Liigu sisu juurde
LegalWise

Töötaja vastutus tööandjale tekitatud kahju eest

Viimati allikatega kontrollitud 1. november 2026 · Avaldatud 1. november 2026

Lühidalt: Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta kogu tööandjale tekitatud kahju eest () [1]; hooletuse korral määratakse hüvitise ulatus, arvestades muu hulgas töötaja tööülesandeid, süü astet, töötingimusi, töö riski ja töötasu () [1]. Süüst sõltumata vastutab töötaja talle antud vara säilimise eest varalise vastutuse kokkuleppe alusel, mis kehtib üksnes siis, kui see on muu hulgas sõlmitud kirjalikult ja selles on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ( ja 2) [2]. Töötasust võib tööandja kahju kohtuväliselt tasaarvestada ainult töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul () [3]. Tööandja nõue aegub 12 kuu jooksul () [1].

Teie olukord on teistsugune?

Kirjeldage oma olukorda – vastus viitab seadusele lõike täpsusega ja on enne näitamist allikatega kontrollitud.

Tahtlus ja hooletus: kui suures ulatuses töötaja vastutab?

Töölepingu seadus eristab kahju hüvitamisel kahte olukorda:

  • tahtlik rikkumine – töötaja vastutab rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest () [1];
  • hooletusest tingitud rikkumine – töötaja vastutab ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu ning tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks () [1].

Hooletuse korral vähendatakse hüvitist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra () [1].

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus () [4]. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus selle olulisel määral järgimata jätmine ( ja 4) [4]. Riigikohtu järgi tuleks raske hooletuse korral tekitatud kahju eest makstavat hüvitist piirata vähem kui tavalise hooletuse korral (RK 3-2-1-56-17) [5].

Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138 () [1], mille järgi võib kahju hüvitamist nõuda kõigilt isikutelt, kellest igaüks võis kahju tekitada () [6].

Töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on töölepingu seaduses ette nähtud () [7].

Varalise vastutuse kokkulepe

Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest () [2]. Kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui () [2]:

  1. see on sõlmitud kirjalikult;
  2. see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
  3. töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
  4. on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
  5. tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Riigikohus on selgitanud, et hüvitise mõistlikkuse hindamisel on üks peamisi asjaolusid suhe vastutuse ülempiiriga, kuid arvesse tuleb võtta ka näiteks töötajale üle antud vara väärtust ja kahju tekkimise tõenäosust (RK 3-2-1-56-17) [5]. Kokkuleppe keskne mõte peaks olema tööandja tõendamiskoormise lihtsustamine juhul, kui töötajale on usaldatud raha või muutuva seisuga asjade kogum (nt laoseis), mitte hinnalise töövahendi hävimise ja kahjustamise riski panek töötajale (RK 3-2-1-56-17) [5]. Varalise vastutuse kokkulepe ei saa asendada kindlustust (RK 3-2-1-56-17) [5].

Kahju kolmandale isikule

Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma () [8]. Seejärel võib tööandja hüvitamist töötajalt nõuda alusel () [8], st eespool kirjeldatud tahtluse ja hooletuse reeglite järgi.

Kui tööandja vastutus kolmanda isiku ees on lepingu või seaduse alusel välistatud või piiratud, kehtib see samas ulatuses ka töötaja kohta, kes kolmandat isikut tööandja majandustegevuse käigus kahjustas () [8]. Need reeglid ei välista ega piira töötaja vastutust kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest () [8].

Tööle mitteilmumine ja omavoliline lahkumine

Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist () [1]. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule () [1]. Kui see nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest () [1].

Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolse süülise rikkumise korral, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt töösuhte lõpetamise eesmärgil () [9]. Leppetrahv ei välista täiendava kahju hüvitamise nõudmist lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata () [9]. Võlaõigusseaduse järgi võib kohus ebamõistlikult suurt leppetrahvi maksmiseks kohustatud poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni () [10], kuid vähendamist ei saa nõuda pärast leppetrahvi tasumist () [10].

Kas tööandja võib kahju palgast kinni pidada?

Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti () [3]. Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud nõusolek töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks () [3]. Seega ei anna töölepingusse ette kirjutatud üldine nõusolek tööandjale õigust kahju palgast maha arvata.

Ilma nõusolekuta võib tööandja töötasust kinni pidada üksnes töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest () [3].

Tasaarvestamisel peab tööandja arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut () [3]. Selle üldreegli järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust () [11].

Millal tööandja nõue aegub?

Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist () [1].

Kui tööandja nõuab töötajalt tagasi kolmandale isikule makstud hüvitist () [8], aegub nõue Riigikohtu järgi 12 kuu jooksul üldjuhul arvates ajast, mil tööandja tasus kolmandale isikule kahjuhüvitise, või erandina siis, kui jõustus tööandjat hüvitama kohustav kohtulahend (RK 3-2-1-11-17) [12].

Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel; tööandja pankroti korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur () [1]. Seda õigust ei kaota võlausaldaja ega pankrotihaldur ka siis, kui tööandja on nõudest loobunud, sõlminud töötajaga kompromissi või aegumistähtaega lühendanud () [1].

