Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus

Kui suur on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus?

Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on mõlemad iga kuu makstavad peretoetused (PHS § 16 lg 1 p 1 ja 5) [2]. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS § 15) [6].

• Lapsetoetus: pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot (PHS § 17 lg 3) [1].
• Lasterikka pere toetus: 450 eurot perele, kes kasvatab kolme kuni kuut last, ja 650 eurot perele, kes kasvatab seitset või enamat last (PHS § 21 lg 2 ja 3) [3]. See makstakse lisaks lapsetoetusele: mitut liiki perehüvitisi määratakse ja makstakse samal ajal (PHS § 8 lg 2) [7].

Näiteks perel, kus kasvab kolm lapsetoetusele õigust omavat last, on õigus lapsetoetusele kummagi kahe esimese lapse eest 80 eurot ja kolmanda lapse eest 100 eurot ning lisaks lasterikka pere toetusele 450 eurot (PHS § 17 lg 3; PHS § 21 lg 2) [1] [3].

Kui palju lapsi perel arvestatakse, sõltub sellest, kes peres koos kasvavad: arvesse võetakse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed (PHS § 26 lg 1) [8]. Perest lahus elavat last toetust taotleva vanema pere koosseisu ei arvata, õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps aga arvatakse (PHS § 26 lg 2 ja 4) [8].

Toetuse maksmise alguskuul arvutatakse summa proportsionaalselt päevadega, mille eest on õigus toetust saada (PHS § 7 lg 1) [9]. Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest (PHS § 28 lg 5) [5].

Kellele ja kuni mis vanuseni toetust makstakse?

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1) [1]. Kui 19-aastaseks saanud keskhariduseta laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse sellise täienduskoolituse kursuse nimekirja, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, on tal õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või kursuse lõppemiseni või nimekirjast väljaarvamiseni (PHS § 17 lg 2) [1]. Pärast 19-aastaseks saamist jätkatakse maksmist, kui Eesti hariduse infosüsteemist on saadud andmed õpingute jätkamise kohta (PHS § 29 lg 1) [10].

Perehüvitisi makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule (PHS § 4 lg 1) [11]: Eestis elavale Eesti kodanikule ning pikaajalise elaniku elamisloa, alalise elamisõiguse, tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele (SÜS § 3 lg 1) [12]. Perehüvitise saamise õigust ei ole ulatuses, milles isikul on õigus saada välisriigist samal eesmärgil makstavat hüvitist (PHS § 4 lg 4) [11].

Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad lapsetoetuse vanuse- ja õppimistingimustele (PHS § 21 lg 1) [3]. Sama õigus on last kasvataval vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel ning isikul, kes kasvatab ka ühist last lapse vanemaga (PHS § 21 lg 1; PHS § 25 lg 1 p 2 ja 3) [3] [13].

Kuidas toetust taotleda?

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel, kas isik vastab peretoetuste saamise tingimustele, ja teavitab teda toetuse õiguse tekkimisest, saates teate e-posti aadressile või muul seaduses nimetatud viisil (PHS § 5 lg 1) [14]. Toetuse saamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile taotlus (PHS § 6 lg 1) [4]. Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem; seaduses loetletud juhtudel ka näiteks iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik (PHS § 25 lg 1) [13].

• Tähtaeg. Igakuine peretoetus määratakse toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul (PHS § 28 lg 1 p 1) [5]. Hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest (PHS § 28 lg 2) [5].
• Otsus. Sotsiaalkindlustusamet otsustab perehüvitiste määramise või määramata jätmise 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest (PHS § 8 lg 1) [7].
• Teine ja järgmine laps. Kui amet tuvastab, et toetuse õigus on seotud teise või järgmise lapsega, määratakse lapsetoetus ja lasterikka pere toetus toiminguga senisele peretoetuse saajale, kui eelmise lapse eest makstakse peretoetusi ja eelmise lapse vanemad on samad isikud (PHS § 28 lg 6) [5]. Toetus makstakse senisele saajale, kui ta ei ole 14 kalendripäeva jooksul teate saamisest esitanud loobumise taotlust ega teine vanem selle aja jooksul toetuse taotlust (PHS § 28 lg 7) [5].

