Töövaidluskomisjoni pöördumine

Kuidas saab töövaidlust lahendada?

• Kokkuleppel. Võimaluse korral lahendatakse töövaidlusasi poolte kokkuleppel juba enne töövaidluskomisjoni pöördumist, „lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest“ (TvLS § 3 p 1) [8].
• Lepitusmenetluses töövaidluskomisjonis. Lepitajaks on töövaidluskomisjoni juhataja (TvLS § 33 lg 2) [9]. Kui lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse (TvLS § 36 lg 1) [10].
• Töövaidluskomisjonis. Komisjon lahendab individuaalseid töövaidlusi ja kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid kollektiivseid töötülisid (TvLS § 2 lg 1) [2]. Seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustele (TvLS § 2 lg 2) [2].
• Kohtus. Töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud erisustega (TvLS § 2 lg 3) [2]. Näiteks ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks võib esitada hagi kohtule või avalduse töövaidluskomisjonile (TLS § 105 lg 1) [11].

Töövaidluskomisjoni juhataja keeldub avalduse menetlusse võtmisest, kui nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus või kui see on juba esitatud töövaidluskomisjonile või kohtule (TvLS § 27 lg 2 p 2 ja 3) [12].

Mis tähtaja jooksul tuleb avaldus esitada?

Tähtaeg sõltub nõudest:

• Ülesütlemise tühisus. Avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1) [11]. Kui avaldust ei esitata tähtaja jooksul ja tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv (TLS § 105 lg 2) [11].
• Vastuolu hea usu põhimõttega. Kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks on samuti 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu (TLS § 106) [13].
• Töötasu. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [14].

Kuhu ja kuidas avaldus esitada?

Töötaja võib avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile; tööandja võib avalduse esitada töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile (TvLS § 25 lg 1) [15]. Töövaidlusi lahendatakse neljas linnas: Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus (Tööinspektsiooni põhimäärus § 14 lg 2) [16]. Komisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu (TvLS § 17 lg 1) [17].

Töövaidluskomisjon võtab töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel (TvLS § 26 lg 1) [18]. Avalduses märgitakse (TvLS § 26 lg 2) [18]:

• valitud töövaidluskomisjon (alluvus);
• avaldaja ning vastaspoole nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite andmed;
• selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma;
• faktilised asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
• tõendid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
• kas olete nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovite istungit.

Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid ja esindaja puhul volikiri (TvLS § 26 lg 3 ja 4) [18]. Komisjoni juhataja otsustab avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul; kui avalduse puudused takistavad selle menetlemist, annab ta nende kõrvaldamiseks kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja ning kui puudusi selle jooksul ei kõrvaldata, keeldub ta avalduse menetlusse võtmisest (TvLS § 27 lg 1 ja 3) [12].

Kuidas menetlus käib ja mis see maksab?

• Kulud. „Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba.“ (TvLS § 15) [3] Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TvLS § 16 lg 1) [4].
• Kestus. Avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul selle saamisest, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest (TvLS § 38 lg 1) [5].
• Kirjalik menetlus. Kui rahaliste nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot, võib juhataja avaldust omal algatusel ainuisikuliselt menetleda kirjalikus menetluses (TvLS § 40 lg 1) [19]; kui pool ei ole sellega nõus, vaadatakse asi läbi istungil (TvLS § 40 lg 5) [19].
• Tõendamine. Kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad (TvLS § 45 lg 1) [20].
• Istung. Kui avaldaja ei ilmu istungile ega ole taotlenud põhjendatult arutamise edasilükkamist, lõpetatakse menetlus (TvLS § 42 lg 5) [21].
• Kompromiss. Pooled võivad menetluse kuni otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga, mille juhataja kinnitab määrusega (TvLS § 51 lg 1) [22].
• Otsus. Pärast istungit tehakse otsus pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul (TvLS § 57 lg 1) [23].

Millal otsus jõustub ja kuidas seda täita?

Otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates otsuse saamisest (TvLS § 58 lg 1) [6]. Riigikohtu järgi on see menetlustähtaeg, mida on võimalik ennistada, ja kohus kontrollib selle järgimist ilma poole taotluseta (RK 2-20-4765/41) [24]. Kui komisjon jättis avalduse rahuldamata või rahuldas selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi rahuldamata osas, kuid hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile (TvLS § 58 lg 3) [6].

Otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud tähtaja jooksul kohtusse avaldust (TvLS § 59 lg 1 p 1) [7]; osalise vaidlustamise korral jõustub see vaidlustamata osas (TvLS § 59 lg 1¹) [7]. Otsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui see kuulub viivitamata täitmisele, ja täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korras (TvLS § 64) [25]. Töötasu väljamõistmise otsuse võib komisjon poole taotlusel tunnistada viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses (TvLS § 65 lg 1) [26].

Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus on täitedokumendid (TMS § 2 lg 1 p 7³) [27]. Jõustumismärke väljastab komisjon pärast otsuse jõustumist (TMS § 12 lg 2) [28].

Mida seadus ütleb

• „Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba.“ (TvLS § 15) [3] – avalduse esitamise eest riigilõivu ei maksta.
• „Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.“ (TvLS § 16 lg 1) [4] – komisjonis tasub iga pool oma kulud ise.
• „Töövaidluskomisjon võtab töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel.“ (TvLS § 26 lg 1) [18] – suulisest pöördumisest ei piisa.
• „Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.“ (TvLS § 58 lg 2) [6] – kohus vaatab vaidluse uuesti läbi.
• „Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.“ (TvLS § 59 lg 2) [7] – jõustunud otsus seob mõlemat poolt.

Mida teha

1. Proovige vaidlus kõigepealt lahendada kokkuleppel (TvLS § 3 p 1) [8].
2. Kontrollige tähtaega: ülesütlemise vaidlustamiseks 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1) [11], töötasu nõudeks kolm aastat (TLS § 29 lg 9) [14].
3. Valige töövaidluskomisjon oma elukoha, töötamise koha või tööandja asukoha järgi (TvLS § 25 lg 1) [15].
4. Koostage kirjalik avaldus koos kõigi nõutud andmete, nõudesumma ja tõenditega (TvLS § 26 lg 2 ja 3) [18].
5. Kui juhataja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kõrvaldage need selle jooksul (TvLS § 27 lg 3) [12].
6. Kui Te otsusega ei nõustu, esitage hagi kohtule 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest (TvLS § 58 lg 1) [6]. Kui jõustunud otsust ei täideta, saab selle täita täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korras (TvLS § 64 lg 2) [25].

Korduma kippuvad küsimused

Kas töövaidluskomisjoni pöördumine maksab midagi?

Riigilõivu ei ole (TvLS § 15) [3]. Oma menetluskulud kannab komisjonis kumbki pool ise (TvLS § 16 lg 1) [4].

Kas avalduse saab tagasi võtta?

Jah. Vastaspoole nõusolekuta võib avalduse tagasi võtta kuni selle menetlusse võtmiseni (TvLS § 28 lg 1) [29], vastaspoole nõusolekul kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni (TvLS § 28 lg 2) [29]. Pärast tagasivõtmist ei saa sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni pöörduda, kuid see ei välista kohtusse pöördumist (TvLS § 28 lg 6) [29].

Mis saab, kui ma ei saa istungile tulla?

Teatage sellest komisjonile enne istungi algust või viivitamata pärast takistuse äralangemist ja põhistage takistust (TvLS § 42 lg 3) [21]. Kui pool ei ilmu mõjuval põhjusel, lükatakse arutamine edasi (TvLS § 42 lg 4) [21]. Kui menetlus lõpetati avaldaja mitteilmumise tõttu, taastatakse see, kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul pärast takistuse äralangemist põhjendatud taotluse (TvLS § 53 lg 2) [30].

Mida saab nõuda, kui ülesütlemine on tühine?

Kui komisjon tuvastab ülesütlemise tühisuse, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1) [31]. Tööandja või töötaja taotlusel lõpetab komisjon lepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2) [31]; siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mida komisjon võib asjaolusid arvestades muuta (TLS § 109 lg 1) [32]. Kui töötaja on rase, tal on õigus saada emapuhkust või ta on valitud töötajate esindajaks, on hüvitis 12 kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 2) [32]. Kui hüvitis on määratud, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida ta oleks saanud töösuhte jätkumisel kuni otsuse jõustumiseni (TLS § 109 lg 3) [32].