Väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS)

§ 1¹. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite registreerimist ja väärtpaberitega tehtavaid muid toiminguid ning pensioniregistri pidaja, kontohaldurite ja Eestis teenuseid osutavate väärtpaberite keskdepositooriumide, sealhulgas Eesti väärtpaberite registri pidaja tegevust.

(2) Eestis teenuseid osutavale väärtpaberite keskdepositooriumile kohaldatakse käesolevas seaduses Eesti väärtpaberite registri ja registripidaja kohta sätestatut. Eestis teenuseid osutavale väärtpaberite keskdepositooriumile, kellele ei ole antud õigust käesoleva seaduse § 25 alusel registrit pidada, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 23–23² sätestatut.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse pensioniregistris, Eesti väärtpaberite registris või Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi peetavas registris väärtpaberikontole või pensionikontole registrikandena kantud väärtpaberitele.

§ 1². Keskdepositoorium, register ja registripidaja

(1) Väärtpaberite keskdepositoorium (edaspidi keskdepositoorium) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), artikli 2 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juriidiline isik.

(2) Eesti väärtpaberite register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu aktsiate, võlakohustuste ja teiste käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite ning nende väärtpaberitega tehtavate toimingute registreerimiseks.

(3) Registripidaja on keskdepositoorium, kellele on antud käesoleva seaduse § 25 alusel õigus registrit pidada.

(4) Registrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut, kui käesoleva seaduse §-st 7¹ ei tulene teisiti.

(5) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja on registripidaja.

(6) Registripidaja jagunemisele ja ühinemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 24¹ lõikes 4 sätestatut.

§ 1³. Pensioniregister ja pensioniregistri pidaja

(1) Pensioniregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide osakute (edaspidi koos pensionifondi osak) ning nendega tehtavate toimingute registreerimiseks.

(1¹) Pensioniregistris ei registreerita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakuid ega nendega tehtavaid toiminguid ning selle fondi suhtes ei kohaldata käesolevas seaduses pensionifondi kohta sätestatut.

(2) Pensioniregistri pidaja on aktsiaselts, kellele on antud käesoleva seaduse § 25 alusel õigus pensioniregistrit pidada.

(3) Pensioniregistri pidajale ja selle pidamisele kohaldatakse käesolevas seaduses registripidaja ja registri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4) Pensioniregistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja on pensioniregistri pidaja.

(5) Pensioniregistri pidamiseks kasutatavat infosüsteemi majutatakse Eesti Vabariigis.

§ 1⁴. Kontohaldur

(1) Kontohaldur on käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 nimetatud isik, kes osutab ühte või mitut järgmistest teenustest:

1) edastab registripidajale väärtpaberikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ja vahendab registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid käesoleva seaduse, sellest tulenevate õigusaktide ning registripidaja ja kontohalduri vahelise lepingu alusel;

2) edastab pensioniregistri pidajale pensionikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ja vahendab käesolevas seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavaid teenuseid nimetatud seaduste ning pensioniregistri pidaja ja kontohalduri vahelise lepingu alusel.

(2) Kontohaldur tagab registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise registripidajale ja väärtpaberikontodega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja registripidamise korras kehtestatud nõuetega.

(3) Kontohaldur tagab, et tema poolt käesoleva seaduse alusel registripidajale edastatavad andmed ja seoses väärtpaberikontoga salvestatavad andmed oleksid halduslike, füüsiliste, tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(4) Kontohaldur vahendab väärtpaberikonto omajatele kõiki käesoleva seaduse § 23 lõikes 1¹ sätestatud registriteenuseid, välja arvatud kui kontohalduri ja registripidaja vahelise lepinguga on ette nähtud teisiti. Kui mõne teenuse osutamine on tehnilistel põhjustel raskendatud või võimatu, peab kontohaldur registripidajat sellest viivitamata teavitama.

(5) Kontohalduril on õigus seoses väärtpaberikontoga registrisse kantud andmeid töödelda, sealhulgas selliste andmetega tutvuda, üksnes ulatuses, mis on vajalik selle väärtpaberikonto omajaga sõlmitud lepingu või kontohaldurile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Kontohalduril on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Kontohalduri töötajad ja juhtorganite liikmed on nii kontohalduri teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud kontohalduri teenistuses olles.

§ 1⁵. Emitendi agentamended 21.07.2026

(1) Emitendi agent on väärtpaberituru seaduse § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, kes edastab registripidajale emitendi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taotlusi, väljamakseteks vajalikke summasid, nõudeid, teavitusi ja andmeid ning vahendab registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid nimetatud õigusaktide, registripidaja ja emitendi agendi vahelise lepingu ning emitendi ja emitendi agendi vahelise lepingu alusel.

(2) Emitent võib taotleda registritoimingute tegemist, edastada registripidajale käesoleva seaduse §-s 15¹ sätestatud väljamakseteks vajalikke summasid, esitada registripidajale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, teavitusi ja andmeid ning kasutada registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid ka emitendi agendi kaudu.

(3) Emitendi agent tagab registritoimingute tegemiseks vajalike andmete ja muude käesoleva seaduse alusel tema kaudu esitatavate andmete õigeaegse edastamise registripidajale ning emitendi väärtpaberitega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega.

(4) Emitendi agent tagab, et tema poolt käesoleva seaduse alusel registripidajale edastatavad andmed ja seoses emitendi väärtpaberitega salvestatavad andmed oleksid haldus-, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, sealhulgas sellise kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(5) Emitendi agendil on õigus seoses emitendi väärtpaberitega registrisse kantud andmeid töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik selle emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Emitendi agendil on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Emitendi agendi töötajad ja juhtorganite liikmed on nii emitendi agendi teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud emitendi agendi teenistuses olles.

(6) Emitendi agent on kohustatud säilitama kõiki emitendilt registritoimingute tegemise taotlemisega seoses saadud andmeid ja dokumente kümme aastat nende saamisest arvates.

(7) Emitendi agendi õigused ja kohustused lepitakse täpsemalt kokku emitendi agendi ja registripidaja vahelises lepingus ning emitendi ja emitendi agendi vahelises lepingus.

(8) Emitendi agendi kasutamine ei mõjuta registripidaja kohustusi ega vastutust käesoleva seaduse ega Euroopa Liidu õigusaktide alusel osutatavate teenuste eest.

§ 2. Registri ese

(1) Registris tuleb registreerida järgmised väärtpaberid:

1) Eesti Vabariigi, Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse üksuse ja muu avalik-õigusliku juriidilise isiku emiteeritud võlakohustused;

2) Eestis registreeritud eraõigusliku juriidilise isiku emiteeritud võlakohustused, mille avaliku pakkumise prospekti on Finantsinspektsioon kinnitanud;

3) Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad;

4) Eestis registreeritud investeerimisfondide osakud ja aktsiad, mis on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;

5) aktsiate ja registris registreerimisele kuuluvate avalikult emiteeritud või avalikult pakutavate väärtpaberite märkimisõigused;

6) Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa saanud krediidiasutuse emiteeritud pandikirjad.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberitele võib registris registreerida teisi aktsiaid, märkimisõigusi, osasid, osakuid, emiteeritud võlakohustusi ja krüptovara ning muid seesuguseid õigusi ja kohustusi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Äriühingu aktsiad või osad võib registris registreerida üksnes aktsia- või osakapitali täies ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpabereid ei pea registris registreerima, kui:

1) tegemist on väärtpaberitega, mis registreeritakse muu keskdepositooriumi kui registripidaja peetavas registris ja kui sellised väärtpaberid on kauplemisele võetud kauplemiskohas väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses (edaspidi kauplemiskoht);

2) tegemist on käesoleva lõike punktis 1 nimetamata väärtpaberitega, mis registreeritakse muu keskdepositooriumi kui registripidaja peetavas registris, kui nimetatud keskdepositoorium on saanud Eestis tegevusloa või õiguse Eestis teenuseid osutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 23.

(5) Krüptovara registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduse 2. ja 3. peatükis väärtpaberite ja väärtpaberikonto ning 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõuded krüptovara registreerimisele ja sellega tehingute tegemisele keskdepositooriumis.

§ 2¹. Registripidaja ja pensioniregistri pidaja osutatavad teenused

(1) Registripidaja osutab registri pidamise raames vähemalt järgmisi teenuseid:

1) väärtpaberite registreerimine registris või ka väärtpaberikontode avamine registris;

2) väärtpaberiülekannete tegemine.

(2) Pensioniregistri pidaja osutab pensioniregistri pidamise raames järgmisi teenuseid:

1) pensionifondide osakute registreerimine, mis sisaldab muu hulgas pensionifondi osakute väljalaskmist, tagasivõtmist, tulumaksuarvestust ja muid kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavaid teenuseid;

2) pensionikontode avamine ja pensionifondide osakute üle arvestuse pidamine;

3) pensionifondi valitsejale, keskdepositooriumile ja kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepinguid või täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid sõlmivale kindlustusandjale ja teistele isikutele nende seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajaliku pensioniregistri taristule juurdepääsu tagamine.

(3) Registripidajal on registri pidamise raames õigus osutada lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 lisa B-jaos nimetatud teenuseid, sealhulgas osutada väärtpaberikontode avamise ja registritoimingutega seotud teenuseid kontohalduri vahenduseta.

(4) Kui pensioniregistri pidaja on keskdepositoorium, võib ta osutada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud teenuseid.

§ 3. Registri struktuur

(1) Registrisse kantakse järgmised andmed:

1) emitendid ja nende emiteeritud väärtpaberid;

2) väärtpaberite omajad ja neile kuuluvad väärtpaberid;

3) väärtpaberite omandamine, võõrandamine ja pantimine;

4) käesoleva seaduse §-s 4 ning § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed.

(2) Registri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 43⁶ lõike 1 tähenduses on käesoleva seaduse §-s 4 ja § 5 lõikes 4 nimetatud andmed emitentide, väärtpaberikontode, nendele kantud väärtpaberite ja väärtpaberitega tehtud toimingute kohta.

(3) Pensioniregistrisse kantakse käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 4 nimetatud andmed.

(4) Pensioniregistri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 43⁶ lõike 1 tähenduses on andmed pensionikontode, nendele kantud pensionifondi osakute ja osakutega tehtud toimingute ning pensioni investeerimiskontole kantud summade kohta.

(5) Registrisse ja pensioniregistrisse kantavate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 4. Andmed emitendi ja tema emiteeritud väärtpaberite kohta

Emitendi ja tema emiteeritud väärtpaberite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) emitendi nimi, asukoht ja võimaluse korral registrikood;

2) väärtpaberite liik, olemasolul nimiväärtus (koos vääringuga) ja arv;

3) väärtpaberi omajate nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg ning iga väärtpaberiomajate nimekirja kantud isiku nimel avatud väärtpaberikontol registreeritud vastavate väärtpaberite arv;

4) andmed väärtpaberite pantimise kohta.

§ 5. Väärtpaberikontoamended 21.07.2026

(1) Väärtpaberikonto võib registris avada igale Eesti või välisriigi isikule. Isikul võib olla mitu väärtpaberikontot.

(2) Lepingulise investeerimisfondi jaoks avatakse väärtpaberikonto fondivalitseja taotlusel.

(3) Isikutele võib avada ühise väärtpaberikonto. Sel juhul kuulub isikutele ühiselt igakordne väärtpaberikonto jääk. Ühine väärtpaberikonto avatakse ühiste omajate poolt nimetatud ühe ühise omaja nimel.

