Vanemahüvitis ja isahüvitis

Kui kaua vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis (PHS § 34 lg 1) [1].

• Ema vanemahüvitis. Seda on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (PHS § 35 lg 3) [6]. Enne sündi on see õigus emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel (PHS § 35 lg 2 p 1) [6], või kellel seda õigust ei ole, kuid lapse teine vanem on surnud või tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus ja ema esitab Sotsiaalkindlustusametile omakäelise kinnituse (PHS § 35 lg 2 p 2) [6]. Kui taotlete ema vanemahüvitist või jääte emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, väheneb ema vanemahüvitise saamise aeg nende kalendripäevade võrra (PHS § 35 lg 3) [6]; kui hakkate õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse õiguse tekkimise ja kasutama hakkamise päeva vahele jäävad päevad jagatava vanemahüvitise perioodile (PHS § 35 lg 4) [6].
• Isa vanemahüvitis. Õigus tekib 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnikuupäeva ja hüvitist makstakse 30 kalendripäeva (PHS § 36 lg 2) [2], kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses (PHS § 36 lg 4) [2].
• Jagatav vanemahüvitis. Seda on õigus saada 475 kalendripäeva (PHS § 37 lg 1) [7]; isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, 515 kalendripäeva (PHS § 37 lg 2) [7]. Ema saab seda pärast ema vanemahüvitise ja isa pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist (PHS § 37 lg 3) [7].
• Mõlemad vanemad korraga. Ema, isa või jagatava vanemahüvitise korral võivad mõlemad vanemad saada hüvitist samal ajal kuni 60 kalendripäeva (PHS § 34 lg 3 p 1) [1], kuid kogu periood väheneb samal ajal saamise päevade võrra (PHS § 34 lg 4) [1].

Mis on isahüvitis ja kuidas see toimib?

Seaduses kannab isahüvitis nime isa vanemahüvitis. Isal on õigus isapuhkusele 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; tööandja võib keelduda andmast isapuhkust lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana (TLS § 60 lg 1) [8]. Isapuhkuse hüvitise taotlemisele, määramisele ja maksmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduses isa vanemahüvitise kohta sätestatut (TLS § 60 lg 3) [8].

Töötajale makstakse isa vanemahüvitist „üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse“ (PHS § 36 lg 3) [2]. Kui isa andmed puuduvad, isa on surnud, ei täida kohustust last kasvatada või loobub kirjalikult isa vanemahüvitisest, on see õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel (PHS § 36 lg 6) [2]. Kui taotlete isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse see 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui sünniandmed on rahvastikuregistris ja isapuhkuse andmed töötamise registris (PHS § 46 lg 4) [5].

Kuidas vanemahüvitise suurus arvutatakse?

Hüvitis arvutatakse Teie ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks (PHS § 39 lg 1) [3]. Arvestusperiood on:

• emal, kellel on õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud (PHS § 39 lg 3 p 1) [3];
• teistel, samuti emal jagatava vanemahüvitise puhul, lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud üheksa sünnikuule eelnenud kalendrikuud (PHS § 39 lg 3 p 2) [3].

Kalendrikuude arvu leidmiseks lahutatakse arvestusperioodi päevadest töövõimetuslehe alusel töölt vabastatud päevad ja tulemus jagatakse 30-ga; kuude arv ei ole suurem kui 12 (PHS § 39 lg 6) [3].

• Ülempiir. Ühe kalendrikuu hüvitise ülempiir on lapse sünni aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava kuutulu kahekordne suurus (PHS § 40 lg 1) [4]. Sotsiaalkindlustusamet avaldab järgmise aasta ülempiiri oma veebilehel hiljemalt 1. maiks (PHS § 40 lg 4) [4].
• Hüvitise määr. Ühe kalendrikuu hüvitise määr on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär (PHS § 41 lg 1) [9]. Kui Teil ei olnud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, makstakse hüvitise määra (PHS § 41 lg 3) [9].
• Väike tulu. Kui keskmine tulu on väiksem kui töötasu alammäär, võrdub päevane hüvitis töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega (PHS § 42 lg 1) [10].
• Järjestikused lapsed. Kui laste sünni vahe on lühem kui kolm aastat ja uus keskmine tulu ei ole suurem kui eelmisel korral, arvutatakse hüvitis varasemast tulust (PHS § 43 lg 1) [11].

Kuidas on vanemahüvitis seotud puhkusega ja millal seda ümber arvutatakse?

Ema ja isa vanemahüvitise puhul on töötajale seatud tingimus: ema vanemahüvitist makstakse üksnes emapuhkuse ja isa vanemahüvitist üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui puhkuse andmed on kantud töötamise registrisse (PHS § 35 lg 7; PHS § 36 lg 3) [6] [2]. Vanemapuhkuse aja eest on töötajal õigus saada vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel (TLS § 62 lg 5) [12].

