Töötasu alammäär (alampalk)

Kui suur on alampalk ja millest see kehtib?

Kehtiva määruse järgi on tunnitasu alammäär 5,67 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot (Töötasu alammäära kehtestamine § 1) [1]. Määrus jõustus 1. aprillil 2026 (Töötasu alammäära kehtestamine § 3) [2].

Alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega „kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära“ (TLS § 29 lg 5) [3]. Seejuures lähtub valitsus tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust (TLS § 29 lg 5¹) [3]. Kollektiivlepingu seaduse järgi võivad töötajate keskliit ja tööandjate keskliit laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu alammäära, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele (KLS § 4⁶ lg 1) [5].

Alammäär on kehtestatud töötasule ning kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed; töötasu makstakse rahas (TLS § 29 lg 3) [3]. Alammääraga tuleb seega võrrelda töötasu enne maksude ja maksete kinnipidamist.

Kas alla alammäära tohib maksta?

Ei. „Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.“ (TLS § 29 lg 6) [3]. Kui töölepingusse on kirjutatud väiksem summa, ei muuda see olukorda: kokkulepe, mis kaldub seaduses sätestatust kõrvale töötaja kahjuks, on tühine, välja arvatud, kui seadus sellise kokkuleppe võimaluse ette näeb (TLS § 2) [6].

Tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2) [7]. Töötasu makstakse üks kord kuus, kui lühemat tähtaega ei ole kokku lepitud (TLS § 33 lg 1) [8]. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud muid hüvesid, on töötajal õigus ka neid nõuda (TLS § 29 lg 4) [3].

Kuidas on lood osalise tööajaga?

Kuutasu alammäär 946 eurot on kehtestatud täistööajaga töötamise korral (Töötasu alammäära kehtestamine § 1) [1]. Täistööaeg on eelduslikult 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemas tööajas ehk osalises tööajas (TLS § 43 lg 1) [4]; eeldatakse ka, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2) [4].

Osalise tööajaga töötamise jaoks kuu summat määrus ei kehtesta, kuid tunnitasu alammäär on 5,67 eurot (Töötasu alammäära kehtestamine § 1) [1]. Seega tuleb osalise tööaja puhul jälgida, et töötasu ei jääks alla tunnitasu alammäära.

Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema muu hulgas kokkulepitud töötasu, selle arvutamise viis ja palgapäev ning tööaeg (TLS § 5 lg 1 p 5 ja 7) [9] – nende järgi saate kontrollida, kas Teie tasu vastab alammäärale.

Kuidas tasustatakse ületunde, öötööd ja riigipühal töötamist?

• Ületunnitöö. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6) [10]. Rahas hüvitamisel maksab tööandja 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 7) [10].
• Öötöö. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1) [11].
• Riigipüha. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2) [11]. Tööandja ja töötaja võivad öö- ja riigipühatöö hüvitamises kokku leppida ka täiendava vaba aja andmisega, erinevalt eelnimetatud rahalisest hüvitisest (TLS § 45 lg 3) [11].

Mida seadus ütleb

• „Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.“ (Töötasu alammäära kehtestamine § 1) [1] – need on praegu kehtivad alammäärad.
• „Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.“ (Töötasu alammäära kehtestamine § 3) [2] – alates sellest päevast kehtivad eespool nimetatud summad.
• „Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.“ (TLS § 29 lg 5) [3] – alammäär ei ole kirjas seaduses endas, vaid valitsuse määruses.
• „Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.“ (TLS § 29 lg 6) [3] – see keeld kehtib sõltumata sellest, mida töölepingus on kirjas.
• „Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.“ (TLS § 29 lg 9) [3] – maksmata jäänud töötasu saab nõuda kolme aasta jooksul.

Mida teha

1. Vaadake töölepingust kokkulepitud töötasu ja tööaega (TLS § 5 lg 1 p 5 ja 7) [9] ning seda, kas töötate täis- või osalise tööajaga (TLS § 43 lg 1) [4].
2. Võrrelge töötasu alammääraga: täistööajaga töötamisel 946 eurot kuus, iga tunni kohta 5,67 eurot (Töötasu alammäära kehtestamine § 1) [1].
3. Küsige tööandjalt andmeid Teile arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta – tööandja on kohustatud need töötaja nõudmisel andma (TLS § 28 lg 2 p 12) [7].
4. Kui töötasu on alla alammäära, nõudke tööandjalt vahe maksmist; madalamat töötasu ei või maksta ka siis, kui see on lepingusse kirjutatud (TLS § 29 lg 6; TLS § 2) [3] [6].
5. Kui tööandja ei maksa, võite pöörduda töövaidluskomisjoni, mis on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ (TvLS § 4 lg 1) [12], või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [13]. Nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [3].

Korduma kippuvad küsimused

Kas alampalk on bruto- või netosumma?

Brutosumma. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed (TLS § 29 lg 3) [3], ja alammäärast madalamat töötasu ei või maksta (TLS § 29 lg 6) [3] – alammääraga võrreldakse töötasu enne kinnipidamisi.

Kas töötaja võib nõustuda alammäärast väiksema palgaga?

Ei. Alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29 lg 6) [3], ja töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (TLS § 2) [6].

Kas alampalga suurust sissetulekut saab arestida?

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1) [14]. Sellel on siiski erandid. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sellisest sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum; elatusmiinimumist väiksemat sissetulekut ei arestita (TMS § 132 lg 1²) [14]. Lapse perioodilise elatisnõude täitmisel võib samadel eeldustel arestida kuni poole palga alammäära suurusest sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹) [14].

Mis saab, kui kirjalikku töölepingut ei ole?

Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2) [15]. Riigikohtu järgi kannab kirjaliku lepingu sõlmimata jätmise riski tööandja; kui töötasu suurust ei saa tõendada, on töötasu kollektiivlepingus ettenähtud või sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu (RK 2-18-6908/47; TLS § 29 lg 2) [16] [3].

Kui kaua saab maksmata töötasu nõuda?

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [3]. Riigikohtu järgi kohaldub sama kolmeaastane tähtaeg ka töötasult arvutatava viivise nõudele (RK 2-19-9129/80) [17].