(4) Väärtpaberikonto kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) väärtpaberikonto omaja nimi;

2) väärtpaberikonto omaja aadress;

3) füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

4) juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja puhul viide registrile, kus juriidiline isik on registreeritud, ja registrikood, kui juriidiline isik on registreeritud;

5) väärtpaberikonto omaja pangakonto number registriga seotud arveldusi teostavas krediidiasutuses ja selle krediidiasutuse ärinimi;

6) väärtpaberikonto number ja väärtpaberikonto avamise kuupäev;

7) väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kogus ja tähistus;

8) väärtpaberi mitmele isikule kuulumise korral lisaks väärtpaberikonto omaja andmetele ka teiste väärtpaberi ühiste omajate nimed, aadressid, isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg ning teave selle kohta, kes ühistest omajatest on õigustatud käsutama ühisesse omandisse kuuluvaid väärtpabereid;

9) väärtpaberite omandamise aeg ja muude kannete tegemise ajad;

10) muud seadusega sätestatud andmed.

(5) Registrisse kantakse füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja kõik kodakondsused, kui tal puudub Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus või tal on lisaks Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsusele muu riigi kodakondsus, samuti teadaolevad andmed väärtpaberikonto omaja elamisloa olemasolu kohta ja selle kehtivuse lõpptähtaeg.

(6) Registrisse kantakse väärtpaberite omandamise hind, kui emitent on selle registripidajale registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite registreerimisel, aktsia- või osakapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate nimiväärtuse vähendamisel aktsiakapitali suurust muutmata või investeerimisfondi osakute väljalaskmise korral. Registripidaja ei kontrolli emitendi avaldatud hinna õigsust.

§ 5¹. Pensionikonto

(1) Pensionikonto on väärtpaberikonto eriliik, millel registreeritakse üksnes kogumispensionide seaduses sätestatud pensionifondi osakud.

(2) Pensionikonto avatakse üksnes isikule, kellel on vastavalt kogumispensionide seadusele õigus omada kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi osakuid.

(3) Isikul võib olla vaid üks pensionikonto.

(4) Pensionikonto kohta kantakse registrisse käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1, 3, 6 ja 7 nimetatud andmed ning:

1) selle pensionifondi nimetus, mille osakuid pensionikonto omaja omandab;

2) pensionifondi osakute registreerimise aeg ja osakute registrikood;

3) pensionifondi osakute omandamise ja kannete tegemise alus;

3¹) pensionikonto omaja pensioni investeerimiskonto number ning selle avanud krediidiasutuse ärinimi ja aadress, kui pensioni investeerimiskonto on avatud;

3²) selle pensioni investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutus, kuhu laekuvad pensionikonto omaja kohustusliku kogumispensioni maksed;

3³) pensioni investeerimiskontole kantud summad ning kannete tegemise aeg ja alus;

4) pensionikonto omaja arveldusteks kasutatava pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;

5) isiku valik temale teatiste edastamise viisi kohta;

6) isiku e-posti aadress ja telefoninumber;

7) isiku residentsus.

§ 6. Esindajakonto

(1) Eesti väärtpaberituru kutselistel osalistel on õigus omada väärtpaberikonto eriliigina esindajakontot. Esindajakonto omamise õigus on ka väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajal, välismaisel juriidilisel isikul ja muul institutsioonil, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet ning kes vastavalt neile kohaldatavale õigusele võivad hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel, ning ühingul, keda eelnimetatud välismaine isik kontrollib kas otseselt või kaudselt, tingimusel, et sellel ühingul on õigus vastavalt temale kohalduvale õigusele hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Registripidamise korras võib esindajakonto avamiseks näha esindajakonto omajale ette täiendavaid nõudeid.

(2) Repealed

(3) Esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. Esindajakontol võib väärtpabereid hoida vaid väärtpaberite esindajakontol hoidmise eesmärgil esitatud käsundi täitmiseks või muu sellesarnase õigussuhte alusel, samuti esindajakontol hoitavate väärtpaberite tuluna saadud väärtpabereid, sealhulgas dividendina või väärtpaberite asendamise või vahetamise käigus saadud väärtpabereid ja muid vastavate väärtpaberite arvel saadud väärtpabereid. Muude väärtpaberite hoidmine esindajakontol on keelatud. Esindajakontol ei või hoida pensionifondi osakuid.

(4) Esindajakonto omaja poolt kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel oma nimel, kuid kliendi arvel omandatud või esindajakonto omajale lepingu või muu õigussuhte alusel kliendi jaoks täitmiseks ülekantud väärtpaberid loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi väärtpaberiteks.

(5) Kui esindajakonto omaja hoiab seoses esindajakontoga raha kliendi jaoks ja arvel oma nimel avatud maksekontol, peab ta pidama arvestust maksekontol iga kliendi jaoks hoitava raha kohta. Esindajakonto omaja käsutab esindajakontoga seotud maksekontol olevat raha kliendi käsundi või muu sarnase õigussuhte alusel antud juhiste järgi. Esindajakontoga seotud maksekonto omaja poolt kliendi arvel hoitav raha loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi rahaks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud kliendi väärtpaberitele ega rahale ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses esindajakonto omaja vastu ning need ei kuulu esindajakonto omaja pankrotivarasse. Esindajakonto omaja vastu esitatud hagi tagamise abinõude või muude esindajakonto omaja suhtes teostatavate menetluste käigus esindajakonto omaja suhtes rakendatavad vara käsutuspiirangud ei hõlma esindajakontol olevaid väärtpabereid ega esindajakontoga seotud maksekontol olevat raha.

(7) Esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid. Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõuetekohases vormis volituse esindajakonto omaja esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Volituse esindajakonto omaja esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omaja valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud korras anda klientidele ühtse nimekirjana. Klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omajal õigus hääletada vastavalt kliendilt saadud juhistele.

(8) Esindajakonto kohta kantakse registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid esindajakonto omaja klientide kohta, kelle jaoks ja arvel hoitakse esindajakontol olevaid väärtpabereid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse üksnes andmed esindajakonto omaja kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed.

(9) Esindajakonto omaja on kohustatud pidama esindajakontol hoitavate väärtpaberite üle arvestust, mis võimaldab tal iga kliendi isikusamasuse tuvastamist ning iga kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite ja nende arvu kindlaksmääramist. Arvestuses näidatakse muu hulgas ära käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–4 ja 7–10 toodud andmed kõikide isikute ja asutuste kohta, kelle käsundi kohaselt esindajakonto omaja väärtpabereid on omandanud. Nimetatud andmetega võivad tutvuda ja neist väljavõtteid saada käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 2–9 nimetatud isikud seadustest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil ja õigustatud huvi korral. Kui esindajakontol hoitakse väärtpabereid mitme kliendi jaoks ja arvel, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut.

(9¹) Esindajakonto omaja on kohustatud registris väärtpaberile seatud ostueesõiguse või pandimärke kajastama ka esindajakonto omaja sisemises arvepidamises ja tagama sellekohase teabe kättesaadavuse kliendile.

(9²) Esindajakonto omaja peab reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitendi või tema määratud kolmanda isiku taotlusel esitama talle viivitamata käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–4 ja 7–10 nimetatud andmed aktsionäride kohta juhul kui esindajakonto omaja on aktsiaid omandanud vastava aktsionäri või tema esindaja esitatud käsundi kohaselt.

(9³) Esindajakonto omaja soovil võib käesoleva paragrahvi lõikes 9² nimetatud teabe aktsionäride kohta esitada aktsiate emitendile või tema määratud kolmandale isikule registripidaja kontohalduri vahendusel.

(9⁴) Esindajakonto omaja reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitendile esitatava teabe vorminõuded on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks (ELT L 223, 04.09.2018, lk 1–18).

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui esindajakonto omaja on lepinguriigi krediidiasutus, investeerimisühing või fondivalitseja, kellel on õigus hoida enda nimel kliendi väärtpabereid, või eelnimetatud isiku poolt otseselt või kaudselt kontrollitav klientide varade hoidmisega tegelev ühing tingimusel, et sellel ühingul on õigus vastavalt temale kohalduvale õigusele hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Esimeses lauses nimetatud juhul kohaldatakse esindajakontol hoitavate väärtpaberite üle arvestuse pidamisele, sealhulgas nõuetele, mis puudutavad arvestuses näidatavaid andmeid, selle lepinguriigi õigust, kus vastavat arvestust peetakse, tingimusel, et arvestuse pidamise kohta kehtivad Euroopa Liidu õiguses sätestatuga samaväärsed nõuded.

(11) Esindajakontol hoitavate väärtpaberite pantimisel asjaõigusseaduse §-s 314¹ nimetatud finantstagatise kokkuleppe alusel on esindajakonto omaja kohustatud väärtpaberite üle arvestust pidama selliselt, et finantstagatisega koormatud väärtpaberid on eraldatud teistest pantija arvel hoitavatest väärtpaberitest. Finantstagatisega koormatud väärtpaberite osas peab esindajakonto omaja:

1) alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt esindajakonto omajale teatavaks tehtud pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus finantstagatisega koormatud väärtpabereid käsutada, täitma üksnes pandipidaja korraldusi;

2) kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuupäevani täitma pantija ja pandipidaja ühiseid korraldusi.

(12) Avalike osaluspiirangute või muude sarnaste nõuete hindamisel, samuti väärtpaberituru seadusest tuleneva kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemise eelduste arvestamisel ei loeta esindajakontol olevaid väärtpabereid kuuluvaks esindajakonto omajale, vaid isikule, kelle arvel väärtpabereid hoitakse. Esindajakontol hoitavate aktsiatega esindatud häälte kuuluvuse kindlaksmääramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse § 10 lõike 3 punktis 10 sätestatust, kui puuduvad viidatud punktis nimetatud juhtnöörid.

§ 6¹. Hoiukonto

(1) Kui aktsiate või osade registreerimisel puudub aktsionäri või osaniku nimel registris avatud väärtpaberikonto, avab registripidaja emitendi taotluse alusel aktsionäri või osaniku nimel ajutise väärtpaberikonto, kus on lubatud üksnes väärtpaberite hoidmine (edaspidi hoiukonto).

(2) Emitendil on õigus nõuda oma aktsionärilt või osanikult seoses hoiukonto avamise ja pidamisega asjakohaseid andmeid ja dokumente ning registripidajale makstud teenustasude hüvitamist.

(3) Hoiukonto avamisel kantakse registrisse vähemalt käesoleva seaduse § 4 punktides 1–4 nimetatud andmed. Hoiukonto avamist taotlenud emitent vastutab hoiukonto kohta registrisse kantud andmete õigsuse ja täielikkuse eest.

(4) Välisriigi residendist aktsionäri ja osaniku kohta kantakse registrisse täiendavad andmed, kui see on vajalik maksualase teabevahetuse nõuete või muude seadusest tulenevate nõuete täitmiseks.

(5) Registripidaja võimaldab teha väärtpaberiülekandeid hoiukontole ja hoiukontolt üksnes juhul, kui on tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nõutud ulatuses hoolsusmeetmete kohaldamine. Eeltoodu ei piira sundtäitmist hoiukontol olevate aktsiate või osade suhtes.

