p 4 ja 5: eksitav võib olla ka tulevase keskkonnatoime väide, kui selle taga ei ole selgeid ja kontrollitavaid kohustusi rakenduskavas, mida „kontrollib regulaarselt sõltumatu kolmandast isikust ekspert“, samuti „tarbijale sellise kasu reklaamimine, mis ei ole asjakohane ega tulene kauba või ettevõtte omadusest“ [1]. Seletuskirja näite järgi peab väite „meie ettevõte saavutab aastaks 2030 CO2-neutraalsuse“ taga olema rakenduskava, mida kontrollib sõltumatu ekspert, ning asjakohatu kasu on näiteks väide, et konkreetse tootja pudelivesi on gluteenivaba [5].
• TKS § 77² (üleminek): enne 27.09.2026 toodetud kaupade ja pakendite puhul võib tootja või kaupleja nõuete täitmiseks kasutada „ühe aasta jooksul alates 2026. aasta 27. septembrist selgelt arusaadavat ja tarbijale üheselt mõistetavat parandusmärget, tingimusel et see ei ole eksitav“ [6].

Keda see puudutab

Kauplejaid ja tootjaid, kes kasutavad tarbijale suunatud turunduses keskkonnaväiteid, kestlikkusmärgiseid või süsinikuneutraalsuse väiteid [1] [3], ning tarbijaid, keda need sätted kaitsevad eksitava teabe eest [1].

Mida teha

1. Vaadake üle pakendid, reklaamid ja veebilehed: üldine keskkonnaväide on lubatud ainult siis, kui suudate näidata tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet [1]; konkreetne ja samas meediumis selgitatud väide ei ole üldine keskkonnaväide [3] [4].
2. Loobuge väidetest, et toode on heite kompenseerimise tõttu kliimaneutraalne või väiksema mõjuga [1].
3. Kasutage ainult kestlikkusmärgiseid, mis põhinevad sertifitseerimisskeemil või mille on kehtestanud avaliku sektori asutus [1].
4. Enne 27.09.2026 toodetud kauba ja pakendi puhul kaaluge parandusmärget, mida võib kasutada ühe aasta jooksul [6].