Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus (ÜRPS)

§ 12

Parlamendipension on käesoleva seaduse alusel Ülemnõukogu XII koosseisu ja VII, VIII ning IX Riigikogu liikmele või toitjakaotuspensionina tema perekonnaliikmele määratav ja makstav riiklik pension.

§ 13

Parlamendipensionid on:
1) parlamendiliikme vanaduspension;
2) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele.

§ 14

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on Riigikogu liikmel, kes on jõudnud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud parlamendiliikme vanaduspensioni ikka, tingimusel, et tal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ja ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat.

Riigikogu liikme volituste peatumisel tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina Riigikogu liikmena töötamise ajaga.

Pensionistaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

§ 14¹

Parlamendiliikme vanaduspensioni suuruseks on Riigikogu liikmel, kes on töötanud Riigikogu liikmena:
1) vähemalt 3 aastat – 40% Riigikogu liikme ametipalgast;
2) vähemalt 6 aastat – 60% Riigikogu liikme ametipalgast;
3) vähemalt 9 aastat – 75% Riigikogu liikme ametipalgast.

§ 15

Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta:
1) töötamise ajal Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina või Euroopa Parlamendi liikmena;
[ RT I 2009, 12, 70 - jõust. 14.07.2009]
2) aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist.

§ 18amended 01.10.2026

Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme, kes sai parlamendiliikme vanaduspensioni või kellel oli selle saamiseks olemas vajalik Riigikogu liikme staaž, surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Toitjakaotuspensioni saamise õigust omavaks perekonnaliikmeks loetakse isik, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel.

§ 19

Toitjakaotuspension on 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast iga käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme ametipalk.

§ 20

Pensioni arvutamisel aluseks olnud Riigikogu liikme ametipalga muutmise korral arvutatakse pension ümber.

§ 21

Riigikogu liikmele, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse üks pension tema valikul.

§ 22

Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 23

Pensioni arvutamine, ümberarvutamine, määramine ja väljamaksmine toimub Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

§ 24

Parlamendipensione makstakse riigieelarvest.

§ 27

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile tekib isikul, kes vastab käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustele, kui ta on jõudnud riigis üldiselt kehtestatud vanaduspensioni ikka või kui tal Riigikogu liikme volituste lõppemise ajaks puudub sellest kuni kaks aastat.

§ 28

Käesolev seadus ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

§ 28¹

Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas seaduses sätestatud parlamendiliikme vanaduspensionile. Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud parlamendiliikme vanaduspensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud parlamendiliikme vanaduspensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

§ 28²

Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud parlamendiliikme vanaduspensionile.

§ 29

Käesolev seadus laieneb neile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu liikmetele, kelle volitused kestavad kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni ja kes on osa võtnud vähemalt pooltest nimetatud koosseisu täiskogu istungitest. Istungitest osavõtu nõuet ei kohaldata Ülemnõukogu esimehe, peaministri ega ministri suhtes nende volituste ajal.

§ 29¹

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest IX või järgnevate Riigikogude liikmeks, säilib õigus parlamendiliikme vanaduspensionile enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud tingimustel ja suuruses (§-d 14, 26 ja 27).

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmele laienevad ka käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ja IX Riigikogu volituste alguspäeval jõustunud tingimused.

Isikule, kes IX Riigikogu volituste alguspäeval töötas käesoleva seaduse §-s 15 tähendatud ametikohal ja kellele maksti samal ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, jätkatakse samal ametikohal edasitöötamisel parlamendiliikme vanaduspensioni maksmist.

§ 29²

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ja VII, VIII ning IX Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest järgnevate Riigikogude liikmeks, ei liideta tema töötamise aega järgnevate Riigikogude liikmena parlamendiliikme vanaduspensioniõigust andva töötamise aja hulka.

§ 30

Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Sotsiaalkindlustusamet. Parlamendipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 31

Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist.