Lähetuse päevaraha ja kulude hüvitamine

Mis on töölähetus ja kui pikaks võib töötaja lähetada?

Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1) [5]. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega (TLS § 21 lg 2) [5].

Mõnel juhul on vaja töötaja nõusolekut:

• rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul (TLS § 21 lg 3) [5];
• alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul (TLS § 21 lg 4) [5].

Lähetuse kulude määrust ei kohaldata hüvitistele ega päevarahadele, mida makstakse sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 1 lg 3) [6].

Milliseid kulusid tööandja peab hüvitama?

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1) [4]. Näitena nimetab määrus sõidupiletite ostmisega kaasnevaid, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo ja valuutakursside vahest tulenevaid kulusid (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1) [4].

• Dokumendid. Kõik töölähetusega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2) [4].
• Tööandja otsus. Kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse; väljamakse aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 3) [4].
• Välisvaluuta. Välisvaluutas tehtud kulutused hüvitatakse Eestis käibel olevas rahas kuludokumendil kajastatud või lähetuspäevale järgneval tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi järgi või lähtudes tegelikult kantud kuludest (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 5) [4].
• Mitte palga arvel. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine (TLS § 40 lg 1) [1].

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud (TLS § 40 lg 4) [1]. Riigikohtu järgi kehtib see õigus ka päevaraha kohta (RK 2-19-9129/80) [7].

Kui suur on välislähetuse päevaraha ja millal seda makstakse?

Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda päevaraha Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras (TLS § 40 lg 2) [1]. Alammäär on 40 eurot päevas (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 3) [2]. Määrus seab järgmised tingimused (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 1–4) [8]:

• päevaraha makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht;
• väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00, ja saabumise päeva eest, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00;
• kui töötaja läheb välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse, makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses;
• tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kui töötajale maksab päevaraha kolmas isik, peab tööandja maksma vähemalt alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe; töötaja esitab tööandjale kolmanda isiku kinnituse või kinnitab päevaraha saamist ise (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 5) [9]. Kui töötaja saadavad samal ajal lähetusse mitu tööandjat, peab ta tööandjat teavitama teise tööandja lähetusse saatmise otsusest ja talle määratud päevarahast; kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab päevaraha, puudub tal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 6) [10].

Kas päevaraha ja kuluhüvitised on maksuvabad?

Tulumaksuga ei maksustata töötajale tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat töölähetusega seotud kulude hüvitist ega välislähetuse päevaraha (TuMS § 13 lg 3 p 1) [3]. Määruse järgi ei kuulu maksustamisele määruse § 2 kohaselt makstav töölähetusega kaasneva kulu hüvitis ning välislähetuse päevaraha tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 7 lg 1) [11]. Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse kui tulumaksuseaduse §-s 13 nimetatud tasu (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 9 lg 1) [12].

Kui töö tegemise koht asub välisriigis, ei maksustata samu väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades (TuMS § 13 lg 3 p 1¹) [3].

Eestisisese lähetuse kohta: töölepingu seadus annab päevaraha nõudmise õiguse üksnes välislähetuse korral (TLS § 40 lg 2) [1] ja tulumaksuseadus kehtestab maksuvaba piirmäära üksnes välislähetuse päevarahale (TuMS § 13 lg 3 p 1) [3]. Tulumaksuga maksustatakse töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed (TuMS § 13 lg 1) [3].

Mida seadus ütleb

• „Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist.“ (TLS § 40 lg 2) [1] – kulud hüvitatakse nii Eesti- kui ka välislähetuses.
• „Välislähetuse päevaraha alammäär on 40 eurot päevas.“ (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 3) [2] – vähem võib tööandja maksta üksnes määruses nimetatud juhtudel (lähetuskoha kaugus alla 50 kilomeetri, väljasõidu ja saabumise kellaaeg, tasuta toitlustamine, kolmanda isiku või teise tööandja makstud päevaraha, vt eespool).
• „Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta.“ (TuMS § 13 lg 3 p 1) [3] – selle piirini ei pea päevarahalt tulumaksu maksma.
• „Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.“ (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2) [4] – hoidke alles piletid, arved ja tšekid.
• „Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.“ (TLS § 40 lg 1) [1] – lähetuskulusid ei saa katta töötasu arvel.