Mis saab, kui vanemad elavad lahus?

Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse ta ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele (PHS § 26 lg 3) [8]; sel juhul on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati (PHS § 25 lg 2) [13]. Kui vanemad soovivad toetuse saamise õigust kasutada kordamööda, esitab uus taotleja taotluse, millel on seni toetust saanud isiku nõusolek (PHS § 6 lg 1) [4].

Riigikohus tunnistas selle nõusoleku nõude põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres (RK 3-18-1672/38) [15]. Kohus märkis ka, et ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada administratiivsete raskustega ega ameti infosüsteemi puudustega (RK 3-18-1672/38) [15].

Mida seadus ütleb

• „Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.“ (PHS § 17 lg 1) [1] – toetuse õigus on lapsel ja algab sünnist.
• „Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.“ (PHS § 17 lg 3) [1] – kolmas ja iga järgmine laps toob suurema toetuse.
• „Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.“ (PHS § 21 lg 2) [3] – lisatoetus vähemalt kolme lapsega perele.
• „Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.“ (PHS § 21 lg 3) [3] – seitsme ja enama lapse korral on toetus suurem.
• „Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.“ (PHS § 26 lg 1) [8] – loevad lapsed, kes kasvavad peres koos ja kellel on lapsetoetuse õigus.

Mida teha

1. Jälgige oma e-posti: Sotsiaalkindlustusamet teavitab toetuse õiguse tekkimisest (PHS § 5 lg 1) [14].
2. Kui toetust ei ole määratud ilma taotluseta, esitage Sotsiaalkindlustusametile taotlus (PHS § 6 lg 1) [4] – soovitatavalt kuue kuu jooksul õiguse tekkimisest, et toetus määrataks sellest päevast (PHS § 28 lg 1) [5].
3. Teise või järgmise lapse sünni korral lugege ameti teadet: kui senise saaja asemel soovib toetust saada teine vanem, peab ta esitama taotluse 14 kalendripäeva jooksul alates sellest, kui senine saaja teate sai; muidu makstakse toetus senisele saajale (PHS § 28 lg 7 ja 8) [5].
4. Kui elate lapse teisest vanemast lahus ja laps kasvab võrdselt mõlema juures, leppige kokku, kumma pere koosseisu laps arvatakse (PHS § 26 lg 3) [8].
5. Teatage Sotsiaalkindlustusametile viivitamata, kui Teie või laps asute elama või õppima teise riiki, kui pereliige asub tööle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi või kui saate perehüvitisi välisriigilt (PHS § 9) [16].

Korduma kippuvad küsimused

Kas lapsetoetust saab taotleda tagantjärele?

Jah, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest (PHS § 28 lg 2) [5].

Mis saab, kui vanim laps saab 19-aastaseks?

Kui laps ei vasta enam lapsetoetuse tingimustele (PHS § 17 lg 1 ja 2) [1], ei arvestata teda peretoetuste suuruse kindlakstegemisel (PHS § 26 lg 1) [8]. Lasterikka pere toetuse jaoks peab peres kasvama vähemalt kolm last, kes neile tingimustele vastavad (PHS § 21 lg 1) [3].

Kas toetust makstakse, kui laps õpib välismaal?

Perehüvitise saamise õigus on ka välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel (PHS § 4 lg 2) [11]. Üle 19-aastase lapse puhul jätkatakse välismaal õppimise korral maksmist pärast õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani; teatise hilisemal esitamisel makstakse toetust tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui teatise esitamisele eelnenud kuue kuu eest (PHS § 29 lg 3) [10].

Kas üle 18-aastane laps saab toetust ise taotleda?

Jah, peretoetusi võib taotleda iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik (PHS § 25 lg 1 p 4) [13].