Töötasu alammäära muutumisel arvutatakse väikese tulu tõttu (PHS § 42 alusel) määratud päevane hüvitis ümber, kui see on väiksem uue alammäära järgi arvutatud hüvitisest (PHS § 45 lg 1) [13]. Ülempiiri või hüvitise määra suuruses määratud hüvitist kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata (PHS § 45 lg 2) [13] ning kui sama isik taotleb hüvitist sama lapse eest korduvalt, ei arvutata seda ümber, välja arvatud alammäära muutumisel (PHS § 45 lg 3) [13]. Hüvitis tasaarvestatakse või nõutakse tagasi, kui Teile on makstud rohkem seetõttu, et töötamise registris on ema-, isa- või vanemapuhkuse andmeid hiljem muudetud (PHS § 46⁴ lg 1 p 2) [14]. Kui naasete tööle, võite vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise ka peatada ja hiljem jätkata (PHS § 46¹ lg 1) [15].

Mida seadus ütleb

• „Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.“ (PHS § 34 lg 2) [1] – kogu perioodi pikkus ja ajapiir.
• „Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.“ (PHS § 36 lg 2) [2] – isahüvitise kestus.
• „Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.“ (PHS § 39 lg 7) [3] – hüvitis asendab varasemat tulu täies ulatuses, ülempiirini.
• „Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.“ (PHS § 46 lg 6) [5] – raha laekub tagantjärele.

Mida teha

1. Laske naistearstil, perearstil või ämmaemandal välja kirjutada sünnitusleht – vanemahüvitise määramise aluseks olev dokument (PHS § 46 lg 6¹) [5]. Ema vanemahüvitis määratakse enne sündi, kui sünnituslehe andmed on edastatud sotsiaalkaitse infosüsteemi ja emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse (PHS § 46 lg 3) [5].
2. Teavitage tööandjat isapuhkusest või vanemapuhkusest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 60 lg 4; TLS § 62 lg 3) [8] [12]. Kontrollige, et puhkuse andmed oleksid kantud töötamise registrisse (PHS § 35 lg 7; PHS § 36 lg 3) [6] [2].
3. Esitage taotlus Sotsiaalkindlustusametile (PHS § 6 lg 1) [16]. Kui vanemad soovivad hüvitist kasutada kordamööda, esitab uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek (PHS § 6 lg 1) [16].
4. Ärge viivitage: hüvitis määratakse õiguse tekkimise päevast, kui amet saab vajalikud andmed kuue kuu jooksul õiguse tekkimise päevast arvates (PHS § 46 lg 1) [5]. Amet otsustab määramise 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest (PHS § 8 lg 1) [17].
5. Kui Te otsusega ei nõustu, esitage vaie otsuse teinud asutusele (SÜS § 36 lg 1) [18] 30 päeva jooksul päevast, millal otsusest teada saite või oleksite pidanud teada saama (HMS § 75) [19].

Korduma kippuvad küsimused

Kas vanemahüvitise maksmise saab vahepeal peatada?

Jah, välja arvatud ema vanemahüvitise puhul: saaja võib Sotsiaalkindlustusametile teatada maksmise peatamisest või jätkamisest (PHS § 46¹ lg 1) [15]. Maksmine peatub ja jätkub Teie määratud kuupäeval (PHS § 46¹ lg 2) [15]. Kui ühes kalendrikuus ei kasutata ühtegi päeva, loetakse maksmine peatatuks (PHS § 46¹ lg 4) [15].

Kas hüvitist saab ka siis, kui ma enne lapse sündi ei töötanud?

Jah. Kui arvestusperioodil ei olnud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, makstakse hüvitise määra (PHS § 41 lg 3) [9]. Kui Teil ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on Teil õigus jagatavale vanemahüvitisele 515 kalendripäeva (PHS § 37 lg 2) [7]; ajutise töövõimetuse hüvitise õiguseta emal on õigus ema vanemahüvitisele lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni (PHS § 35 lg 6) [6].

Mis saab, kui sünnib järgmine laps?

Kui Teil tekib õigus vanemahüvitisele ka teise lapse kasvatamisega seoses, valite ise: kas jätkate eelmise lapse eest, mispuhul järgmise lapse eest makstav periood väheneb nende päevade võrra, mil Teile makstakse eelmise lapse eest jagatavat vanemahüvitist, või lähete üle järgmise lapse hüvitisele, mispuhul eelmise lapse eest hüvitise õigus lõpeb (PHS § 34 lg 10) [1].

Kui kaua võidakse hüvitist kontrollida ja tagasi nõuda?

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib hüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast õiguse lõppemist (PHS § 46⁴ lg 4) [14] ning ema-, isa- ja vanemapuhkuse andmeid samuti kolme aasta jooksul (PHS § 46⁴ lg 5) [14]. Kui selgub, et arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse hüvitis ümber ja enam makstud summa nõutakse tagasi (PHS § 46⁴ lg 3) [14].