Põhipuhkus, puhkuste ajakava ja puhkusetasu

Kui pikk on põhipuhkus?

Üldreegel on 28 kalendripäeva (TLS § 55) [1]. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi (TLS § 54 lg 3) [4]: kui puhkuse ajale langeb riigipüha, pikeneb puhkus selle päeva võrra. Pikem põhipuhkus on seaduse järgi:

• alaealisel töötajal – 35 kalendripäeva (TLS § 56) [5];
• töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötajal – 35 kalendripäeva (TLS § 57) [6];
• haridustöötajal – kuni 56 kalendripäeva; ametikohtade loetelu ja puhkuse kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (TLS § 58 lg 1 ja 2) [7].

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest (TLS § 68 lg 1) [8]. Puhkuse andmise aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale muu hulgas ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg, välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg (TLS § 68 lg 2) [8]. Iga töötatud kalendriaasta eest on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses; tööle asumise aastal arvutatakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga (TLS § 68 lg 3 ja 4) [8].

Kuidas puhkuse aeg määratakse?

Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega (TLS § 69 lg 1) [2]. Tööandja koostab iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2) [2].

• Kui puhkus ei ole ajakavas, teatab töötaja selle kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lg 3) [2].
• Ajakava saab muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 69 lg 4) [2].
• Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on näiteks vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, ja vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal (TLS § 69 lg 7 p 3 ja 4) [2].

Tööandja võib puhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu; ta hüvitab sellest tekkinud kulud ja peab andma kasutamata jäänud puhkuseosa (TLS § 69 lg 5) [2]. Töötaja võib puhkuse katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada olulistel isiklikel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse tõttu, ning peab takistusest tööandjale esimesel võimalusel teatama (TLS § 69 lg 6) [2].

Kas puhkust võib jagada osadeks ja mis saab kasutamata puhkusest?

Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Osadena antakse seda üksnes poolte kokkuleppel; vähemalt 14 kalendripäeva peab töötaja kasutama järjest ja tööandja võib keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks (TLS § 68 lg 5) [8]. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse (TLS § 68 lg 5) [8].

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse; aegumine peatub muu hulgas ema-, isa-, lapsendaja- ja vanemapuhkuse ajal (TLS § 68 lg 6) [8]. Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi ei kaota töötaja aga puhkuseõigust ega selle rahalist hüvitist automaatselt üksnes seetõttu, et ta puhkust ei taotlenud: tööandja peab tõendama, et ta võimaldas töötajal puhkust tegelikult kasutada ja teavitas teda õigeaegselt, et kasutamata puhkus muidu kaob (kohtuasjad C-619/16 ja C-684/16; see puudutab vähemalt Euroopa Liidu õigusega tagatud nelja nädala pikkust puhkust).

Töölepingu kestuse ajal ei saa puhkust rahas välja võtta: kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine (TLS § 70 lg 3) [3]. Töölepingu lõppemisel hüvitab tööandja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71) [9].

Kuidas puhkusetasu arvutatakse ja millal see makstakse?

Puhkusetasu arvutatakse keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra järgi, mille kehtestab Vabariigi Valitsus (TLS § 70 lg 1; TLS § 29 lg 8) [3] [10].

• Keskmine töötasu arvutatakse kuue kalendrikuu töötasu põhjal, mis eelnesid arvutamise vajaduse tekke kuule; puhkusetasu puhul on selleks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2) [11]. Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse aluseks kalendrikuud, mille eest on töötasu sissenõutavaks muutunud (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 3) [11].
• Keskmise kalendripäevatasu saamiseks liidetakse selle ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga; põhipuhkusetasu arvutamisel ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Kalendripäevapõhise puhkusetasu saamiseks korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lg 1, 2, 3 ja 5) [12].
• Kui töötajale maksti eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis keskmist töötasu ei arvutata ja makstakse muutumatu suurusega töötasu (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 1 lg 1¹) [13].

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole kokku lepitud teisiti; kokkulepe, mille alusel makstakse puhkusetasu hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine (TLS § 70 lg 2) [3].

Mida seadus ütleb

• „Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus)“ (TLS § 55) [1] – pikemas põhipuhkuses võib kokku leppida.
• „Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel.“ (TLS § 68 lg 5) [8] – tööandja ei saa puhkust ühepoolselt tükeldada.
• „Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.“ (TLS § 68 lg 5) [8]
• „Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette“ (TLS § 69 lg 3) [2]
• „Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.“ (TLS § 70 lg 3) [3]

Mida teha

1. Tutvuge puhkuste ajakavaga, mille tööandja peab tegema teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2) [2].
2. Kui soovite puhkust, mida ajakavas ei ole, teatage sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lg 3) [2].
3. Kui soovite puhkust osadena, leppige selles tööandjaga kokku ja planeerige vähemalt üks vähemalt 14-päevane osa (TLS § 68 lg 5) [8].
4. Kontrollige, et puhkusetasu laekuks hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkust, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 70 lg 2) [3].
5. Kui tööandjaga tekib vaidlus, lahendatakse see töölepingu seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse alusel (TLS § 114) [14]; töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15) [15].

Korduma kippuvad küsimused

Kas võin puhkust nõuda, kui olen töötanud alla poole aasta?

Seaduse järgi võib töötaja puhkust nõuda, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud; tööle asumise aastal arvutatakse põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga (TLS § 68 lg 4) [8].

Kas kasutamata puhkus kaob aasta lõpus?

Ei kao kohe: kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse (TLS § 68 lg 5) [8]. Nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6) [8]. Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi ei aegu puhkus siiski automaatselt, kui tööandja ei võimaldanud Teil seda tegelikult kasutada ega teavitanud Teid selle kaotamise ohust (kohtuasjad C-619/16 ja C-684/16).

Kas tööandja võib puhkuse asemel raha maksta?

Töölepingu kestuse ajal mitte: selline kokkulepe on tühine (TLS § 70 lg 3) [3]. Rahas hüvitatakse kasutamata aegumata põhipuhkus töölepingu lõppemisel (TLS § 71) [9].

Mis saab, kui jään puhkuse ajal haigeks?

Töötajal on õigus puhkus ajutise töövõimetuse tõttu katkestada või edasi lükata ja nõuda kasutamata jäänud osa pärast takistuse äralangemist või kokkuleppel muul ajal; takistusest tuleb tööandjale teatada esimesel võimalusel (TLS § 69 lg 6) [2].

Kas tööandja võib mu puhkuse katkestada?

Seadus lubab seda ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; tööandja hüvitab Teile katkestamisest tekkinud kulud ja peab andma kasutamata jäänud puhkuseosa (TLS § 69 lg 5) [2].