Kohtutäitur ja täitemenetlus

Mis on täitedokument ja millal saab kohtutäituri poole pöörduda?

Täitedokumendid on loetletud seaduses (TMS § 2 lg 1) [2], näiteks:

• jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1) [2];
• üürikomisjoni jõustunud otsus (TMS § 2 lg 1 p 7) [2];
• töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus (TMS § 2 lg 1 p 7³) [2];
• notariaalselt tõestatud kokkulepe rahalise nõude kohta, mille kohaselt võlgnik on pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 18) [2].

Sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või asub võlgniku vara (TMS § 4 lg 1) [6].

Täitedokumendiga ei saa oodata lõputult: jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1) [7]. Kui täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, on tähtaeg 20 aastat (TsÜS § 157 lg 1¹) [7]. Tähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2) [7]. Korduvatest kohustustest tulenevate, tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, lapse ülalpidamise kohustuse nõude puhul kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks; need tähtajad algavad selle kalendriaasta lõppemisest, kui nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 157 lg 4 ja 5) [7].

Kuidas täitemenetlus algab?

Sissenõudja esitab kohtutäiturile kirjaliku täitmisavalduse, milles märgitakse kohtutäituri nimi, sissenõudja ja võlgniku andmed ning võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta (TMS § 23 lg 2) [1]. Avaldusele lisatakse täitedokument algdokumendina või notariaalselt kinnitatud ärakirjana; kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana (TMS § 23 lg 4) [1].

Seejärel toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate, ja selle kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 1 ja 2) [8].

Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur ja see ei või üldjuhul olla lühem kui 30 päeva (TMS § 25 lg 1) [3]. Lapse perioodilise elatisnõude puhul ei või tähtaeg olla pikem kui kümme päeva (TMS § 25 lg 1¹) [3].

Mida ja kui palju võib arestida?

Sissetulekuks loetakse eelkõige töötasu, päevaraha, pension, dividendid ning töö- või teenistussuhtega seoses saadud rahaliselt hinnatav soodustus (TMS § 130 lg 1¹) [9]. Sissenõude võib pöörata ka võlgniku kontole; kui arestimise hetkel ei ole kontol piisavalt raha, loetakse arestituks ka hiljem kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 1 ja 2) [10].

Seadus kaitseb osa sissetulekust:

• Miinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (TMS § 132 lg 1) [4].
• Ülalpeetavad. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus; see ei kehti lapse elatisnõude sundtäitmisel (TMS § 132 lg 2) [4].
• Ülejäänud osa. Mittearestitavat summat ületavast osast võib kuni viie palga alammäära suuruse summani arestida kaks kolmandikku ja seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust; seda ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (TMS § 132 lg 3) [4].
• Lapse elatis. Kui muule varale sissenõude pööramine ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni poole lõikes 1 nimetatud (palga alammäära ulatuses kaitstud) sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹) [4].
• Väike sissetulek. Kui muule varale sissenõude pööramine ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib palga alammäära ulatuses sissetulekust sõltumata täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti summast, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum; elatusmiinimumist väiksemat sissetulekut ei arestita (TMS § 132 lg 1²) [4].

Mõnele sissetulekule ei saa sissenõuet pöörata, näiteks riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus, töövõimetoetus ja seadusel põhinev elatis (TMS § 131 lg 1 p 1, 2, 6¹ ja 7) [11]. Töövõimetoetusele, seadusel põhinevale elatisele ja teistele lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele võib siiski pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel, kui muule varale sissenõude pööramine ei ole nõuet rahuldanud ega eeldatavalt rahulda ja arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane (TMS § 131 lg 2) [11]. Arestimisaktis märgib kohtutäitur arestimisele mittekuuluva summa ning tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS § 133 lg 1) [12].

Kui palju maksab kohtutäitur ja kes maksab?

Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1) [13]. Täitemenetluses tasub nii menetluse alustamise tasu kui ka põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KTS § 30 lg 1 ja 2) [14].

• Alustamise tasu on 15 eurot, kui täitmisteade toimetatakse kätte e-posti teel või infosüsteemi kaudu, ja 30 eurot muul viisil kättetoimetamisel (KTS § 34) [15].
• Põhitasu rahalise nõude täitmisel arvutatakse seaduse tabelis toodud nõude summa järgi (KTS § 35 lg 1) [16] ja see muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega (KTS § 32 lg 2) [17]. Tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3) [17].
• Pool põhitasu. Kui võlgnik täidab täitedokumendi enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist või sõlmib selle aja jooksul sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab seda, maksab ta põhitasu üksnes pooles ulatuses ja täitemenetluse alustamise tasu (KTS § 32 lg 4) [17].

Lisaks tasule kuuluvad täitekulude hulka näiteks päringute tasud, dokumentide edastamise kulud ning arestitud vara veo ja hoidmise kulud; õigusabi kulusid vajalikeks kulutusteks ei loeta (TMS § 37 lg 1) [18]. Täitekulud kannab võlgnik (TMS § 38 lg 1) [19]. Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid (TMS § 39) [20].

Kuidas kohtutäituri tegevust vaidlustada?

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui ta sai või pidi saama teada otsusest või toimingust (TMS § 217 lg 1) [5]. Kes tähtaja jooksul kaebust ei esita, kaotab õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada (TMS § 217 lg 6) [5].