(6) Registripidajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hoolsusmeetmete rakendamisel tugineda krediidiasutuselt saadud teabele, kui krediteeritava väärtpaberikonto omaja korraldus väärtpaberiülekande tegemiseks hoiukontolt antakse registripidajale kontohaldurist krediidiasutuse kaudu.

(7) Hoiukontole saab kanda üksnes selle avamist taotlenud emitendi poolt välja lastud aktsiaid või osasid ainult nende aktsiate või osade registreerimisel. Hoiukontolt saab aktsiaid või osasid ära kanda üksnes registris avatud väärtpaberikontole. Hoiukontol hoitavate väärtpaberitega seotud korraldused esitab registripidajale hoiukonto avamist taotlenud emitent käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, kontolepingus ja andmetöötlusreeglites sätestatud korras. Aktsionäril või osanikul on võimalik taotlusi või korraldusi esitada ainult vastava emitendi kaudu.

(8) Kui hoiukonto omajale avatakse registris väärtpaberikonto, kantakse hoiukontol olevad aktsiad või osad väärtpaberikontole. Hoiukonto avamist taotlenud emitent on kohustatud andma registripidajale ja väärtpaberikonto omanik kontohaldurile hoiukonto jäägi ülekandmiseks vajalikud korraldused.

(9) Hoiukonto, millel ei ole aktsiaid või osasid, sulgeb registripidaja eraldi korralduseta.

§ 6². Süsteemiühenduse kaudu hoitavad väärtpaberid

(1) Süsteemiühenduse vahendusel mõne teise keskdepositooriumi registris registripidaja nimel avatud väärtpaberikontol (edaspidi registripidaja esindajakonto) väärtpaberite hoidmise korral kohaldatakse registripidajale käesoleva seaduse § 6 lõigetes 4, 6 ja 12 esindajakonto omaja kohta sätestatut. Süsteemiühendus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 sätestatud keskdepositooriumidevaheline ühendus või makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud süsteemiühendus.

(2) Registris registreeritud ostueesõiguse märkega või pantimist keelava või piirava märkega väärtpabereid võib süsteemiühenduse vahendusel kanda välisriigi keskdepositooriumi peetavas väärtpaberiarveldussüsteemis avatud väärtpaberikontole vaid juhul, kui välisriigi keskdepositoorium tagab nimetatud märke säilimise väärtpaberiarveldussüsteemis avatud väärtpaberikontol. Registris registreeritud pandimärkega väärtpabereid võib süsteemiühenduse vahendusel kanda välisriigi keskdepositooriumi peetavas registris avatud väärtpaberikontole vaid pandipidaja eelneval nõusolekul.

(3) Välisväärtpaberitele ja nende kohta registris tehtavatele kannetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 9, 12, 15–17, 33 ja 34 sätestatut. Välisväärtpaber on välisriigi keskdepositooriumi peetavas registris registreeritud väärtpaber, mida hoitakse registris süsteemiühenduse vahendusel.

(4) Välisväärtpaberite registris hoidmise täpsemad tingimused võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7. Registri avalikkusamended 21.07.2026

(1) Käesoleva seaduse § 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmetega on õigus tutvuda ning saada väljavõtteid registrist ja ärakirju dokumentidest kõigil isikutel.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punktis 3 nimetatud andmetega, välja arvatud väärtpaberi omaja aadress, on õigus tutvuda ja saada väljavõtteid:

1) reguleeritud turul kaubeldavate aktsiate omajate, üle 10 protsendi aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omajate ja registris registreeritud osaühingute osade omajate kohta – kõigil isikutel;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata väärtpaberite omajate kohta – emitendil, emitendi agendil ja isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud emitendil ja emitendi agendil on õigus teada saada väärtpaberi omaja aadress ja teised väärtpaberi omaja väärtpaberikonto kohta registrisse kantud kontaktandmed.

(2²) Emitendi agendil on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõikes 2¹ sätestatud õigus üksnes ulatuses, mis on vajalik selle väärtpaberi emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõigetes 4–6 ning § 5¹ lõikes 4 sätestatud andmetega võib tutvuda, neist väljavõtteid saada või nende kohta registripidajaga kokkulepitud andmeturvameetmetel ning arvutivõrgul põhineva andmevahetussüsteemi abil päringuid teha:

1) väärpaberikonto omaja või tema poolt selleks volitatud isik, samuti väärtpaberikonto omaja varahooldusõigust teostav eestkostja või tema poolt selleks volitatud isik;

2) asutus, kes seaduse alusel teostab riiklikku järelevalvet;

3) kohus asja menetlemisel;

4) kohtutäitur kohtuotsuse täitmise või hagi tagamise eesmärgil;

5) kriminaalasjas eeluurimist teostav asutus;

6) Maksu- ja Tolliamet seoses maksuasja menetlemisega, kogumispensionide seadusest tulenevate ülesannete täitmisega või hasartmängu tegevusloa taotleja või olulise osaluse omandaja kontrollimisega ning maksualase teabevahetuse seaduses sätestatu täitmisega;

7) notar seoses notariaaltoimingute tegemisega;

8) pankrotihaldur seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil;

9) oma pädevuse piires järelevalvet teostav reguleeritud turu korraldaja.

10) Tagatisfond, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(3¹) Pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele saada pensioniregistri pidajalt teavet vastava pensionifondi pensionifondivalitseja, depositoorium ja kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud pensionilepinguid sõlmiv kindlustusandja (edaspidi kindlustusandja).

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud andmete ulatuse ja edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3³) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks ja isikute nõustamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2, lõike 3 punktides 1 ja 8 ning lõikes 3¹ sätestatud andmete või väljavõtete väljastamine, samuti päringutele vastamine toimub tasu eest vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud hinnakirjale. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–7, 9 ja 10 ning lõigetes 6¹, 6², 7 ja 8 nimetatud juhtudel toimub andmete või väljavõtete väljastamine ning päringutele vastamine tasuta.

(5) Registripidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmete väljastamiseks täpsema korra.

(6) Registri andmetega tutvumine muude kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikute või asutuste poolt ja muul kui seal sätestatud viisil on lubatud üksnes seadusega sätestatud ulatuses ja korras.

(6¹) Pensioniregistri pidajal peab olema veebileht, mille kaudu on võimalik isikukoodi alusel teha päringut, kas isik on kogumispensionide seaduse alusel kohustatud kohustusliku kogumispensioni makset tasuma või mitte ning kui ta on kohustatud makset tasuma, siis tema suhtes kohalduva makse määra kohta. Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta, millal isikul tekkis või tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus, millal hakkas või hakkab kohalduma makse määr ja millal makse tasumise kohustus lõppes või lõpeb.

(6²) Registripidaja veebilehe kaudu peab olema võimalik teostada päringuid selle kohta, kas ning millise väärtpaberikonto numbriga on isiku nimel registris avatud väärtpaberikonto. Päringu aluseks on isiku- või registrikood.

(6³) Pensioniregistri pidaja peab oma veebilehel tegema kättesaadavaks kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud pensionilepingute pensionimaksete kalkulaatori, mille koostamiseks ja uuendamiseks vajalikud andmed on kohustatud pensioniregistri pidajale vastava lepingu alusel kättesaadavaks tegema kindlustusandjad. Kalkulaatori tulemus peab olema esitatud iga kindlustusandja kohta ning märkega, et tegemist ei ole siduva pakkumusega kogumispensionide seaduse § 49 lõike 2 tähenduses.

(6⁴) Pensioniregistri pidaja peab oma veebilehel tegema kättesaadavaks kõigi kohustuslike pensionifondide tingimused ja emissiooniprospektid.

(7) Registripidaja koostab registrisse kantud andmete kohta regulaarseid koondaruandeid ning teeb need arvutivõrgul põhineva andmevahetussüsteemi kaudu kättesaadavaks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Rahandusministeeriumile.

(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud aruannete vormid, nende koostamise ja kättesaadavaks tegemise tähtajad ning korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Registripidaja esitab äriregistri keskandmebaasi haldavale asutusele andmed Eesti väärtpaberite registris registreeritud üle 10 protsendi aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omajate ja osaühingute osanike kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud andmete loetelu, esitamise viisi ja tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7¹. Registriandmete töötlemisega seotud tegevuste edasiandmine

(1) Registriandmete töötlemiseks ja registri pidamiseks kasutatava infosüsteemiga seotud tegevuste edasiandmisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklit 30. Registriandmed käesoleva paragrahvi tähenduses on käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud registri põhiandmed.

(2) Registri pidamiseks kasutatavas infosüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis infosüsteem) olevaid andmeid võib edastada ja majutada üksnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik).

(3) Registripidaja kooskõlastab väljaspool Eestit infosüsteemi majutamise tingimused ning tingimuste hilisemad olulised muudatused eelnevalt Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametiga.

(4) Registripidaja on kohustatud tagama, et registri vastutava töötleja nõudel esitatakse temale viivitamata vastutava töötleja määratud nõuetele vastav registriandmete varukoopia ja et registriandmetele on juurdepääs avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

(5) Registripidaja võimaldab Finantsinspektsioonil, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil igal ajal kontrollida turvastandardite rakendamist nii registripidaja, infosüsteemi majutamisteenuse pakkuja kui ka infosüsteemi majutamise asukohas. Kui infosüsteemi majutatakse väljaspool Eestit, tuleb registripidajal hüvitada kontrollijale kohapealse kontrolliga seotud mõistlikud kulutused.

(6) Finantsinspektsioonil, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil on õigus nõuda infosüsteemis olevate andmete teises lepinguriigis majutamise lõpetamist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontrollimine on takistatud.

(7) Repealed

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 30 lõikes 5 määratud avaliku sektori asutusele edasi antud tegevusteks kasutatava infosüsteemi majutamise tingimused, registripidaja vastutus ja kohaldatavad turvameetmed nähakse ette registripidaja ja vastava avaliku sektori asutuse vahelise kokkuleppega.

§ 8. Registreerimise kord

(1) Kannete tegemine registrisse, registripidamine ja registriandmete säilitamine toimub vastavalt valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud registripidamise korrale (edaspidi registripidamise kord), kui seadusega ei sätestata teisiti.

(2) Registripidamise korras ettenähtud ulatuses ei pea emitent käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitama, kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad äriregistrist.

(3) Registriandmete töötlemine toimub automatiseeritud andmetöötluse teel vastavalt registripidaja poolt kehtestatud andmetöötluse reeglitele (edaspidi andmetöötlusreeglid). Andmetöötlusreeglite kehtestamise ja muutmise kord sätestatakse registripidamise korras.

§ 9. Registreerimise õiguslikud tagajärjedamended 21.07.2026case law

(1) Õigus registrisse kantud väärtpaberitele loetakse kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus on kantud registrisse.

(2) Kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud andmete suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

§ 10. Väärtpaberite registreerimineamended 21.07.2026

(1) Registripidaja registreerib väärtpaberid emitendi kirjaliku või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldava taotluse alusel. Taotluse vormi kehtestab registripidaja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1) registreeritavate väärtpaberite omajate nimekiri (aktsiaraamat, osanike nimekiri vms);

2) asutatud äriühingu aktsiate või osade registreerimisel äriregistri registrikaardi ärakiri või registreerimistunnistuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; asutamisel oleva äriühingu aktsiate või osade registreerimisel asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri. Eelnimetatud dokumentidele lisab taotluse esitaja oma volitusi tõendavad dokumendid;

3) väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti (edaspidi prospekt) registreerimisel Finantsinspektsiooni poolt antud registreerimisnumbri olemasolu tõendav dokument ja prospekt;

4) makseagendiks oleva emitendi esindaja andmed, kes on volitatud emitendi nimel tegema väärtpaberite omajatele makseid emitendi poolt emiteeritud väärtpaberitelt;

4¹) emitendi agendi andmed, kui emitent taotleb väärtpaberite registreerimist emitendi agendi kaudu;

5) osade esmakordsel registreerimisel osanike otsus osade registreerimise kohta registris;

6) muud registripidamise korras ettenähtud andmed ja dokumendid.

