Lõpparve ja kasutamata puhkuse hüvitis

Mida peab tööandja töölepingu lõppemisel maksma?

Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded (TLS § 84 lg 1) [1]. Sõltuvalt olukorrast kuuluvad nende hulka eelkõige:

• maksmata töötasu – töö eest töötasu maksmine on tööandja kohustus (TLS § 28 lg 2 p 2) [4];
• kasutamata aegumata põhipuhkuse hüvitis rahas (TLS § 71) [2];
• seaduses ettenähtud hüvitised, näiteks koondamise korral töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1) [5] või kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütles lepingu erakorraliselt üles seetõttu, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud (TLS § 100 lg 4) [5];
• hüvitis lühema etteteatamise eest: keskmine tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra ülesütlemisest vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5) [5].

Erand puudutab tehingutelt makstavat tasu, kui tehing täidetakse täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist: selle sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (TLS § 84 lg 2) [1]; ositi täidetavate tehingute puhul kuni üheks aastaks ning kindlustuslepingute ja enam kui pool aastat kestva täitmisega tehingute puhul kuni kaheks aastaks (TLS § 84 lg 3 ja 4) [1].

Töötasu ja muu tasu kantakse töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4) [6].

Kui palju kasutamata puhkust hüvitatakse?

Rahas hüvitatakse kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus (TLS § 71) [2]. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse; aegumine peatub muu hulgas ema-, isa-, lapsendaja- ja vanemapuhkuse ajal (TLS § 68 lg 6) [7]. Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi ei kaota töötaja aga puhkuseõigust ega selle rahalist hüvitist automaatselt üksnes seetõttu, et ta puhkust ei taotlenud: tööandja peab tõendama, et ta võimaldas töötajal puhkust tegelikult kasutada ja teavitas teda õigeaegselt, et kasutamata puhkus muidu kaob (kohtuasjad C-619/16 ja C-684/16; see puudutab vähemalt Euroopa Liidu õigusega tagatud nelja nädala pikkust puhkust).

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest; iga töötatud kalendriaasta eest on õigus põhipuhkusele täies ulatuses ja tööle asumise kalendriaastal arvutatakse see võrdeliselt töötatud ajaga (TLS § 68 lg 1, 3 ja 4) [7]. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale muu hulgas ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg, välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg (TLS § 68 lg 2) [7].

Töölepingu kestuse ajal puhkust rahaga asendada ei saa – selline kokkulepe on tühine (TLS § 70 lg 3) [8]. Rahaline hüvitis on ette nähtud just töölepingu lõppemiseks (TLS § 71) [2].

Mida võib tööandja lõpparvest kinni pidada?

• Nõusolekuga tasaarvestus. Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 78 lg 1) [3]. Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud nõusolek kokkulepitud kululimiiti ületava summa tasaarvestamiseks (TLS § 78 lg 2) [3].
• Nõusolekuta kinnipidamine. Ilma nõusolekuta võib tööandja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3) [3].
• Kaitstud sissetulek. Tasaarvestamisel peab tööandja arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut (TLS § 78 lg 4) [3].

Kui töötaja lahkub töölt ette teatamata või ei asu olulise põhjuseta tööle ja tööandja ütleb sel põhjusel lepingu üles, võib tööandja nõuda kahju hüvitamist; eeldatakse, et kahju vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule (TLS § 74 lg 3) [9]. Kui see nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest (TLS § 74 lg 3) [9].

Mis saab, kui lõpparvet ei maksta õigel ajal?

Võlaõigusseaduse üldosa kehtib ka töölepingule (VÕS § 1 lg 1) [10]. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; viivise määr on VÕS § 94 alusel kehtiv intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1) [11].

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [12]. Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse töölepingu seaduses ja töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras (TLS § 114) [13]; töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [14].

Mida seadus ütleb

• „Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.“ (TLS § 84 lg 1) [1] – maksmata summad tuleb tasuda lepingu lõppemisel.
• „Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.“ (TLS § 71) [2] – hüvitatakse ainult aegumata puhkus.
• „Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul“ (TLS § 78 lg 1) [3] – ilma nõusolekuta tasaarvestus on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

Mida teha

1. Küsige tööandjalt andmeid Teile arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta – tööandja peab need töötaja nõudmisel andma (TLS § 28 lg 2 p 12) [4].
2. Kontrollige, kas lõpparves on maksmata töötasu, kasutamata aegumata põhipuhkuse hüvitis ja Teile kuuluvad seadusjärgsed hüvitised (TLS § 71; TLS § 100) [2] [5].
3. Kui tööandja on midagi kinni pidanud, kontrollige, kas Te olete andnud tasaarvestuseks nõusoleku või kas tegemist on seaduses lubatud kinnipidamisega (TLS § 78 lg 1 ja 3) [3].
4. Kui raha ei laeku, esitage tööandjale kirjalik nõue; viivist saab nõuda alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 113 lg 1) [11].
5. Kui vaidlus ei lahene, esitage avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule. Avaldus töövaidluskomisjonile on kirjalik ning selles märgitakse muu hulgas selgelt väljendatud nõue ja rahalise nõude korral nõudesumma, nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid (TvLS § 26 lg 1 ja 2) [15]. Töötaja võib avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile (TvLS § 25 lg 1) [16].

Korduma kippuvad küsimused

Millal peab tööandja lõpparve maksma?

Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1) [1]; edasi lükata võib kirjaliku kokkuleppega vaid tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumist (TLS § 84 lg 2) [1].

Kas kogu kasutamata puhkus hüvitatakse?

Hüvitatakse kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus (TLS § 71) [2]. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6) [7]. Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi ei aegu puhkus siiski automaatselt, kui tööandja ei võimaldanud Teil seda tegelikult kasutada ega teavitanud Teid selle kaotamise ohust (kohtuasjad C-619/16 ja C-684/16).

Kas tööandja võib ette kasutatud puhkuse eest raha kinni pidada?

Jah, töölepingu lõppemisel võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3) [3].

Kas tööandja võib lõpparvest maha arvata kahju, mille ma tekitasin?

Kohtuväliselt üldjuhul ainult Teie kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul; enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on üldjuhul tühine (TLS § 78 lg 1 ja 2) [3].

Mis tähtaja jooksul tuleb maksmata töötasu nõuda?

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9) [12].