Kaebuse kohta tehtud otsuse peale võib kümne päeva jooksul selle kättetoimetamisest esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (TMS § 218 lg 1) [21]. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses 15 päeva jooksul ja võib täitemenetluse vahepeal peatada (TMS § 218 lg 2) [21].

Kui vaidlus ei ole kohtutäituri tegevuse, vaid nõude enda üle – näiteks nõue on juba rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud –, võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1) [22]. Kohtulahendi puhul on sellised vastuväited lubatud üksnes siis, kui nende alus tekkis pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2) [22]. Muu kui kohtulahendi, näiteks notariaalselt tõestatud kokkuleppe sundtäitmise puhul saab võlgnik selles hagis esitada ka kõik vastuväited nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 1¹) [22]. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja selle rahuldamisel jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg 3 ja 4) [22].

Mida seadus ütleb

• „Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.“ (TMS § 132 lg 1) [4] – palga alammäära suurune sissetulek on üldjuhul kaitstud.
• „Tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.“ (TMS § 25 lg 1) [3] – vabatahtliku täitmise tähtaeg, mille kohtutäitur määrab, on üldjuhul vähemalt 30 päeva.
• „Täitekulud kannab võlgnik.“ (TMS § 38 lg 1) [19] – täitekulud jäävad üldjuhul võlgniku kanda.
• „Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.“ (TMS § 218 lg 1) [21] – esmalt tuleb pöörduda kohtutäituri enda poole.

Mida teha

1. Sissenõudjana veenduge, et Teil on täitedokument, näiteks jõustunud kohtuotsus (TMS § 2 lg 1 p 1) [2], ja valige kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või vara (TMS § 4 lg 1) [6].
2. Esitage kirjalik täitmisavaldus koos täitedokumendiga ja lisage võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta (TMS § 23 lg 2 ja 4) [1].
3. Võlgnikuna lugege täitmisteade läbi ja märkige üles vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS § 24 lg 3 p 3) [8]. Kui maksate selle jooksul või sõlmite sissenõudjaga maksegraafiku ja täidate seda, maksate põhitasust üksnes poole ja alustamise tasu (KTS § 32 lg 4) [17]. Alates 01.07.2027 märgitakse täitmisteates ka viide võlgniku õigusele esitada põhjendamist mittevajav vastuväide maksekäsule 30 päeva jooksul alates maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest (TMS § 24 lg 3 p 6¹) [23]. Samast päevast esitatakse selline vastuväide maksekäsu teinud kohtule, seda ei pea põhjendama ning vastuväite esitamisel kaotab maksekäsk kehtivuse, asi antakse menetlemiseks hagimenetluses ja maksekäsu alusel algatatud täitemenetlus lõpetatakse (TsMS § 489¹ lg 1, 2 ja 4) [24].
4. Kui arestiti sissetulek, millest Teile ei jää alles mittearestitav osa, või ei ole arvestatud Teie ülalpeetavaid, esitage kohtutäiturile avaldus – ta peab arestimise tühistama kolme tööpäeva jooksul vajalikus ulatuses (TMS § 133 lg 1) [12].
5. Kui leiate, et kohtutäitur toimis valesti, esitage talle kaebus kümne päeva jooksul (TMS § 217 lg 1) [5]; tema otsuse peale saab kaevata maakohtule kümne päeva jooksul (TMS § 218 lg 1) [21].

Korduma kippuvad küsimused

Kas kohtutäitur võib arestida kogu palga?

Üldjuhul mitte. Palga alammäära suurust sissetulekut üldjuhul ei arestita (TMS § 132 lg 1) [4] ja seda ületavast sissetulekust ei või arestitav summa ületada kahte kolmandikku kogu sissetulekust (TMS § 132 lg 3) [4]. Elatise nõude sundtäitmisel kahe kolmandiku piirangut ei kohaldata ning kui muu vara lapse perioodilist elatisnõuet ei kata, võib arestida ka kuni poole palga alammäära ulatuses kaitstud sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹ ja 3) [4].

Kas peretoetusi võib arestida?

Ei. Riiklikele peretoetustele ei saa sissenõuet pöörata (TMS § 131 lg 1 p 1) [11].

Mis saab, kui maksan võla otse sissenõudjale?

Kui võlgnik oli nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud juba enne, kui sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse, maksab menetluse alustamise tasu sissenõudja. Kui võlgnik täidab nõude pärast avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate saamist, maksab ta 15 eurot; kui täitmine toimub samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse see toimunuks pärast kättetoimetamist ja võlgnik maksab menetluse alustamise tasu (KTS § 41 lg 1) [25]. Kui võlgnik täidab täitedokumendi enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, maksab ta põhitasu üksnes pooles ulatuses ja alustamise tasu (KTS § 32 lg 4) [17]. Kui ta maksab otse sissenõudjale pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, maksab ta kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri otsusele (KTS § 41 lg 3) [25].

Millal aegub kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmine?

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1) [7], kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude puhul 20 aastat (TsÜS § 157 lg 1¹) [7]; tähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2) [7]. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste puhul on aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks (TsÜS § 157 lg 4) [7].

Kas kohtutäituri tasule lisandub käibemaks?

Jah, kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3) [17].