(3) Registripidajal on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid esitatavatele dokumentidele ja nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatutele täiendavate dokumentide esitamist.

(4) Väärtpaberid registreeritakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi väärtpaberite registreerimiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist registripidajale.

§ 11. Väärtpaberikonto avamine

(1) Väärtpaberikonto avab registripidaja kontohalduri poolt temale edastatud väärtpaberikontot omada sooviva isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldava taotluse alusel.

(2) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud aktsiaseltsi aktsiate registreerimisel puudub aktsiaseltsi aktsionäri nimel registris avatud väärtpaberikonto, võib registripidaja emitendi taotluse alusel ja emitendi kulul avada aktsionärile registris ajutise väärtpaberikonto. Emitendil on õigus nõuda aktsionärilt seoses ajutise väärtpaberikonto avamise ja pidamisega registripidajale makstud teenustasude hüvitamist.

(3) Väärtpaberikonto omaja teavitab kontohaldurit viivitamata igast muudatusest tema poolt väärtpaberikonto avamisel esitatud andmetes.

(4) Registripidajal on õigus korraldada väärtpaberikontode avamist ja osutada registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta. Sellisel juhul ei kohaldata kontohaldurile käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud registriteenuste osutamise kohustust. Kui registripidaja kasutab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust, võib väärtpaberikonto registris avada otse registripidajale esitatud taotluse alusel:

1) registripidajaga sellekohase lepingu (käesolevas paragrahvis edaspidi kontoleping) sõlminud füüsilisele isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuetele;

2) registripidajaga kontolepingu sõlminud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud registripidajale esitatud dokumentide ja registripidajale kättesaadavate andmete alusel ning kelle esindaja isikusamasust ja esindusõigust on registripidaja kontrollinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud viisil;

3) registripidajaga kontolepingu sõlminud Eestis asutatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või Eesti Vabariigi valitsusasutusele.

(5) Korraldused registritoimingute tegemiseks ning väärtpaberikontot puudutavad päringud esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras avatud väärtpaberikonto omaja või viimase esindaja otse registripidajale kontolepingus ja andmetöötlusreeglites sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras avatud väärtpaberikonto suhtes võimaldab registripidaja vähemalt alljärgnevate registritoimingute ja päringute tegemist:

1) väärtpaberite debiteerimine ja krediteerimine makseta väärtpaberiülekande korras;

2) väärtpaberite debiteerimine ja krediteerimine väärtpaberiülekande korras makse vastu;

3) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud pandi registreerimine väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite suhtes;

4) käesoleva seaduse § 20 lõikes 7 sätestatud teabe saamiseks vajalikud päringud.

(6) Pensionikonto avab pensioniregistri pidaja kogumispensionide seaduse §-s 17 või § 54 lõikes 4 või 5 sätestatu kohaselt.

§ 12. Kannete tegemine ja parandamine

(1) Kande aluseks võib olla emitendi taotlus, kontohalduri korraldus, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja või väärtpaberiarveldussüsteemi liikme korraldus, kogumispensionide seaduses sätestatud juhul kindlustusandja avaldus, kohtulahend või registripidamise korra või muu õigusaktiga ettenähtud alus.

(2) Kannete tegemine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule, kui seadusega ei sätestata teisiti.

(3) Registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel.

(4) Registripidaja võib parandada kande ka enda algatusel, kui ta avastab kandes vea või kande puudumise ja kui kande parandamisega ei kahjustata kellegi õigusi.

(5) Registripidaja peab säilitama andmeid kõigist avastatud kannete vigadest ja kannete puudumisest ning samuti tema tehtud parandustest.

(6) Kande parandamisel teatab registripidaja sellest viivitamata kõikidele isikutele, keda kande muutmine puudutab.

(7) Registripidaja võib emitendi taotluse registrist kustutada, kui emitent ei ole avaldust kande tegemiseks äriregistri pidajale tähtajaks esitanud.

§ 13. Aktsia- või osakapitali suurendamine

(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali suurendamisel täiendavalt emiteeritud aktsiad või aktsiate või osade nimiväärtuse suurendamise või nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali suurendamise ulatuse registris registreerima.

(2) Emitent peab aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud aktsiate või osade väljalaskmisest või nende nimiväärtuse suurendamisest aktsia- või osakapitali suurendamise ulatuses. Nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral tuleb lisada teatis aktsiakapitali suurendamise ulatusest teavitamise kohta. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral.

(2¹) Registripidaja registreerib täiendavalt emiteeritud aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise, nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali suurendamise ulatuse registris pärast aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist. Kuni aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise registris ajutise registrikoodiga.

(2²) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral äriseadustiku § 351² lõikes 1 sätestatud juhul esitab emitent pärast täiendavalt emiteeritud aktsiate eest tasumist registripidajale krediidiasutuse teatise aktsiate väljalaskehinna tasumise kohta.

(2³) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral äriseadustiku § 351² lõikes 1 sätestatud juhul registreerib registripidaja täiendavalt emiteeritud aktsiad registris pärast seda, kui aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja emitent on esitanud registripidajale käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud teatise ning registripidaja on kontrollinud, et aktsiad lastakse välja kahe kuu jooksul äriseadustiku § 351² lõikes 1 sätestatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. Kuni käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tingimuste täitmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad registris ajutise registrikoodiga.

(2⁴) Maksed aktsiates ja osades tuleb ümardada allapoole esimese täisnumbrini. Ümardamise tulemusena tekkida võivad väärtpaberite murdosad tühistatakse.

(3) Repealed

(4) Repealed

§ 14. Aktsia- või osakapitali vähendamine

(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali vähendamisel aktsiate või osade tühistamise või aktsiate või osade nimiväärtuse vähendamise, nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali vähendamise ulatuse registris registreerima.

(2) Emitent peab aktsia- või osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud aktsiate või osade tühistamisest või nende nimiväärtuse vähendamisest aktsia- või osakapitali vähendamise ulatuses. Nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral tuleb lisada teatis aktsiakapitali vähendamise ulatusest teavitamise kohta.

(3) Aktsiate tühistamisel vähendatakse aktsionäri väärtpaberikontol olevate aktsiate, sealhulgas koormatud aktsiate arvu proportsionaalselt.

(4) Aktsia- või osakapitali vähendamise korral võib tühistamisele või nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vähendamisele kuuluvatest aktsiatest või osadest tulenevaid õigusi teostada seni, kuni aktsia- või osakapitali vähendamine on kantud äriregistrisse. Registripidaja teeb tühistamisele kuuluvate aktsiate või osade kohta registrisse märke.

(5) Kui aktsia või osa omaja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aktsiad või osad, mille kohta on registrisse kantud märge, enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist, tuleb vastav märge kanda ka aktsia või osa omandaja väärtpaberikontole.

§ 14¹. Nimiväärtuseta ja nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmine

(1) Kui emitent otsustab registris registreeritud nimiväärtusega aktsia asemel võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia, tuleb nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmine registris registreerida. Sama kohaldatakse ka nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmisele nimiväärtuseta aktsia asemel.

(2) Emitent peab põhikirja muutmise otsuse äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmisest.

§ 15. Väärtpaberiülekanne

(1) Väärtpaberiülekanne on registrisse kantud väärtpaberite kirjendamine ühelt väärtpaberikontolt teisele registripidaja poolt esimese väärtpaberikonto debiteerimise ning teise väärtpaberikonto krediteerimise teel vastava arvu väärtpaberite võrra. Väärtpaberiülekande võib teha kontohalduri korraldusel või muul registripidamise korras sätestatud alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Väärtpaberiülekanded, millega kaasnevad rahalised arveldused (väärtpaberiülekanne makse vastu), teeb registripidaja määratud väärtuspäeval kas rahaliste kohustuste arveldamisega samaaegselt või pärast rahaliste kohustuste arveldamist vastavalt registripidamise korrale.

(3) Kontohalduri poolt väärtpaberiülekande tegemiseks registripidajale antavas korralduses edastamisele kuuluvad andmed ning korralduse edastamise viisi kehtestab registripidaja.

(4) Registripidaja keeldub ülekandekorralduse täitmisest, kui:

1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta seaduse või registripidamise korraga kehtestatud nõuetele;

2) korraldus ei ole tehtud pädeva isiku poolt;

3) väärtpaberikontol puuduvad tehingu realiseerimiseks vajalikud väärtpaberid;

4) makse vastu väärtpaberiülekande korral puudub rahaliste kohustuste arveldamiseks vajalik raha;

5) kontohaldurite või teiste väärtpaberiülekande korralduse andmiseks õigustatud isikute korraldused erinevad üksteisest.

(5) Väärtpaberiülekannete tegemise täpsemad tingimused võib kehtestada registripidaja .

§ 15¹. Väljamaksete tegemineamended 21.07.2026

Kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, siis:

1) tuleb teha kõik nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele keskdepositooriumi vahendusel;

2) võib emitendi taotlusel teha ka muid käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud väljamaksetega lahutamatult seotud makseid, sealhulgas viivisemakseid või muid sarnaseid makseid, kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele keskdepositooriumi vahendusel.

§ 16. Väärtpaberite pantiminecase law

(1) Väärtpaberite pantimine registreeritakse registris pantija ja pandipidaja kontohalduri poolt registripidajale edastatud üksteisele vastavate pandi registreerimise korralduste alusel. Kui pandipidajal ei ole väärtpaberikontot, edastab pandipidaja juhisel põhineva pandi registreerimise korralduse kontohaldur, kes andis registripidajale pandi registreerimiseks vajalikud andmed pandipidaja kohta.

(2) Väärtpaberi pant tekib pandi registreerimisest registris. Registripidaja teeb panditud väärtpaberite ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3¹ ja 3² sätestatu kohta registrisse märke.

(3) Pandi registreerimise korralduses peavad sisalduma järgmised andmed ja dokumendid:

1) pantija ja pandipidaja nimi ja aadress;

2) pantija ja pandipidaja isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või võimaluse korral registrikood;

3) panditud väärtpaberi liik, kogus ning emitendi nimi ja asukoht;

3¹) avaldus pandipidaja käsutusõiguse registrisse kandmiseks, kui pantija ja pandipidaja on kokku leppinud panditud väärtpaberite realiseerimiseks vajaliku tagasivõtmatu käsutusõiguse andmises pandipidajale;

3²) avaldus käsutuspiirangu registrisse kandmiseks, kui pantija ja pandipidaja on kokku leppinud, et panditud väärtpaberite võõrandamiseks või käsutamiseks on nõutav pandipidaja kirjalik nõusolek;

3³) märge, kas pandiga on hõlmatud ka tulevikus emiteeritavad aktsiad või osad;

4) muud registripidamise korras sätestatud andmed.

