Maksuresidentsus

Millal olen Eestis maksuresident?

Füüsiline isik on resident kahel alusel: tema elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval (TuMS § 6 lg 1) [1]. Päevi arvestatakse 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, mitte kalendriaasta kaupa. Seadus sätestab ka, et isik „loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast“ (TuMS § 6 lg 1) [1].

Resident on ka pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik (TuMS § 6 lg 1) [1].

Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel (TuMS § 6 lg 2) [1]. Mitteresident on isik, kes ei vasta residendi tingimustele (TuMS § 6 lg 3) [1].

Kui residentsus muutub, teavitab füüsiline isik maksuhaldurit sellega seotud asjaoludest ja täidab residentsuse määramise vormi (TuMS § 6 lg 6) [1].

Kuidas maksustatakse mitteresidenti?

Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult TuMS § 29 järgi (TuMS § 6 lg 3) [1]. Näiteks maksustatakse:

• Töötasu Eestis töötamise eest, kui tööandja on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul (TuMS § 29 lg 1) [3].
• Juhatuse või nõukogu liikme tasu, mida mitteresident saab residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena (TuMS § 29 lg 2) [3].
• Ettevõtlustulu Eestis toimunud ettevõtlusest (TuMS § 29 lg 3) [3].
• Kasu vara võõrandamisest, näiteks kui müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis (TuMS § 29 lg 4 p 1) [3].

Tulumaks peetakse kinni muu hulgas mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (TuMS § 41 p 2) [4] ning mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (TuMS § 41 p 10) [4]. Palgalt peetakse maks kinni üldmääraga 22% (TuMS § 43 lg 1 p 1; TuMS § 4 lg 1) [5] [6], Eestis osutatud teenuste tasult, litsentsitasult ning kunstniku ja sportlase tasult 10% (TuMS § 43 lg 1 p 2) [5]. Kui mitteresidendist füüsiline isik saab Eestis töötamise eest tasu töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, peetakse sellelt kinni 22% (TuMS § 41 p 3; TuMS § 43 lg 1 p 1) [4] [5]; kui ta on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see ettevõtlustuluna (TuMS § 29 lg 1) [3]. Nii kinnipeetud tulumaks on mitteresidendile nende tulude osas lõplik, välja arvatud juhul, kui tulu saadi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu (TuMS § 43 lg 4) [5].

Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis (TuMS § 7 lg 1) [7]. Selle kaudu saadud tulu arvestatakse nii, nagu oleks püsiv tegevuskoht iseseisev maksumaksja (TuMS § 7 lg 3) [7]. Riigikohtu järgi maksustatakse mitteresidendi ja tema Eestis asuva püsiva tegevuskoha vahelisi tehinguid samamoodi, nagu oleks filiaali asemel asutatud Eestis iseseisev tütarühing (RK 3-3-1-20-14) [8].

Kas mitteresident saab maksuvaba tulu ja mahaarvamisi?

Mitteresidendi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed (TuMS § 31¹ lg 1) [9]. Lepinguriigi ehk muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendist füüsiline isik (TuMS § 11 lg 3) [10] võib oma Eestis maksustatavast tulust teha seaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi (TuMS § 31¹ lg 2) [9]. Tema kirjaliku avalduse alusel arvatakse väljamaksest igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik maksuvaba tulu summast (TuMS § 42 lg 1) [11].

Kuidas vältida topeltmaksustamist?

Välisleping on ülimuslik. Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratust või välislepingus on ette nähtud soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut (TuMS § 6 lg 5) [1].

Välismaal tasutud maksu arvestamine. Kui resident saab tulu välismaalt, liidetakse see maksustatavale tulule ja Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks (TuMS § 45 lg 1) [2]. Kui Eesti maks on suurem, tasutakse Eestis vahe (TuMS § 45 lg 2) [2]; kui välisriigi maks on suurem, enammakstud maksu Eestis ei hüvitata (TuMS § 45 lg 3) [2]. Mahaarvamiseks on vaja välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendit (TuMS § 45 lg 5) [2], ja maha võib arvata ainult selle osa, mille tasumine oli kohustuslik (TuMS § 45 lg 6) [2].

