Rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja vanemapuhkus

Kui pikk on emapuhkus ja millal see algab?

Emapuhkus on kuni 100 kalendripäeva ning selle eelduseks on perehüvitiste seaduse alusel väljastatud sünnitusleht (TLS § 59 lg 1) [1]. Sünnituslehe kirjutab Teie soovil välja naistearst, perearst või ämmaemand (PHS § 46 lg 6¹) [7].

• Algus. Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnikuupäeva (TLS § 59 lg 2) [1]. Kui jääte emapuhkusele hiljem, lüheneb emapuhkus vastava ajavahemiku võrra (TLS § 59 lg 3) [1].
• Enneaegne sünnitus. Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, on õigus saada emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnikuupäevast (TLS § 59 lg 4) [1].
• Etteteatamine. Tööandjat tuleb emapuhkusele jäämisest teavitada vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti; see ei kehti, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada (TLS § 59 lg 6) [1].

Emapuhkuse ajal makstakse ema vanemahüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (PHS § 35 lg 3) [8]. Töötajale makstakse seda üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse (PHS § 35 lg 7) [8]. Kui hakkate ema vanemahüvitist kasutama hiljem, kuid hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise perioodile (PHS § 35 lg 4) [8].

Kellel on õigus isapuhkusele?

Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; tööandja võib keelduda andmast isapuhkust lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana (TLS § 60 lg 1) [2]. Kui andmed isa kohta puuduvad, isa on surnud, ei täida kohustust last kasvatada või loobub kirjalikult isa vanemahüvitisest, on isapuhkuse õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel (TLS § 60 lg 2) [2].

Isapuhkusele jäämisest tuleb tööandjat teavitada vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 60 lg 4) [2]. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva (PHS § 36 lg 2) [9]; töötajale makstakse seda üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse (PHS § 36 lg 3) [9].

Kuidas toimivad vanemapuhkus ja vanemahüvitis?

Vanemapuhkusele on õigus Eestis last kasvataval vanemal ja korraga võib seda kasutada üks isik, välja arvatud vanemahüvitise samal ajal saamise juhul (TLS § 62 lg 1) [3]. Puhkust saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (TLS § 62 lg 2) [3]; vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teatatakse tööandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 62 lg 3) [3]. Vanemapuhkuse aja eest on õigus saada vanemahüvitist (TLS § 62 lg 5) [3].

• Liigid ja kestus. Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis (PHS § 34 lg 1) [4]. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada üldjuhul 475 kalendripäeva (PHS § 37 lg 1) [10], isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, aga 515 kalendripäeva (PHS § 37 lg 2) [10]; ema saab seda pärast ema vanemahüvitise ja isa pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist (PHS § 37 lg 3) [10].
• Mõlemad vanemad korraga. Mõlemal vanemal on õigus saada vanemahüvitist samal ajal kuni 60 kalendripäeva (PHS § 34 lg 3 p 1) [4], kuid kogu periood väheneb samal ajal saamise päevade võrra (PHS § 34 lg 4) [4].
• Suurus. Ühe kalendripäeva vanemahüvitis on 100 protsenti ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks, jagatuna 30-ga (PHS § 39 lg 1 ja 7) [11].
• Ülem- ja alampiir. Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir on lapse sünni aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava kuutulu kahekordne suurus (PHS § 40 lg 1) [12]. Kui keskmine tulu on väiksem kui töötasu alammäär, võrdub päevane hüvitis töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega (PHS § 42 lg 1) [13]; kui sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei olnud, makstakse hüvitise määra (PHS § 41 lg 3) [14].

Kas tööandja võib rasedat või lapsega kodus olevat töötajat vallandada?

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või tal on õigus saada emapuhkust, ega põhjusel, et ta kasutab isapuhkust, vanemapuhkust või muud TLS §-des 60–65¹ sätestatud puhkust (TLS § 92 lg 1 p 1 ja 2) [5]. Kui töötaja on rase või kasvatab alla kolmeaastast last ja tööandja ei tõenda lubatud alust, loetakse leping üles öelduks keelatud põhjusel (TLS § 92 lg 2 p 1) [5].