(4) Panditud väärtpaberi käsutamisel kehtib pant väärtpaberi omandaja suhtes edasi. Registripidaja kannab pandi üle panditud väärtpaberi omandaja väärtpaberikontole.

(4¹) Pandi üleminekul uuele pandipidajale muudab kontohaldur pandipidaja andmed varasema pandipidaja avalduse alusel. Pandipidaja õiguste üleminekul pärimise või juriidilise isiku ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise teel, muudab kontohaldur pandipidaja andmed uue pandipidaja avalduse alusel.

(5) Korralduse pandi kustutamise kohta annab kontohaldurile pandipidaja.

(5¹) Väärtpaberi pant kustutatakse registrist panditud väärtpaberi emitendi äriregistrist kustutamise korral. Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral jääb pant kehtima ühendava, omandava või uue ühingu väärtpaberite suhtes, mida kustutatud väärtpaberi omanik omandab.

(6) Väärtpaberi pandiga tagatud nõude täitmata jätmise korral võib panditud väärtpaberi nõude katteks üle kanda pandipidaja kontohaldurile või pandipidaja andmed registripidajale edastanud kontohaldurile antud korralduse alusel, kui korralduse on andnud kohtutäitur või pandipidaja, kellele antud käsutusõiguse kohta on registrisse tehtud käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3¹ kohane märge. Pantija ja pandipidaja kokkuleppe alusel võib panditud väärtpaberite realiseerimisest etteteatamise tähtaeg olla lühem asjaõigusseaduse §-s 293 sätestatust. Kontohaldur ega registripidaja ei kontrolli pandi realiseerimiseks õigusliku aluse olemasolu ega vastuta sellest tuleneva võimaliku kahju eest.

(7) Väärtpaberite pantimisele kohaldatakse asjaõigusseaduses õiguste pantimise kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(8) Aktsiate nimiväärtuse suurendamisel või vähendamisel, kui sellega ei muudeta aktsiakapitali suurust, vähendab või suurendab registripidaja vastavalt panditud aktsiate arvu proportsionaalselt.

§ 16¹. Väärtpaberite pantimine finantstagatise seadmise korral

(1) Väärtpaberite pantimisele asjaõigusseaduse §-s 314¹ nimetatud finantstagatise kokkuleppe alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Finantstagatise kokkuleppe alusel panditud väärtpaberid kannab registripidaja pantija eri liiki väärtpaberikontole (edaspidi pandikonto) pantija kontohalduri korraldusel.

(3) Kolmandate isikute suhtes loetakse väärtpaberid finantstagatise kokkuleppe alusel pandituks väärtpaberite pandikontole kandmisest. Kolmandate isikute suhtes lõpeb finantstagatise kokkuleppe alusel väärtpaberitele seatud pant väärtpaberite pandikontolt ärakandmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Registripidaja teeb registrisse märke pandipidaja isiku, tema kasuks panditud väärtpaberite liigi ja koguse kohta ning pantija poolt pandipidajale antud käsutusõiguse kohta panditud väärtpaberite suhtes.

(5) Alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus panditud väärtpabereid käsutada, võib pandikontole kantud väärtpaberite suhtes kontohaldurile korraldusi anda üksnes pandipidaja.

(6) Pantija võib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuupäevani pandikontole kantud väärtpaberite suhtes kontohaldurile korraldusi anda üksnes pandipidaja nõusolekul.

(7) Pandiga tagatud nõude lõppemisel, samuti muudel õigusaktides sätestatud alustel, võib pantija nõuda pandipidajalt väärtpaberite ülekandmist pandikontolt pantija väärtpaberikontole.

(8) Finantstagatise kokkuleppe alusel panditud väärtpaberite käsutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõigetes 4 ja 6 sätestatut.

(9) Nõudeõigus hoiukontol olevatele aktsiatele või osadele ei või olla asjaõigusseaduse §-s 314¹ sätestatud finantstagatise esemeks.

§ 17. Väärtpaberite blokeerimine

(1) Väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi tagamiseks.

(2) Registripidaja blokeerib väärtpaberid või väärtpaberikonto järgmistel alustel:

1) kohtuotsus;

2) kohtu või uurimisorgani määrus;

3) kohtutäituri korraldus;

4) muu õigusaktidega ettenähtud alus.

(3) Väärtpaberid või väärtpaberikonto jäävad blokeerituks kuni vastava registritoimingu tegemiseni, blokeerimise aluseks oleva korralduse tühistamiseni, uue korralduse tegemiseni või muu õigusaktides ettenähtud ajani.

§ 18. Väärtpaberite kustutamine registristcase law

(1) Emitendi lõppemise korral kustutatakse registrist kõik emitendi poolt emiteeritud väärtpaberid.

(2) Registris registreeritud Eesti äriühingu osad, aktsiad või võlakohustused kustutatakse registrist vastava äriühingu lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral või äriühingu piiriülese ümberkujundamise korral, kui sellega peab kaasnema väärtpaberite üleviimine teise registrisse. Aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks kustutatakse emitendi taotlusel registrist osaühingu osad.

(3) Võlakohustused kustutatakse registrist pärast nende lunastamist.

(3¹) Registripidajal on õigus kustutada osad registrist äriseadustiku § 182² lõikes 2 sätestatud tingimusel osanike otsuse alusel. Pandiga koormatud osa võib äriseadustiku § 182² lõikes 2 nimetatud juhul registrist kustutada osa koormava pandi pandipidaja nõusolekul ja juhul, kui osa või sellega seotud väärtpaberikonto ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt blokeeritud.

(4) Kui registris registreeritud väärtpaberikonto sisaldab väärtpabereid, mis on eeldatavalt kaotanud oma kehtivuse või mille registreerimisest on möödunud üle 20 aasta ja mis on suure tõenäosusega lõppenud või millel suure tõenäosusega puudub omaja, avaldab registripidaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes üleskutse sellele väärtpaberile pretendeerivatele isikutele oma õigustest teatada kolme kuu jooksul, arvates üleskutse avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Registrisse omajatena kantud isikuid tuleb teavitada eraldi tähtkirjaga. Kui tähtaja möödumisel ei ole keegi registripidajale endast teatanud, kustutab registripidaja sellise väärtpaberi.

§ 18¹. Kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberite kustutamine registrist teise registrisse üleviimise korral

(1) Kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberid kustutatakse registrist emitendi taotlusel, kui need registreeritakse mõne teise keskdepositooriumi (edaspidi vastuvõttev depositoorium) peetavas registris.

(2) Kauplemiskohas kauplemisele võetud aktsiad kustutatakse registrist emitendi aktsionäride otsuse alusel emitendi juhatuse taotlusel äriseadustiku §-s 233¹ sätestatud tingimustel.

(3) Kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberid kustutatakse registrist, kui need ei ole blokeeritud.

(4) Emitent lisab kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberite registrist kustutamise taotlusele (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus) järgmise teabe:

1) aktsiaseltsi puhul äriseadustiku § 233¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave;

2) vastuvõtva depositooriumi nõusolek, et registreerida taotluse esitanud emitendi aktsiaraamatu, mis sisaldab käesoleva seaduse § 4 punktides 1–3 ja § 5 lõikes 4 nimetatud andmeid (edaspidi üleantavad andmed), registreerimiseks;

3) kauplemiskoha korraldaja ärinimi, registrikood ja aadress, kui üleantavate andmete registreerimisega kaasneb ka kauplemiskoha vahetamine.

(5) Registripidaja esitab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta motiveeritud otsuse kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates emitendile, vastuvõtvale depositooriumile, Finantsinspektsioonile, kontohalduritele ja vajaduse korral uuele kauplemiskoha korraldajale.

(6) Registripidajal on õigus taotluse esitanud emitendi väärtpaberite registrist kustutamisest keelduda, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

(7) Taotluse heakskiitmisel sõlmivad registripidaja ja vastuvõttev depositoorium andmete üleandmise lepingu.

(8) Üleandmise lepingus lepitakse kokku üleantavate andmete koosseis, üleandmise tingimused, registri pidamise vastutuse ülemineku aeg ja taotluse esitanud emitendiga kooskõlastatud andmete üleandmise kuupäev.

(9) Registripidaja teavitab üleandmise lepingu sõlmimisest viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuid ja asutusi, lisades teatele järgmised andmed:

1) andmete vastuvõtvale depositooriumile üleandmise kuupäev;

2) kuupäev, mille seisuga peavad taotluse esitanud emitendi kõik väärtpaberiülekanded olema realiseeritud;

3) muud olulised andmete üleandmise tingimused.

(10) Kontohalduritel on õigus ajutiselt peatada väärtpaberiülekannete tegemise korralduste vastuvõtmine, et tagada taotluse esitanud emitendi väärtpaberitega kauplemiskohas või väljaspool kauplemiskohta kokku lepitud väärtpaberiülekannete tegemine käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud väärtuspäevaks.

(11) Registripidaja annab andmed üleandmise lepingus kokku lepitud kuupäeval vastuvõtvale depositooriumile.

(12) Vastuvõttev depositoorium väljastab registripidajale ja taotluse esitanud emitendile tema väärtpaberite registreerimise järel selle kohta viivitamata tõendi. Registripidaja teavitab väärtpaberite vastuvõtvas depositooriumis registreerimisest viivitamata kontohaldureid.

§ 18². Muude väärtpaberite kustutamine registrist teise registrisse üleviimise korral

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktis 2 nimetatud väärtpaberite (edaspidi käesolevas paragrahvis muud väärtpaberid) registrist kustutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Muid väärtpabereid võib registrist kustutada vaid eeldusel, et väärtpaberid registreeritakse registris, mida peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt Eestis teenuseid osutav keskdepositoorium.

(3) Muude väärtpaberite registrist kustutamisest ei pea registripidaja Finantsinspektsiooni teavitama.

§ 19. Emitendi teavitamine

(1) Registripidaja edastab emitendi nõudel väljavõtte registrist emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite kohta kolme tööpäeva jooksul vastavalt registripidamise korras sätestatule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljavõttes peavad sisalduma:

1) väärtpaberite omajate nimed;

2) väärtpaberite omajate isiku- või registrikoodid (isikukoodi puudumisel sünniaeg) ja aadressid;

3) teave väärtpaberite omajate väärtpaberikontodel olevate emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite arvu ja olemasolul nimiväärtuse kohta;

4) teave väärtpaberite pantimise ning väärtpaberite omajate pangakontode kohta.

(3) Registripidaja edastab reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitendi aktsionäri nõudel vastavale aktsiate emitendile viivitamata teabe, mis on vajalik aktsionäri õiguste kasutamiseks.

(4) Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate emitent või tema määratud esindaja peab aktsionäri nõudmisel esitama aktsionärile või tema esindajale kinnituse, et aktsiate emitent on tema hääletustulemuse nõuetekohaselt dokumenteerinud ja arvesse võtnud. Aktsionäril on õigus vastavat kinnitust nõuda viie tööpäeva jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.

§ 20. Väärtpaberikonto omaja teavitamine

(1) Registripidaja väljastab väärtpaberikonto omajale tema taotluse alusel teatise väärtpaberikonto avamise kohta kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Registripidaja peab tagama registritoiminguid iseloomustavate andmete avaldamise vastavalt registripidamise korras sätestatule. Andmed loetakse avaldatuks hetkest, mil on toimunud nende salvestamine üldsusele avatud arvutisüsteemi.

