Riigi õigusabi

Kes võib riigi õigusabi saada?

Peamine tingimus on majanduslik seisund: riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, suudab seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1) [2]. Taotlejal peab avalduse esitamise ajal olema elukoht Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või ta peab olema Eesti või mõne muu liikmesriigi kodanik; muule isikule antakse õigusabi üksnes Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse alusel (RÕS § 6 lg 1¹) [2]. See nõue ei kehti RÕS § 6 lõikes 2 nimetatud kahtlustatava, süüdistatava ega väärteoasja menetlusaluse isiku puhul (RÕS § 6 lg 1¹) [2].

Majanduslikust seisundist sõltumata saavad riigi õigusabi muu hulgas:

• kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes ei ole kaitsjat kokkuleppel valinud ja kelle asjas on kaitsja osavõtt kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud erandjuhtudel (RÕS § 6 lg 2) [2];
• laps lapse elatise asjas (RÕS § 6 lg 2¹) [2];
• piiratud teovõimega kannatanu kriminaalmenetluses, näiteks kui tema seadusliku esindaja huvid võivad olla vastuolus kannatanu huvidega (RÕS § 6 lg 2² p 1) [2];
• alates 01.11.2026 ka kannatanu kriminaalmenetluses, kelle olulised huvid ja õigused võivad advokaadi abita jääda kaitseta (RÕS § 6 lg 2² p 4) [6].

Riigi õigusabi hõlmab näiteks esindamist tsiviil-, haldus-, täite- ja teistmismenetluses, kaitset kriminaal- ja väärteoasjas, õigusdokumendi koostamist ning muud õigusnõustamist (RÕS § 4 lg 3) [1].

Millal riigi õigusabi ei anta?

Seadus loetleb keeldumise alused. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas, kui (RÕS § 7 lg 1) [7]:

• taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1);
• kulud saab kanda olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel (p 3);
• kulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis arvutatakse taotlusele eelnenud nelja kuu põhjal pärast maksude, sundkindlustuse maksete, ülalpidamiskohustuste ning mõistlike eluaseme- ja transpordikulude mahaarvamist (p 4), alates 01.01.2027 aga kolmekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (RÕS § 7 lg 1 p 4) [8];
• võimalus oma õigust kaitsta on ilmselt vähene (p 5);
• vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi (p 7);
• õigusteenus on tagatud õigusabikulude kindlustuse või sundkindlustuse alusel (p 11).

Esimest piirangut ei kohaldata, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukust arvestades (RÕS § 7 lg 3) [7]. Riigikohtu järgi tuleb taotluse rahuldamata jätmist RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendada (RK 2-18-6499/63) [9]. RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alustel ei või riigi õigusabist keelduda, kui seda taotleb RÕS § 6 lõikes 2 nimetatud kahtlustatav, süüdistatav või väärteoasja menetlusalune isik (RÕS § 7 lg 2) [7].

Majandusliku seisundi hindamisel arvestatakse taotleja ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid, ülalpeetavate arvu ja mõistlikke eluasemekulusid (RÕS § 14 lg 1) [10]. Arvesse ei võeta igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui need on õiglases suhtes perekonna suuruse ja sissetulekuga (RÕS § 14 lg 2) [10]. Kui nõue on suunatud koos elava perekonnaliikme vastu, ei arvestata tema sissetulekut ega vara (RÕS § 14 lg 3) [10].

Kuidas riigi õigusabi taotleda?

Riigi õigusabi antakse taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1) [11]. Kuhu taotlus esitada, sõltub olukorrast:

• käimasolevas tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtumenetluses – asja menetlevale kohtule (RÕS § 10 lg 1) [3];
• hagiavalduse, avalduse või kaebuse koostamiseks – kohtule, kelle pädevusse selle läbivaatamine kuulub (RÕS § 10 lg 2) [3];
• kohtueelseks esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks või muuks nõustamiseks – elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule (RÕS § 10 lg 3) [3];
• esindamiseks haldusmenetluses – halduskohtule (RÕS § 10 lg 3¹) [3].

Kui kaitsja osavõtt on kriminaalasjas kohustuslik ja kahtlustatav ei ole kaitsjat valinud, ei pea ta taotlust esitama (RÕS § 11 lg 1) [12].

Taotluses märgitakse muu hulgas probleemi kirjeldus, taotletava õigusabi liik, põhjendus, miks õigusabi on vajalik, ja asjast tulenev võimalik kasu (RÕS § 12 lg 1) [13]. Taotlus esitatakse eesti keeles, teatud juhtudel ka inglise keeles; muus Eestis enamlevinud keeles esitatud taotluse tõlkimise korraldab menetleja (RÕS § 12 lg 5–7) [13]. Füüsiline isik lisab allkirjastatud teatise oma majandusliku seisundi kohta; seda ei pea lisama kriminaalmenetluses kaitsja määramist taotlev kahtlustatav ega lapse elatise asjas õigusabi taotlev laps (RÕS § 13 lg 1) [14]. Taotluse ja teatise näidisvorm peab olema kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos (RÕS § 12 lg 3; RÕS § 13 lg 4) [13] [14].

Väljaspool kohtumenetlust otsustab taotluse maa- või halduskohus (RÕS § 15 lg 2) [15]. Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse (RÕS § 15 lg 8) [15].

Kas riigi õigusabi tuleb hiljem tagasi maksta?