Rasedat, emapuhkuse õigusega naist ning isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust kasutavat isikut ei või koondada, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ning teatud pankrotijuhtudel (TLS § 93 lg 1) [6]. See kaitse kehtib siis, kui töötaja on tööandjat teavitanud enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda (TLS § 93 lg 3) [6]. Raseda või emapuhkuse õigusega töötaja ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine ei järginud seda tähtaega temast mitteolenevatel põhjustel (TLS § 104 lg 2) [15].

Ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1) [16]. Kui hagi või avaldust tähtaja jooksul ei esitata ja tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv (TLS § 105 lg 2) [16]. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab tühise ülesütlemise järel lepingu rasedaga või emapuhkuse õigusega töötajaga, maksab tööandja hüvitist 12 kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või komisjon võib hüvitise suurust asjaolusid arvestades muuta (TLS § 109 lg 2) [17].

Mida seadus ütleb

• „Naisel on õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui tema kohta on väljastatud sünnitusleht perehüvitiste seaduse alusel.“ (TLS § 59 lg 1) [1] – emapuhkuse eelduseks on sünnitusleht.
• „Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva.“ (TLS § 59 lg 2) [1] – emapuhkusele võib jääda alates sellest päevast.
• „Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.“ (PHS § 39 lg 7) [11] – hüvitis arvutatakse varasemast sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Mida teha

1. Laske naistearstil, perearstil või ämmaemandal välja kirjutada sünnitusleht (PHS § 46 lg 6¹) [7]; see on emapuhkuse eeldus (TLS § 59 lg 1) [1].
2. Teavitage tööandjat ema-, isa- või vanemapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 59 lg 6; TLS § 60 lg 4; TLS § 62 lg 3) [1] [2] [3].
3. Sotsiaalkindlustusamet teatab tööandjale Teie ema- või isapuhkuse taotlusest koos puhkuse algus- ja lõpukuupäevaga; kui tööandja ei nõustu nende kuupäevadega, teavitab ta ametit viie kalendripäeva jooksul (PHS § 46 lg 8) [7].
4. Kontrollige, et puhkuse andmed oleksid kantud töötamise registrisse – muidu ema või isa vanemahüvitist ei maksta (PHS § 35 lg 7; PHS § 36 lg 3) [8] [9]. Hüvitis määratakse õiguse tekkimise päevast, kui vajalikud andmed jõuavad ametisse kuue kuu jooksul õiguse tekkimise päevast arvates (PHS § 46 lg 1) [7].
5. Kui olete rase, teavitage sellest tööandjat; kaitse koondamise eest kehtib, kui teatate enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda; tööandja nõudmisel tuleb esitada arsti või ämmaemanda väljastatud rasedust kinnitav tõend (TLS § 93 lg 3) [6]. Kui leping öeldakse üles, pöörduge 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni või kohtusse (TLS § 105 lg 1) [16]; töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [18].

Korduma kippuvad küsimused

Kas isapuhkust saab võtta osade kaupa?

Jah, ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid tööandja võib keelduda andmast osa, mis on lühem kui seitse kalendripäeva (TLS § 60 lg 1) [2].

Kas vanemahüvitise maksmise saab vahepeal peatada?

Jah. Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile teatada maksmise peatamisest või jätkamisest, välja arvatud ema vanemahüvitise puhul (PHS § 46¹ lg 1) [19]; maksmine peatub ja jätkub Teie määratud kuupäeval (PHS § 46¹ lg 2) [19].

Kas ema-, isa- ja vanemapuhkuse ajal koguneb põhipuhkust?

Põhipuhkuse aluseks oleva aja hulka arvestatakse puhkuse aeg, välja arvatud vanemapuhkuse ja kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg (TLS § 68 lg 2) [20]. Seega ema- ja isapuhkuse aeg annab põhipuhkust, vanemapuhkuse aeg mitte. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust (TLS § 68 lg 6) [20].

Mis on lapsepuhkus?

Mõlemal vanemal on õigus lapsepuhkusele kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni; mitme lapse korral kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva kalendriaastas (TLS § 63 lg 1) [21]. Selle eest makstakse hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest, kuid mitte isikule, kellele makstakse vanemahüvitist (TLS § 63 lg 5 ja 7) [21].