(3) Registripidaja peab võimaldama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetega tutvuda hiljemalt viiendaks tööpäevaks emitendilt vastava teabe saamisest arvates.

(3¹) Registripidaja on kohustatud tagama väärtpaberikonto omajale isiku ühest tuvastamist võimaldava kanali kaudu juurdepääsu andmetele tema väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite ning väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.

(4) Registripidaja on kohustatud üks kord kalendriaastas tasuta väljastama väärtpaberikonto omajale tema igakordse taotluse alusel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles on näidatud väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite jääk.

(4¹) Repealed

(5) Registripidaja edastab väärtpaberikonto omajale viimase poolt määratud tingimustel väärtpaberikonto väljavõtte väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.

(6) Täpsustavad nõuded käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3¹, 4 ja 5 nimetatud andmete ja dokumentide väljastamisele võidakse kehtestada registripidamise korras.

(7) Väärtpaberikonto omajal on õigus nõuda kontohaldurilt igal pangapäeval teavet tema väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite ning väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.

§ 21. Andmete esitamine registripidajale

(1) Registripidajal on õigus tasuta saada registritoimingute tegemiseks teavet ja vajalikke andmeid väärtpaberite omajatelt, emitentidelt, väärtpaberituru kutselistelt osalistelt, fondivalitsejatelt, kindlustusandjatelt, äriregistri pidajalt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt.

(2) Emitent on kohustatud teavitama registripidajat viivitamata:

1) kõigist muudatustest registris registreeritud väärtpaberite omajate õigustes ja kohustustes, sealhulgas kõigist muudatustest võlakohustuste intressimääras või tingimustes ning nende aktsiatega kaasnevates õigustes, mille vastu vahetusvõlakirjad on vahetatavad;

2) dividendi maksmise kohta otsuse tegemisest;

3) ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisotsuse tegemisest, likvideerimisotsuse vastuvõtmisest või pankrotimenetluse algatamisest emitendi suhtes;

3¹) võlakohustuselt intressi maksmisest ja võlakohustuse lunastusmakse tegemisest;

3²) emitendi üldkoosoleku kokkukutsumisest, kui emitendi aktsiad või võlakohustused või investeerimisfondi osakud või aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;

4) kõigist muudatustest emitenti registripidaja suhtes esindama õigustatud isikute seas;

5) muudest registripidamise korras sätestatud asjaoludest.

(2¹) Registripidaja võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 3¹ ja 3² nimetatud teavituste nõudmisest loobuda, kui teave on registripidajale tema kehtestatud korras kättesaadav reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajaga sõlmitud lepingu alusel. Registripidaja teavitab teavituste nõudmisest loobumisest emitenti esimesel võimalusel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja avaldab sellekohase teate oma veebilehel.

(3) Kui registripidamise korras ei ole ette nähtud teisiti, peab emitent otsuses, mis on aluseks väärtpaberitest tulenevate õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele, määrama päeva (fikseerimispäev), mis võetakse aluseks nende isikute kindlaksmääramisel, kelle õigusi nimetatud otsus puudutab. Registriandmed fikseerimispäeva seisuga on andmed registripidaja või muu keskdepositooriumi, kus emitendi väärtpaberid on registreeritud, arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

(4) Kui emitent määrab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kindlaks fikseerimispäeva, tuleb kannete tegemise taotlus ja kannete tegemiseks vajalikud andmed, mille alusel registripidaja teeb emitendi otsuse täitmiseks vajalikud registritoimingud, esitada registripidajale hiljemalt viis tööpäeva enne emitendi poolt määratud fikseerimispäeva.

(5) Registripidamise korras võib ette näha nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest teatamisel esitatavatele andmetele ja dokumentidele, samuti loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest, mida registripidaja on kohustatud edastama kontohalduritele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest teatamisel esitatavatele andmetele ja dokumentidele kehtestatud nõuete täitmata jätmist võib käsitada teavituse esitamata jätmisena. Registripidaja teeb käesoleva lõike teises lauses nimetatud info kättesaadavaks oma veebilehel.

§ 22. Registripidaja töökeel

(1) Registripidajale esitatavad ja kannete aluseks olevad dokumendid ja registrist väljastatavad dokumendid, välja arvatud emissioonitingimused ja avaliku pakkumise prospekt, peavad olema eesti keeles. Kande aluseks võib olla dokument, mis ei ole eestikeelne, kui registripidaja ja dokumendi esitaja on selles eelnevalt kokku leppinud. Kui registripidaja ja dokumendi esitaja ei ole eelnevalt teisiti kokku leppinud, esitatakse võõrkeelne dokument koos tõestatud eestikeelse tõlkega.

(2) Registripidajal on õigus väljastada dokumente ja muid andmeid muus keeles kokkuleppel isikuga, kellele dokumendid või andmed väljastatakse.

§ 23. Registritoimingute finantseeriminecase law

(1) Registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga.

(1¹) Käesoleva seaduse § 2¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenuste eest võetavate tasude hinnakiri peab olema kooskõlastatud valdkonna eest vastutava ministriga, kui registripidaja omab teenuse suhtes Eestis turgu valitsevat seisundit. Registriteenuste hinnakirjas määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 2¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud registriteenuste tasude piirhinnad. Piirhinnast madalama hinna rakendamisel tuleb seda kohaldada kõigi vastava teenuse kasutajate suhtes samadel asjaoludel võrdselt.

(1²) Registriteenuste eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel. Registripidaja on kohustatud tagama oma raamatupidamise läbipaistvuse vastavalt raamatupidamise seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2, sealhulgas kasutama arvestussüsteemi, mille abil on võimalik eristada teenuste lõikes registriteenuste eest laekunud tulusid ja nende osutamiseks kantud kulusid. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas registriteenuse eest võetav tasu on mõistlikus vahekorras teenuse enda väärtusega.

(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud registriteenuste piirhinnad ja registripidaja rakendatav hinnakiri peavad olema avalikustatud registripidaja veebilehel.

(2) Registripidaja ei võta tasu kohtulahendi, uurimisorgani määruse, Finantsinspektsiooni päringu, otsuse või muu haldusakti alusel tehtud kannete või väljavõtete eest.

(3) Registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Kui tasu maksmisega viivitatakse üle kuue kuu, võib registripidaja taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist.

§ 23¹. Hinnakirja kooskõlastamine

(1) Registripidaja esitab registriteenuste hinnakirja või selles tehtavate muudatuste projekti (edaspidi hinnakirja taotlus) koos registripidamise korras sätestatud andmete ja dokumentidega valdkonna eest vastutavale ministrile kooskõlastamiseks hiljemalt kolm kuud enne hinnakirja taotluses nimetatud hinnakirja või selle muudatuste kavandatavat jõustumist või hiljemalt kolm kuud enne kehtivale registriteenuste hinnakirjale antud kooskõlastuse tähtaja möödumist, kui valdkonna eest vastutava ministriga ei ole eelnevalt kokku lepitud lühemas hinnakirja taotluse esitamise ajas.

(2) Hinnakirja taotluse läbivaatamisel on valdkonna eest vastutaval ministril õigus:

1) nõuda registripidajalt tema raamatupidamise sise-eeskirju ning muid täiendavaid andmeid ja dokumente;

2) küsida Finantsinspektsioonilt arvamust käesoleva seaduse § 23² lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta;

3) kaasata eksperte eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks;

4) taotleda Finantsinspektsioonilt kohapealset kontrolli hinnakirja taotlusega seonduvate asjaolude selgitamiseks;

5) esitada hinnakirja taotlus arvamuse avaldamiseks registriteenuste tarbijatele ja neid esindavatele organisatsioonidele.

(3) Valdkonna eest vastutav minister otsustab hinnakirja taotluse kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise kahe kuu jooksul pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast hinnakirja kooskõlastamise taotluse saamist.

(4) Hinnakirja taotlus kooskõlastatakse tähtajatult või tähtajaliselt. Kooskõlastuse tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Hinnakirja taotluse kooskõlastamisel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada registripidajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 23² lõikes 1 nimetatud asjaoludest.

(5) Registriteenuste hinnakiri või selle muudatused jõustuvad hinnakirja taotluses nimetatud ajal, kuid mitte enne ühe kuu möödumist kooskõlastuse andmisest. Valdkonna eest vastutav minister võib hinnakirjale või selle osale määrata taotluses nimetatud jõustumistähtajast erineva tähtaja.

(6) Kui registripidaja ei ole esitanud kooskõlastuse lõppemise tähtpäevaks hinnakirja taotlust või valdkonna eest vastutav minister on hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldunud, rakendatakse kuni uue hinnakirja jõustumiseni seni kehtinud registriteenuste hinnakirja.

§ 23². Hinnakirja kooskõlastamisest keeldumine

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keelduda, kui:

1) registripidaja ei täida käesoleva seaduse § 23 lõikes 1¹ sätestatud või raamatupidamise seaduse §-s 45 eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale kehtestatud nõudeid;

2) hinnakirja rakendamise tagajärjed võivad kahjustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist;

3) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud on registriteenuste tarbijatele ebaõiglaselt koormavad või seavad registriteenuste tarbijad oluliselt halvemasse olukorda, võrreldes vaba konkurentsi tingimustega;

4) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud ei ole kujundatud lähtuvalt ressursside efektiivse kasutamise põhimõttest või on ebamõistlikult kõrgemad registripidaja järjepideva tegevuse ja arengu ning mõistliku kasumi tagamiseks vajalikest tasudest;

5) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud ei ole piisavad õigusaktides registripidajale sätestatud nõuete ja kohustuste täitmiseks ning registripidaja järjepideva tegevuse ja arengu tagamiseks;

6) registripidaja on hinnakirja taotluse kooskõlastamiseks esitamisel andnud teadlikult ebaõigeid, eksitavaid või mittetäielikke andmeid või dokumente või jätnud põhjendamatult tähtaegselt esitamata käesoleva seaduse § 23¹ lõikes 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud andmeid või dokumente.

(2) Hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldumine peab olema põhjendatud.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda registriteenuste hinnakirja muutmist või kehtestada registripidajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 4, 5 või 6 nimetatud asjaolud ilmnesid pärast hinnakirja taotluse kooskõlastamist.

(4) Kui valdkonna eest vastutav minister on kooskõlastuse lõppemise tähtpäeva seisuga keeldunud hinnakirja taotluse kooskõlastamisest, on registripidaja kohustatud esitama kooskõlastamiseks uue hinnakirja taotluse hiljemalt ühe kuu jooksul valdkonna eest vastutava ministri keeldumisest arvates.

(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus algatada registripidamiseks sõlmitud lepingu ennetähtaegne lõpetamine, kui:

1) registripidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 23¹ lõike 4 ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kõrvaltingimusi,

2) registripidaja ei ole esitanud kooskõlastuse lõppemise tähtpäevaks hinnakirja taotlust või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajal uut hinnakirja taotlust või

3) valdkonna eest vastutav minister on kolmel järjestikusel korral käesoleva paragrahvilõikes 4 nimetatud uue hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldunud.

§ 24¹. Nõuded pensioniregistri pidajale

(1) Pensioniregistri pidaja peab olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts.

(2) Pensioniregistri pidaja ei või edasi anda käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 nimetatud teenuseid. Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 nimetamata teenuste edasiandmisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 30 sätestatut.

