Töölepingu ülesütlemine töötaja poolt

Kuidas lõpetada tähtajatu tööleping?

Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 1) [1]. Põhjust korralise ülesütlemise korral esitama ei pea: seadus nõuab töötajalt põhjendust ainult erakorralise ülesütlemise puhul (TLS § 95 lg 2) [4]. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1) [2].

Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et see on erakorraline (TLS § 85 lg 3) [1]. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga (TLS § 85 lg 4) [1].

Pooled võivad töölepingu ka igal ajal kokkuleppel lõpetada (TLS § 79) [5].

Kas tähtajalist töölepingut saab üles öelda?

Korraliselt üldjuhul mitte: töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut (TLS § 85 lg 2) [1]. Erakorraliselt mõjuval põhjusel võib töötaja lepingu üles öelda nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu puhul (TLS § 91 lg 1) [3]; samuti saab lepingu lõpetada kokkuleppel (TLS § 79) [5].

Millal võib töötaja lepingu erakorraliselt üles öelda?

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1) [3]. Seadus nimetab näitena tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise, eelkõige kui tööandja (TLS § 91 lg 2) [3]:

1. on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2. on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3. töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Erakorraliselt võib töölepingu üles öelda ka töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda sobivat tööd (TLS § 91 lg 3) [3].

Erakorraliselt võib üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töötaja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lg 4) [3]. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lg 2) [2].

Kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta (TLS § 100 lg 4) [6].

Mis saab, kui töötaja ei järgi etteteatamistähtaega?

Seaduse sõnastuse järgi on töötaja lühema etteteatamise korral tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5) [6]. Riigikohus on aga leidnud, et kui töötaja lahkub töölt enne etteteatamistähtaja möödumist, ei anna see säte tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitist töötasu ulatuses; kui töötaja tegi seda tahtlikult või hooletusest, peab ta hüvitama tööandjale tekitatud kahju (RK 3-2-1-126-14) [7].

Kui töötaja lahkub töölt ette teatamata ja tööandja ütleb sel põhjusel lepingu üles, võib tööandja nõuda kahju hüvitamist; eeldatakse, et kahju vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule (TLS § 74 lg 3) [8].

Kui töötajaga on sõlmitud kehtiv koolituskulude hüvitamise kokkulepe ja ta ütleb lepingu üles enne siduvusaja möödumist, hüvitab ta tööandja lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjus on tööandja oluline lepingurikkumine (TLS § 34 lg 3) [9].

Mida seadus ütleb

• „Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.“ (TLS § 85 lg 1) [1]
• „Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.“ (TLS § 98 lg 1) [2]
• „Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.“ (TLS § 95 lg 1) [4] – suuline või tingimusega ülesütlemine ei lõpeta lepingut.
• „Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist.“ (TLS § 95 lg 2) [4] – põhjendus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Mida teha

1. Selgitage välja, kas Teie leping on tähtajatu või tähtajaline (TLS § 85 lg 1 ja 2) [1].
2. Korralise ülesütlemise korral arvestage vähemalt 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega (TLS § 98 lg 1) [2].
3. Erakorralise ülesütlemise korral kirjutage avaldusse põhjendus ja tehke seda mõistliku aja jooksul pärast põhjusest teadasaamist (TLS § 95 lg 2; TLS § 91 lg 4) [4] [3].
4. Esitage ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ilma tingimusteta (TLS § 95 lg 1) [4].
5. Kontrollige lõpparvet: töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja kasutamata aegumata põhipuhkus hüvitatakse rahas (TLS § 84 lg 1; TLS § 71) [10] [11]. Vaidluse korral on töövaidluskomisjoni pöördumine riigilõivuvaba (TvLS § 15) [12].

Korduma kippuvad küsimused

Kas pean tööandjale lahkumise põhjust ütlema?

Korralise ülesütlemise korral seadus põhjendust ei nõua; erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2) [4].

Kas saan töölt lahkuda kohe, ilma etteteatamiseta?

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui lepingu jätkamist ei saa mõistlikult nõuda (TLS § 98 lg 2) [2]. Muidu tuleb järgida etteteatamistähtaega: kui lahkute varem tahtlikult või hooletusest, peate hüvitama tööandjale sellega tekitatud kahju (RK 3-2-1-126-14) [7]. Kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal (TLS § 79) [5].

Mida teha, kui palka ei maksta?

Kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, võib töötaja lepingu erakorraliselt üles öelda (TLS § 91 lg 2 p 2) [3]; olulise rikkumise tõttu ülesütlemisel maksab tööandja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4) [6].

Kas tähtajalisest lepingust saab enne tähtaega lahkuda?

Korraliselt mitte, välja arvatud asendamise ajaks sõlmitud lepingust (TLS § 85 lg 2) [1]; erakorraliselt mõjuval põhjusel või kokkuleppel on see võimalik (TLS § 91 lg 1; TLS § 79) [3] [5].

Kas võin töölepingu üles öelda suuliselt?

Ei. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1) [4].