Mida teha

1. Kontrollige enne lähetust selle kestust: ilma kokkuleppeta kuni 30 järjestikust kalendripäeva (TLS § 21 lg 2) [5]. Kui olete rase või kasvatate alla kolmeaastast või puudega last, saab Teid lähetada üksnes Teie nõusolekul (TLS § 21 lg 3) [5].
2. Paluge tööandjalt kirjalikku otsustust, kus on lähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne ning kulude ja päevaraha määrad (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 3) [4].
3. Vajaduse korral nõudke ettemaksu mõistliku aja jooksul enne lähetuse algust (TLS § 40 lg 4) [1].
4. Hoidke lähetuse ajal alles kõik kuludokumendid (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2) [4] ning märkige üles väljasõidu ja saabumise kellaajad, sest nendest sõltub päevaraha esimese ja viimase päeva eest (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 2) [8].
5. Kui tööandja jätab kulud hüvitamata või päevaraha maksmata, võite pöörduda töövaidluskomisjoni; see on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [13]. Riigikohtu järgi on välislähetuse päevaraha nõude aegumistähtaeg kolm aastat (RK 2-19-9129/80) [7] (TsÜS § 146 lg 1) [14].

Korduma kippuvad küsimused

Kas Eestisisese lähetuse eest makstakse päevaraha?

Töölepingu seadus annab päevaraha nõudmise õiguse välislähetuse korral (TLS § 40 lg 2) [1]. Eestisisese lähetuse puhul on Teil õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist (TLS § 40 lg 2) [1], näiteks sõidu- ja majutuskulude hüvitamist (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1) [4].

Kas tööandja võib maksta päevaraha alla 40 euro päevas?

Alammäär on 40 eurot päevas (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 3) [2]. Tööandja võib määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse Teile tasuta toitlustamine (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 4) [8]. Kui Teile maksab päevaraha kolmas isik, peab tööandja maksma vähemalt alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 5) [9]. Kui Teid saadavad samal ajal lähetusse mitu tööandjat ja tööandjal on teave, et teine tööandja maksab Teile päevaraha, puudub tal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 6) [10]. Päevaraha ei maksta ka siis, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub alla 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 1) [8].

Mis saab, kui tööandja maksab päevaraha üle maksuvaba piirmäära?

See on lubatud, sest pooled võivad kokku leppida suuremas määras (TLS § 40 lg 2) [1]. Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse aga nagu palgatulu (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 9 lg 1) [12].

Kui kaua saab päevaraha tagantjärele nõuda?

Riigikohus on leidnud, et töötaja päevarahanõudele ei kohaldu neljakuuline aegumistähtaeg, vaid kolmeaastane aegumistähtaeg (RK 2-19-9129/80) [7], mis tuleneb tehingust tuleneva nõude üldreeglist (TsÜS § 146 lg 1) [14]. Sama otsuse järgi on tööülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamise nõude aegumistähtaeg vähemalt kolm aastat ning päevaraha ja kuluhüvitise nõuded muutuvad sissenõutavaks palgapäeval ka siis, kui töötaja nõudis ettemaksu, tööandja seda ei teinud ja töötaja lähetusest ei keeldunud (RK 2-19-9129/80) [7].

Kuidas hüvitatakse isikliku auto kasutamine lähetuses?

Sõiduauto lähetuses kasutamise kulud hüvitatakse lähetuskulude määruse või tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel; esimesel juhul hüvitatakse otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 4) [4]. Teisel juhul on maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta (TuMS § 13 lg 3 p 2) [3].