Mida seadus ütleb

  • „Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.“ () [1]
  • „Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.“ () [1] – see reegel käib hooletusest tekitatud kahju hüvitamise kohta.
  • „Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.“ () [2] – kuid üksnes siis, kui kõik lõike 2 tingimused on täidetud () [2].
  • „Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks.“ () [3]

Mida teha

  1. Kui tööandja nõuab kahju hüvitamist, küsige, kas ta tugineb tahtlusele või hooletusele: kogu kahju eest vastutab töötaja tahtliku rikkumise korral, hooletuse korral aga ulatuses, mille määramisel arvestatakse lõikes 2 loetletud asjaolusid ( ja 2) [1].
  2. Kui nõue põhineb varalise vastutuse kokkuleppel, kontrollige, kas see on kirjalik, kas vara on piiritletud, kas varale pääsesid ligi ainult Teie või kindlaksmääratud töötajad, kas on kokku lepitud ülempiir ja kas Teile maksti mõistlikku hüvitist – kui mõni tingimus puudub, kokkulepe ei kehti () [2].
  3. Ärge andke nõusolekut kahju palgast mahaarvamiseks, kui nõudega ei nõustu: tasaarvestus töötasuga on kohtuväliselt lubatud ainult Teie kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja ette antud nõusolek on üldjuhul tühine ( ja 2) [3].
  4. Kontrollige aegumist: tööandja nõue aegub 12 kuu jooksul alates sellest, kui ta kahjust ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, ning hiljemalt kolm aastat pärast kahju tekkimist () [1].
  5. Kui kokkuleppele ei jõuta, saab töösuhtest tuleneva vaidluse lahendada töövaidluskomisjonis () [13] või kohtus () [13].

Korduma kippuvad küsimused

Kas pean hüvitama töö ajal kogemata lõhutud töövahendi täies ulatuses?

Mitte tingimata. Hooletuse korral määratakse hüvitise ulatus, arvestades muu hulgas süü astet, töö iseloomust tulenevat riski, töötasu ja tööandja võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks, ning hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise riski võrra () [1]. Kogu kahju eest vastutab töötaja tahtliku rikkumise korral () [1].

Kas tööandja võib kahju lihtsalt palgast maha arvata?

Üldjuhul ainult Teie kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, ja enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine ( ja 2) [3]. Ilma nõusolekuta võib tööandja kinni pidada vaid tagastamisele kuuluva ettemakse ja lepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest () [3].

Allkirjastasin varalise vastutuse kokkuleppe. Kas vastutan nüüd kõige eest?

Kokkulepe kehtib üksnes siis, kui kõik lõike 2 tingimused on täidetud, sealhulgas vastutuse rahaline ülempiir ja mõistlik hüvitis töötajale () [2]. Ka kehtiva kokkuleppe korral vastutate sõltumata süüst ainult Teile tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest () [2].

Klient nõuab kahju minult, kuigi tegin tööd tööandja heaks. Kes maksab?

Kui vastutate kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja Teid kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest vabastama ning need ise täitma () [8]. Hiljem võib tööandja nõuda Teilt hüvitist reeglite järgi () [8].

Mis juhtub, kui lahkun töölt ette teatamata?

Kui tööandja ütleb sel põhjusel töölepingu üles, võib ta nõuda kahju hüvitamist ja eeldatakse, et kahju vastab Teie ühe kuu keskmisele töötasule () [1]. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul Teie töölt lahkumisest () [1].

Kas Teie olukorras on midagi teisiti?

Juhend kirjeldab üldist reeglit. Küsige oma olukorra kohta: vastus viitab sätetele lõike ja punkti täpsusega ning on enne näitamist allikatega kontrollitud.

Juristile: AI-jurist, kes näitab sätet lõike ja punktini →

See juhend annab üldist õigusteavet ega asenda advokaadi nõuannet Teie olukorras. Juhend on koostatud automaatse süsteemi abil; selle tsitaadid, arvud ja viited on kontrollitud allpool loetletud allikatega.

Allikad

Sätete kehtiv tekst LegalWise'i seaduste lehel; ametlik avaldamismärge Riigi Teatajas.

  1. [1]TLS § 74 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  2. [2]TLS § 75 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  3. [3]TLS § 78 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  4. [4]VÕS § 104 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
  5. [5]Riigikohus 3-2-1-56-17 – Varalise vastutuse kokkulepe korral mõistliku hüvitise maksmine (21.06.2017) · Ava lahend ↗
  6. [6]VÕS § 138 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
  7. [7]TLS § 2 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  8. [8]TLS § 76 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  9. [9]TLS § 77 (RT I, 03.07.2026, 35) – Töölepingu seadus · Ava säte
  10. [10]VÕS § 162 (RT I, 20.06.2026, 18) – Võlaõigusseadus · Ava säte
  11. [11]TMS § 132 (RT I, 11.07.2026, 97) – Täitemenetluse seadustik · Ava säte
  12. [12]Riigikohus 3-2-1-11-17 – Töötaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aegumine (05.04.2017) · Ava lahend ↗
  13. [13]TvLS § 2 (RT I, 24.11.2020, 6) – Töövaidluse lahendamise seadus · Ava säte

Seotud juhendid

  • Tööaeg ja puhkeaegEeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2). Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt…
  • Ületunnitöö ja selle hüvitamineÜletunnitöö on töö üle kokkulepitud tööaja ja seda tehakse üldjuhul tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 44 lg 1). Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba…
  • Alaealise töötamine: lubatud töö ja tööaegTööandja ei tohi sõlmida töölepingut alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega, välja arvatud kerge töö puhul: vähemalt 13-aastane…
  • Koondamine ja koondamishüvitisKoondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise…

Teie olukord on teistsugune?

Kirjeldage oma olukorda ja saate vastuse kehtiva õiguse alusel koos täpsete viidetega.

Esitage oma küsimus