Riigi õigusabi osutanud advokaadil ei ole lubatud nõuda selle eest tasu isikult, kellele ta asjas õigusteenust osutas (RÕS § 24 lg 2) [16]. Kas Te peate riigile kulud hüvitama, sõltub kohtu määratud viisist (RÕS § 8) [4]. Hüvitamiskohustus määratakse proportsioonina või võimaluse korral konkreetses summas (RÕS § 16 lg 1) [17]; kohus võib nõuda ka ettemaksu ja selle tasumata jätmisel õigusabi ei anta (RÕS § 16 lg 5) [17]. Pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus kindlaks, kui suures osas tuleb riigile advokaadile määratud tasu ja kulud hüvitada (RÕS § 25 lg 1) [18]. Kriminaal- ja väärteomenetluses hüvitatakse riigi õigusabi tasu ja kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras (RÕS § 25 lg 4) [18].

Hüvitama ei pea, kui tsiviilasjas mõistetakse kohtukulud välja vastaspoolelt – selles osas, milles kulud kannab vastaspool –, kui halduskohus rahuldab kaebuse või haldusorgan vaide (selles osas, milles see rahuldatakse) või kui halduskohus lõpetab menetluse kompromissi kinnitamisega (RÕS § 27 lg 1) [19]. See vabastus ei kehti osas, mille kulud tekkisid sellest, et Te ei ilmunud ilma seadusliku takistuseta kohtu või haldusorgani kutsel või jätsite süüliselt täitmata kohtu või haldusorgani kohustusliku nõude (RÕS § 27 lg 3) [19]. Kui Teid oli hüvitamisest vabastatud muul alusel ja Teie majanduslik seisund paraneb viie aasta jooksul pärast õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt, kohustab kohus Rahandusministeeriumi või tema valitsemisala asutuse taotlusel kulud hüvitama (RÕS § 28 lg 1) [20]. Kui isik esitas taotlemisel teadvalt valeandmeid ja teda ei oleks õigete andmete korral hüvitamisest vabastatud, mõistetakse kulud temalt välja täies ulatuses koos intressiga kuus protsenti aastas (RÕS § 29 lg 1 ja 2) [21].

Mida seadus ütleb

• „Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.“ (RÕS § 4 lg 1) [1] – õigusabi eest maksab esialgu riik.
• „Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata.“ (RÕS § 6 lg 2¹) [2] – elatisasjas ei sõltu lapse õigus tema varast ega sissetulekust.
• „Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel.“ (RÕS § 9 lg 1) [11] – ilma taotluseta riigi õigusabi üldjuhul ei anta.

Mida teha

1. Kontrollige, kas kuulute isikute hulka, kes saavad riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata (RÕS § 6 lg 2–2²) [2]. Advokaadibüroo annab tööajal riigi õigusabi saamise aluste ja korra kohta selgitusi tasuta (RÕS § 5 lg 2) [22].
2. Täitke taotlus: kirjeldage probleemi, nimetage taotletav õigusabi liik ning põhjendage vajadust ja võimalikku kasu (RÕS § 12 lg 1) [13]. Lisage allkirjastatud teatis majandusliku seisundi kohta ja võimaluse korral seda iseloomustavad tõendid (RÕS § 13 lg 1) [14].
3. Esitage taotlus õigele kohtule või asutusele (RÕS § 10) [3]. Kui see läheb valele kohtule, edastab kohus selle õigele (RÕS § 10 lg 7) [3].
4. Vastake kohtu järelepärimistele kohtu määratud tähtaja jooksul: põhjendamata ulatuses õigusabi ei määrata (RÕS § 14 lg 5 ja 6) [10].
5. Kui taotlus jäeti rahuldamata, kaaluge määruskaebust (RÕS § 15 lg 8) [15]. Kui Teile on pandud hüvitamiskohustus ja lahendis tähtaega ei ole, tuleb see täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest (RÕS § 26 lg 2) [23].

Korduma kippuvad küsimused

Kas saan ise advokaadi valida?

Taotluses võib märkida advokaadi, kellelt soovite õigusteenust saada, kui Teil on tema nõusolek (RÕS § 12 lg 1 p 6; RÕS § 13 lg 6) [13] [14]. Riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab advokatuur kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel (RÕS § 18 lg 1) [5].

Kas õigusabi osutajat saab vahetada?

Jah, Teie ja senise advokaadi kokkuleppel võib asja üle võtta teine riigi õigusabi osutaja, kes on sellega nõus (RÕS § 20 lg 1) [24]. Kohus kõrvaldab advokaadi Teie taotlusel või omal algatusel, kui ta on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna (RÕS § 20 lg 3¹) [24].

Kas riigi õigusabi vabastab ka riigilõivust?

Tsiviilkohtumenetluses on riigi õigusabi menetlusabi, mis puudutab advokaadi õigusabi eest tasumist (TsMS § 180 lg 1 p 3 ja lg 4) [25]. Riigilõivu maksmisest või muude kohtukulude kandmisest vabastamine on menetlusabi eraldi liik, mida kohus võib määrata taotluse alusel (TsMS § 180 lg 1 p 1) [25].

Kas riigi õigusabi kehtib ka edasikaebamisel?

Jah. Kohtumenetluses riigi õigusabi saanud isiku õigus laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele (RÕS § 17 lg 3) [26].

Mis juhtub, kui olen andnud valeandmeid?

Kui isik esitas taotlemisel teadvalt valeandmeid ja teda ei oleks õigete andmete korral hüvitamisest vabastatud, mõistab kohus temalt riigi õigusabi tasu ja kulud välja täies ulatuses ning lisaks intressi kuus protsenti aastas (RÕS § 29 lg 1 ja 2) [21].