Katseaeg töölepingus

Kui pikk on katseaeg ja kas seda saab muuta?

Katseaeg on neli kuud tööle asumise päevast. Selle eesmärk on hinnata, kas töötaja „tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel“ (TLS § 10¹ lg 1) [1].

Töölepinguga võib kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või et see on lühem (TLS § 10¹ lg 2) [1]. Pikemas katseajas kokkuleppimise võimalust seadus ette ei näe. Kokkulepe, mis kaldub seaduses sätestatust kõrvale töötaja kahjuks, on tühine, välja arvatud, kui seadus sellise kokkuleppe võimaluse ette näeb (TLS § 2) [5].

Tähtajalise töölepingu puhul kehtivad lisareeglid:

• kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest (TLS § 10¹ lg 3) [1];
• tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata (TLS § 10¹ lg 5) [1].

Kas haigus või puhkus pikendab katseaega?

Katseaja hulka ei arvestata aega, mil töötajal oli tööülesannete täitmine takistatud, „eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu“, täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid või kasutas puhkust (TLS § 10¹ lg 4) [1]. Sellise aja võrra lõpeb katseaeg hiljem kui neli kuud pärast tööle asumist.

Kuidas töölepingut katseajal üles öelda?

Katseajal võib üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu (TLS § 86 lg 1) [2]. Ülesütlemisavaldus tuleb teha katseaja jooksul; avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud (RK 3-2-1-52-14) [6]. Seejuures tuleb arvestada järgmist.

• Etteteatamine. Ülesütlemisest tuleb ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva (TLS § 96) [3]. Kui tööandja teatab ette vähem, on töötajal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5) [7].
• Vorm. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega; vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1) [4].
• Põhjendus. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama, ka seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2) [4]. Põhjendamata jätmine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3) [4].
• Lubamatud põhjused. Tööandja ei või lepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4) [2]. Riigikohtu järgi saab tööandja katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu ülesütlemist põhjendada üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut (RK 3-2-1-52-14) [6]. Kehtivad ka üldised ülesütlemise piirangud: näiteks ei või tööandja lepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või tal on õigus saada emapuhkust (TLS § 92 lg 1 p 1) [8].

Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1) [9]. Tühisusele tuleb aga tugineda õigel ajal: hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1) [10]. Kui seda ei tehta, on ülesütlemine algusest peale kehtiv (TLS § 105 lg 2) [10].

Mida seadus ütleb

• „Töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg“ (TLS § 10¹ lg 1) [1] – katseaeg tuleneb seadusest, seda ei pea töölepingusse eraldi kirjutama.
• „Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.“ (TLS § 10¹ lg 2) [1] – katseaega saab kokkuleppel ära jätta või lühendada.
• „Tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul.“ (TLS § 86 lg 1) [2] – katseajal on ülesütlemise õigus mõlemal poolel.
• „Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.“ (TLS § 96) [3] – see on katseajal kehtiv etteteatamistähtaeg.
• „Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.“ (TLS § 86 lg 4) [2] – katseaeg on töötaja sobivuse hindamiseks, mitte muudel põhjustel lahtiütlemiseks.

Mida teha

1. Vaadake töölepingust, kas katseaeg on välistatud või lühendatud (TLS § 10¹ lg 2) [1]; tähtajalise lepingu puhul kontrollige ka lepingu kestust (TLS § 10¹ lg 3) [1].
2. Arvutage katseaja lõpp: neli kuud tööle asumise päevast, millele lisandub aeg, mil töö tegemine oli takistatud, näiteks ajutine töövõimetus või puhkus (TLS § 10¹ lg 1 ja 4) [1].
3. Kui soovite lepingu katseajal lõpetada, koostage ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ärge seadke sellele tingimusi (TLS § 95 lg 1) [4]. Edastage see nii, et teine pool saaks selle kätte katseaja jooksul, ja säilitage tõend kättesaamise kohta (TLS § 86 lg 1) [2]. Tööandjana lisage põhjendus (TLS § 95 lg 2) [4].
4. Järgige vähemalt 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega (TLS § 96) [3].
5. Kui tööandja ütles lepingu üles ja Te leiate, et alus puudus või nõudeid rikuti, esitage 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule (TLS § 105 lg 1) [10]. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [11].

Korduma kippuvad küsimused

Kas katseaeg kehtib ka siis, kui seda pole töölepingus mainitud?

Jah. Katseaeg rakendub seaduse alusel tööle asumise päevast (TLS § 10¹ lg 1) [1]; see jääb ära või on lühem, kui töölepingus on nii kokku lepitud (TLS § 10¹ lg 2) [1].

Kas tööandja peab katseajal ülesütlemist põhjendama?

Jah, tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2) [4]. Põhjenduse puudumine ei muuda ülesütlemist kehtetuks, kuid tööandja peab hüvitama sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3) [4].

Kas haigusleht pikendab katseaega?

Katseaja hulka ei arvestata aega, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu või muul põhjusel ei saanud tööülesandeid täita, samuti puhkuse aega (TLS § 10¹ lg 4) [1].

Kas tähtajalise lepingu pikendamisel algab uus katseaeg?

Ei. Tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata (TLS § 10¹ lg 5) [1].

Mis saab, kui tööandja ei järginud etteteatamistähtaega?

Töötajal on õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra ülesütlemisest vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5) [7].