(3) Pensioniregistri pidaja võib ühineda või jaguneda üksnes Finantsinspektsiooni loal (edaspidi käesolevas paragrahvis luba).

(4) Finantsinspektsioon keeldub loa andmisest, kui:

1) pensioniregistri pidaja või selle aktsionärid ei vasta ühinemisel või jagunemisel käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud nõuetele;

2) pensioniregistrisse kantud andmete töötlemine, registritoimingute tegemine või registri pidamine ei ole ühinemisel või jagunemisel vajalikul määral tagatud;

3) ühinemine või jagunemine kahjustab pensioniregistri pidaja või väärtpaberituru korrapärast ja usaldusväärset toimimist.

(5) Loa taotlemise ja läbivaatamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 25. Registripidaja määramine

(1) Registripidaja määramise otsustab ja registripidajaga sõlmib halduslepingu valdkonna eest vastutav minister. Registripidajaga sõlmitava halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Rahandusministeerium.

(2) Registripidajaga sõlmitava registripidamise lepingu kehtivusaeg ei või ületada kümmet aastat.

(3) Lepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral otsustab valdkonna eest vastutav minister registripidamise lepingu pikendamise, uue registripidaja määramise või registripidamise üleandmise asjaomasele asutusele.

(4) Valdkonna eest vastutav minister kaasab pensioniregistri pidaja määramisse tema käesoleva seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks Finantsinspektsiooni.

(5) Registripidaja valimise täpsema korra ja registripidamiseks sõlmitava lepingu täpsed tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus registripidamiseks sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetada mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige registripidajapoolne kohustuste oluline rikkumine või tema maksejõulisuse oluline vähenemine.

§ 26. Nõuded pensioniregistri pidaja kapitalile

(1) Pensioniregistri pidaja aktsiakapital ja omakapital peavad olema vähemalt 200 000 eurot.

(2) Pensioniregistri pidaja reservkapital peab olema vähemalt 1/5 pensioniregistri pidaja aktsiakapitalist, kuid mitte väiksem kui pensioniregistri pidaja kuue kuu tegevuskulud. Tegevuskulude arvestamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Pensioniregistri pidaja aktsiakapitali vähendamiseks, põhikirja muutmiseks ja pensioniregistri pidaja lõpetamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni nõusolek.

§ 27. Nõuded pensioniregistri pidaja aktsiatele

(1) Pensioniregistri pidajal võivad olla üksnes nimelised aktsiad.

(2) Pensioniregistri pidaja ei või otseselt ega kaudselt omada või omandada oma aktsiaid.

(3) Pensioniregistri pidaja aktsiate koormamine ei ole lubatud.

§ 28. Osalus registripidajas ning olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

(1) Olulise osaluse määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 72¹ sätestatust.

(2) Registripidajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning registripidaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik):

1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab registripidaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;

2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab registripidaja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;

3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada registripidaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;

4) kes on võimeline tagama, et registripidaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks registripidaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;

5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll registripidaja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

§ 28¹. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

(1) Isik, kes kavatseb omandada registripidajas olulise osaluse või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed ja dokumendid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel registripidajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui registripidaja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast registripidaja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(3) Olulise osaluse omandamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka registripidaja valimise konkursil kandideerivas isikus olulise osaluse omandamisel.

(4) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate või lõikes 8 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 28² sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

(5) Finantsinspektsioonile teatatakse selle registripidaja nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles registripidajas omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;

2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;

3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;

4) juriidilisest isikust omandaja omajate või liikmete nimekiri ning andmed igale omajale või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;

5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;

6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel registripidaja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;

7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;

8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla registripidaja juht;

9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;

11) konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;

12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;

13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;

14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;

15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;

16) registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;

17) ülevaade registripidajas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente.

(7) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

(8) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.

(9) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

(10) Kui olulise osaluse soovib omandada kolmanda riigi kindlustusandja, krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile selle kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud riigi isikul on kehtiv tegevusluba ja ta täidab kehtivaid nõudeid.

§ 28². Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 28¹ lõikes 4 sätestatud teate esitamisest arvates.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 8 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:

1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või

3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

(7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 28³. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada või muuta registripidaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 28² ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.

(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:

1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) registripidaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.

(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale või käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 3 sätestatud juhul registripidaja konkursi korraldajaks olevale valdkonna eest vastutavale ministrile otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata omandajal või isikul, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, registripidajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

(7) Kui omandaja või isik, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, on teises lepinguriigis registreeritud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka registripidajale, tema aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 28⁴. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehinguga ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 28³ lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 28¹;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 28³ lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääled siiski arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja see mõjutas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.

§ 28⁵. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse registripidajas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist registripidaja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusel kontrolli registripidaja üle või olulise osaluse registripidajas või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3) Registripidaja on käesoleva seaduse §-s 28¹ ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Registripidaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli registripidajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.

§ 29. Registripidaja nõukogu ja juhatus

(1) Registripidaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(2) Registripidaja põhikirjas peab olema ette nähtud nõukogu ja juhatuse täpsem töökorraldus.

(3) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.

(4) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise, karistatuse ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et talle ei ole teada asjaolud, mis välistaksid tema õiguse olla registripidaja nõukogu või juhatuse liige.

(5) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmed ning registripidaja töötajad peavad hoidma registris sisalduvat teavet, mis pole avalikult kättesaadav, saladuses nii ametikohustuste täitmise ajal kui ka pärast ametikohustuste täitmise lõppemist.

(6) Registripidaja on kohustatud kindlustama registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete ning töötajate ameti- ja tööalastest tegudest tuleneva tsiviilvastutuse.

(7) Registripidaja on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama nõukogu ja juhatuse liikmete valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

(8) Kui registripidaja nõukogu või juhatuse liige ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda nii juhatuse või nõukogu liikme tema ametikohalt tagasikutsumist kui ka peatada tema volitused.

(9) Kui registripidaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu.

§ 30. Registripidaja kohustused registriandmete kaitsmisel ja säilitamisel

(1) Registripidaja peab tagama, et registriandmed oleksid halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(2) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümne aasta vältel vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või dokumentaalset taasesitamist võimaldaval viisil.

(3) Registriandmete arhiveerimine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule.

§ 30¹. Registripidaja aruandlus

(1) Registripidaja on kohustatud esitama valdkonna eest vastutavale ministrile oma tegevuse kohta aruandeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-de 23¹ ja 23² rakendamisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete koostamise alused ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Pensioniregistri pidaja esitab oma majandusaasta aruande lisana kohustusliku kogumispensioni registriteenuse aruande ning nimetatud teenuse ja pensioniregistri pidaja muude teenuste vahel kulude jaotamise põhimõtted.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud majandusaasta aruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 30². Nõuded registripidaja digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Registripidaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid.

(2) Registripidajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid.

(3) Registripidaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(4) Registripidaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(5) Kui registripidaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab registripidaja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

(6) Registripidaja peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 12 lõikes 5 sätestatuga tagama vähemalt ühe varutöötluskoha olemasolu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut ei kohaldata pensioniregistri pidajale.

§ 32. Kontohalduri staatuse andmine

(1) Kontohalduriks võivad olla Eesti väärtpaberituru kutselised osalised ja Eesti Pank.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võivad kontohalduriks olla:

1) lepinguriigis registreeritud ja lepinguriigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing;

2) riigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud ja selle riigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing juhul, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus tagab piisava järelevalve kontohalduri üle ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on piisav õiguslik alus või võimalus koostööks Finantsinspektsiooniga.

(3) Kontohalduri staatuse andmise käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele otsustab registripidaja. Registripidajal on õigus nõuda kontohaldurilt või kontohalduri staatuse taotlejalt teavet registripidamise korras kehtestatud ulatuses eesmärgiga hinnata nende vastavust kontohaldurile seadusega ja registripidamise korraga esitatavatele nõuetele. Registripidaja võib keelduda kontohalduri staatuse andmisest üksnes põhjusel, et kontohaldur ei vasta talle kehtestatud nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikud peavad kogu kontohalduriks olemise aja vältel vastama kõigile alljärgnevatele nõuetele:

1) nende suhtes peab kehtima registripidajaga sõlmitud leping, mille alusel nimetatud isikud on kohustunud tegutsema kooskõlas käesoleva seaduse ning teiste Eesti Vabariigis kontohaldurite tegevust reguleerivate õigusaktidega, samuti registripidaja kehtestatud nõuetega;

2) täidetud peavad olema kõik registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud tagatiste seadmise ja kindlustuse kohustused;

3) registripidajaga sõlmitud leping, mis reguleerib kontohalduri osalemist registripidaja poolt Eesti õiguse kohaselt korraldatavas registris, ja kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;

4) registripidajaga sõlmitud leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikute suhtes seoses nende tegevusega kontohaldurina.

(5) Kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja osutatavate teenuste vahendamiseks peab kontohaldur liituma registripidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.

§ 33. Korralduste edastaja

Kontohaldur on kohustatud tagama, et registripidajale annaks korraldusi, edastaks andmeid ning teeks päringuid tema selleks pädev esindaja. Kontohaldur vastutab selle kohustuse rikkumisest tekkinud kahju eest.

§ 34. Korralduste andmine registritoimingute tegemiseks, andmete edastamine ja päringute tegemine

(1) Kontohalduril on õigus täita ainult nendelt isikutelt saadud korraldusi ja päringuid, kes on õigustatud käsutama vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpabereid. Kontohaldur on kohustatud tuvastama ja kontrollima temale registritoimingu tegemiseks korralduse andnud või registriandmete kohta teavet küsiva isiku (korralduse andja) isikusamasust ja selle isiku õigusi vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite käsutamisel. Kui registritoimingu tegemiseks ei anna korraldust füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja või juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja seadustest tulenev esindaja isiklikult, peab korralduse tegemiseks antav volitus olema notariaalselt kinnitatud või antud muus vormis ja viisil, mida kontohaldur aktsepteerib.

(2) Kontohaldur on kohustatud täitma väärtpaberikonto omaja, kohtutäituri, pankrotihalduri ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 16¹ sätestatud juhtudel pandipidaja seaduslikke korraldusi registritoimingute tegemiseks.

(3) Kontohalduril on keelatud edastada registripidajale korraldusi registritoimingu tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaja või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulise korralduseta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(4) Kontohaldur peab kontrollima tema poolt registripidajale edastatavate andmete õigsust. Kontohaldur vastutab tema poolt registripidajale registritoimingu tegemiseks edastatud korralduste õigsuse ning korralduse andja tahtele vastavuse eest nii väärtpaberikonto omaja, tema poolt volitatud isiku kui ka registripidaja ees.

(5) Registripidaja võib võtta täitmiseks registritoimingute tegemiseks antud korraldusi ja päringuid, mis on registripidajale nõuetekohaselt edastatud kontohalduri poolt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(6) Kontohaldur on kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente kümme aastat, arvates korralduse andmisest temale.

§ 35. Kontohalduri staatuse peatamine

(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidajal õigus otsustada kontohalduri staatuses tegutsemise täielik või osaline peatamine, kui see on vajalik, et kaitsta väärtpaberikonto omajate õigusi.

(2) Kontohalduri staatuse täielikust või osalisest peatamisest tulenevad piirangud tühistab registripidaja pärast kontohalduri staatuse peatamise tinginud asjaolude kõrvaldamist.