Välisriigis töötamise tulu. Välisriigis töötamise eest saadud palka ei maksustata Eestis, kui isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja tulu on olnud välisriigis maksustatav ning see on dokumentaalselt tõendatud koos tulumaksu summaga, ka kui summa on null (TuMS § 13 lg 4) [12]. Sellise tulu peab resident siiski deklareerima (TuMS § 44 lg 1³) [13].

Mitteresidendi soodsam määr. Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt ette nähtud väiksem määr, kohaldatakse seda, kui kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliametile tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi (TuMS § 43 lg 2) [5]. Dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukohustuslaste registrisse (TuMS § 43 lg 2) [5]. Määruse „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks“ (edaspidi residentsuse tõendamise määrus) järgi tõendab residentsust välisriigi pädeva ametiisiku kinnitus vormil TM3 (residentsuse tõendamise määrus § 2 lg 1) [14]; residentsust tõendab ka välisriigi pädeva ametiisiku väljastatud tõend, millele on kantud vormi TM3 osades I ja III nimetatud andmed (residentsuse tõendamise määrus § 2 lg 2) [14].

Mida seadus ütleb

• „Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.“ (TuMS § 6 lg 1) [1] – piisab ühest kahest tingimusest.
• „Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast.“ (TuMS § 6 lg 1) [1] – residentsus algab saabumise päevast.
• „Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt.“ (TuMS § 6 lg 3) [1] – mitteresidenti maksustatakse Eestis ainult § 29 nimetatud tulult.
• „Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.“ (TuMS § 45 lg 1) [2] – mahaarvamine puudutab ainult tulu, mis on ka Eestis maksustatav.
• „Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi.“ (TuMS § 6 lg 6) [1] – residentsuse muutumisest tuleb ise teada anda.

Mida teha

1. Kontrollige, kas Teie elukoht on Eestis ja mitu päeva viibisite Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul (TuMS § 6 lg 1) [1].
2. Kui residentsus muutub, teavitage maksuhaldurit ja täitke residentsuse määramise vorm (TuMS § 6 lg 6) [1].
3. Kui Teid käsitatakse residendina ka teises riigis, vaadake, mida ütleb Eesti ja selle riigi vaheline välisleping (TuMS § 6 lg 5) [1].
4. Residendina deklareerige välismaal saadud tulu hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks (TuMS § 44 lg 1) [13] ja hankige välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiend tasutud maksu kohta (TuMS § 45 lg 5) [2].
5. Mitteresidendina andke väljamaksjale residentsust tõendav dokument, kui soovite välislepingu järgi madalamat määra (TuMS § 43 lg 2) [5]. Füüsilise isiku tõend kehtib mitte kauem kui 12 kuud alates väljaandmisest (residentsuse tõendamise määrus § 3) [15].

Korduma kippuvad küsimused

Kas 183 päeva peavad jääma ühte kalendriaastasse?

Seadus arvestab päevi 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul (TuMS § 6 lg 1) [1]. Samuti on resident isik, kelle elukoht on Eestis, olenemata päevade arvust (TuMS § 6 lg 1) [1].

Mis saab aastal, kui olin resident ainult osa ajast?

Isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi, deklareerib ainult residendiks oleku ajal saadud tulud ja võib teha mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta; maksuvaba tulu arvestatakse proportsionaalselt kuude arvuga, mil isik oli resident (TuMS § 44 lg 1²) [13].

Kas mitteresident peab Eestis tuludeklaratsiooni esitama?

Mitteresident peab esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole TuMS § 41 alusel tulumaksu kinni peetud (TuMS § 44 lg 1) [13]. Lepinguriigi resident, kes soovib teha TuMS § 31¹ lg 2 lubatud mahaarvamisi, esitab selleks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (TuMS § 44 lg 5²) [13].

Kas Eesti tööandja peab kinni pidama tulumaksu, kui töötan välismaal?

Palgalt ei peeta tulumaksu kinni, kui töötaja täidab tööülesannet välisriigis ja väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või kui maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et töötaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane (TuMS § 40 lg 3¹) [16].

Kui kaua kehtib välisriigi residentsuse tõend?

Residentsuse ja tulu saaja tõend kehtib füüsilise isiku kohta mitte kauem kui 12 kuud ning juriidilise isiku kohta mitte kauem kui 36 kuud alates väljaandmisest (residentsuse tõendamise määrus § 3) [15].