(3) Kontohalduri staatuse peatamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

§ 36. Kontohalduri staatuse tühistamine

(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete olulise rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidajal õigus tühistada kontohalduri staatus, kui nõudeid rikkunud või nõuetele mittevastava isiku tegutsemine kontohaldurina on võimatu või kui see kujutaks otsest ohtu väärtpaberikonto omajate õigustele.

(2) Kontohalduri staatuse tühistamisel korraldab registripidaja väärtpaberikontode haldamisõiguse üleandmise kontohalduri staatuses tegutsemise õigust omavatele isikutele.

(3) Haldamisõigus antakse üle registripidaja otsusega, milles märgitakse:

1) haldamisõiguse ülemineku aeg;

2) muud tingimused ja asjaolud, mis on vajalikud haldamisõiguse üleandmise korraldamiseks viisil, millega tagatakse väärtpaberikontode omajatele võimalus sõlmida kokkuleppeid väärtpaberikontode kasutamiseks uue kontohalduri vahendusel.

(4) Kontohalduri staatuse tühistamise korral on kontohaldur kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja viie tööpäeva jooksul üldsusele avatud arvutisüsteemis.

(6) Kontohalduri staatuse tühistamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

§ 37. Kontohalduri staatusest loobumine

(1) Kontohalduril on õigus loobuda kontohalduri staatusest, lõpetades selleks registripidajaga sõlmitud lepingu, kui ta teatab sellest kirjalikult registripidajale vähemalt kaks kuud ette. Kuni kontohalduri staatuse lõppemise päevani kehtivad kontohalduri suhtes kõik kontohalduri staatusest tulenevad õigused ja kohustused.

(2) Kontohalduri staatusest loobuda sooviv kontohaldur on kohustatud teavitama sellest kirjalikult kõiki isikuid, kellel on tema vahendusel avatud väärtpaberikontod. Vastav teade peab olema saadetud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et see oleks adressaadil käes vähemalt üks kuu enne kontohalduri ning registripidaja vahelise lepingu lõppemist. Lisaks teabele kontohalduri staatusest loobumise ja selle jõustumise kuupäeva kohta peab teade sisaldama kõigi teiste registripidaja kontohaldurite kontaktandmeid.

(3) Kontohalduri staatusest loobunud kontohaldur on kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused. Kulutuste hüvitamise õigus tuleb ära näidata kontohalduri poolt väärtpaberikonto omajatele saadetavas teates kontohalduri staatusest loobumise kohta.

(4) Vähemalt üks kuu enne lepingu lõppemist on kontohaldur kohustatud avaldama sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üldsusele avatud arvutisüsteemis.

(5) Kontohalduri staatusest loobumise täpsem kord määratakse registripidamise korras.

§ 37¹. Kontohalduri staatuse kohaldamine kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes

(1) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja edastavad pensioniregistri pidajale pensionikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendavad käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 ja kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavaid teenuseid nimetatud seaduste ning pensioniregistri pidaja ja kindlustusandja või pensionifondivalitseja vahelise lepingu alusel.

(2) Pensioniregistri pidaja ja kindlustusandja või pensionifondivalitseja vaheline leping peab vastama järgmistele nõuetele:

1) leping ning kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;

2) leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse kindlustusandja või pensionifondivalitseja suhtes seoses kogumispensionide seaduses sätestatud teenuste osutamisega.

(3) Kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja vahendatavate teenuste osutamiseks peavad kindlustusandja ja pensionifondivalitseja liituma pensioniregistri pidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.

(4) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja peavad tagama:

1) registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise pensioniregistri pidajale ja pensionikontodega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja kogumispensionide seadusega ning registripidamise korras kehtestatud nõuetega;

2) käesoleva seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel pensioniregistri pidajale edastatavate andmete ja pensionikontol salvestatud andmete halduslike, füüsiliste, tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstuse loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(5) Kindlustusandjal ja pensionifondivalitsejal on õigus pensionikonto andmeid töödelda, sealhulgas selliste andmetega tutvuda, üksnes ulatuses, mis on vajalik selle pensionikonto omajaga sõlmitud lepingu või kontohaldurile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Kindlustusandjal ja pensionifondivalitsejal on õigus väljastada pensioniregistrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja töötajad ja juhtorganite liikmed on nii teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud kindlustusandja või pensionifondivalitseja teenistuses olles.

(6) Kindlustusandja ja pensionifondivalitseja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 ning § 53 lõigetes 1 ja 3 kontohalduri kohta sätestatut.

§ 38. Järelevalve alusedamended 21.07.2026

(1) Järelevalvet registripidaja, kontohalduri, emitendi agendi, kindlustusandja, pensionifondivalitseja ja esindajakonto omaja üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) käesolevas seaduses, väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Järelevalve teostajal on õigus teha järelevalve teostamiseks välisriigi kontohalduri, emitendi agendi või esindajakonto omaja puhul koostööd lepinguriigi ja vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi kontohalduri, emitendi agendi või esindajakonto omaja üle järelevalvet teostava asutusega.

(1¹) Finantsinspektsioon vaatab läbi keskdepositooriumi tegevusloa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 või käesolevas seaduses ette nähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(1²) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 alusel, sealhulgas on Finantsinspektsioonil õigus määrata sunniraha ja rakendada muid järelevalvemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 63 sätestatud nõuete rikkumiste eest.

(1³) Finantsinspektsioon teostab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1² sätestatule järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatu täitmise üle.

(2) Järelevalvet krediidiasutustest kontohaldurite ja emitendi agentide tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) krediidiasutuste seaduses, käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.

(3) Vajaduse korral kaasatakse järelevalve teostamiseks sõltumatuid eksperte ning tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaiste järelevalveorganitega.

(4) Käesolevas ja 7. peatükis registripidaja järelevalve ja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eestis tegevusloa saanud keskdepositooriumile, kes ei ole registripidaja.

§ 39. Järelevalve teostaja õigused ja ülesanded järelevalve teostamiselamended 21.07.2026

(1) Järelevalve teostajal on käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatu täitmise üle.

(1¹) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.

(2) Järelevalve teostajal on õigus teostada järelevalvet registripidaja ja pensioniregistri pidaja samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik registripidaja ja pensioniregistri pidaja kontrollimiseks.

(3) Järelevalve teostaja jälgib ja hindab pidevalt, kas registripidajas ja pensioniregistri pidajas rakendatavad eeskirjad, protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteem ning sisekontrollisüsteemid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega.

(4) Järelevalve teostaja avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 63 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest väärteoasjas tehtud jõustunud lahendi või haldusakti vastavalt sama määruse artiklile 62.

(4¹) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.

(5) Järelevalve teostaja annab seadusega ettenähtud heakskiite ja kooskõlastusi.

(6) Järelevalve teostaja teeb vajaduse korral käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 909/2014 ja teistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks registripidajale, kontohaldurile, emitendi agendile, kindlustusandjale, pensionifondivalitsejale ja esindajakonto omajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

§ 40. Ettekirjutuse täitmine ja sunniraha

(1) Repealed

(2) Ettekirjutuse tegemisele ja selle täitmisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.

(3) Järelevalve teostaja võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule ühel korral kuni 1200 eurot ning kokku kuni 6000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilisele isikule ühel korral kuni 3200 eurot ning kokku kuni 52 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 63 sätestatud nõuete rikkumisest tuleneva Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral 5000 eurot ja järgmistel kordadel 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte üle 5 miljoni euro või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule vastav summa. Juriidilise isiku puhul on sunniraha ülemmäär 400 000 eurot ja järgmistel kordadel 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte üle 20 miljoni euro või mitte üle 10 protsendi kogu juriidilise isiku aastasest kogukäibest. Kui juriidiline isik peab koostama konsolideeritud finantsaruande, siis võetakse 10 protsendi arvestamisel aluseks konsolideeritud finantsaruanne.

§ 41. Kohapealne kontrollamended 21.07.2026

(1) Järelevalve teostajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks teha registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohalduri ja emitendi agendi asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli.

(2) Järelevalve teostaja teeb kohapealseks kontrolliks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui kontrollist etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb järelevalve teostaja volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus:

1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;

2) saada tööks vajalikke tingimusi ja kasutada eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse;

4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

(4) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(5) Lepinguriigi kontohalduri ja emitendi agendi puhul võib järelevalve teostaja volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema nimetatud audiitorit või eksperti.

(6) Pensioniregistripidaja kohapealse kontrolli aktile kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 232¹ sätestatut ning ekspertiisile ja erakorralisele audiitorkontrollile väärtpaberituru seaduse §-s 233 sätestatut.

§ 42. Järelevalve teostajale teabe esitamise kohustusamended 21.07.2026

(1) Registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohaldur ja emitendi agent peavad viivitamata teatama järelevalve teostajale kõigist oma tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest.

(2) Kui registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohalduri või emitendi agendi tegevus ei vasta õigusaktides või põhikirjas sätestatud nõuetele, on nad kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama järelevalve teostajale.

(3) Registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja, kontohaldur ja emitendi agent peavad järelevalve teostaja nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abinõud viivitamata avalikustama.

(4) Esindajakonto omaja peab käesoleva seaduse § 6 lõikes 9 nimetatud andmed nõudmisel avaldama järelevalve teostajale, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajale. Registripidamise korras võib andmete väljastamiseks kehtestada täpsema korra.

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Registripidajal on õigus teavitada äriregistri pidajat käesoleva seaduse §-des 10, 13, 14 ja 21 ning muude käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides emitendi suhtes ette nähtud kohustuste rikkumisest. Registripidaja on kohustatud äriregistri pidajat teavitama nimetatud kohustuste olulisest rikkumisest, eelkõige juhul, kui sellise rikkumise tulemuseks on emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite omajate või kolmandate isikute õiguste kahjustamine.

(8) Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult teavitama järelevalve teostajat registripidaja, kontohalduri või emitendi agendi auditeerimisel talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) auditeeritava tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) auditeeritava tegevuse katkemine;

3) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne auditeeritava raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;

4) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus auditeeritav ei ole võimeline täitma oma kohustusi;

5) auditeeritava juhatuse liikme, nõukogu liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju auditeeritavale või tema kliendile.

(9) Registripidaja võimaldab Finantsinspektsiooni nõudmisel Finantsinspektsioonile püsiva elektroonilise ligipääsu registri ja pensioniregistri andmetele.

§ 43. Järelevalve teostaja õigus saada teavetamended 21.07.2026

(1) Järelevalve teostajal on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi registripidajalt, Eestis teenuseid osutavalt välisriigi keskdepositooriumilt, kontohaldurilt ja emitendi agendilt, välisriigi kontohaldurilt ja emitendi agendilt, kindlustusandjalt, pensionifondivalitsejalt, esindajakonto omajalt, emitendilt, välisriigi emitendilt, kelle väärtpaberid on registreeritud Eestis, valitsusasutuselt ja järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogu pidajalt. Kolmandalt isikult on järelevalveasutusel järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet üksnes siis, kui selleks on põhjendatud vajadus.

(2) Repealed

§ 44. Juhtimisorganite kokkukutsumine

(1) Järelevalve teostajal on õigus väärtpaberikonto omajate huvide kaitseks teha registripidajale ettekirjutus nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

(2) Järelevalve teostajal on õigus saata registripidaja aktsionäride üldkoosolekule ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ka nõukogu koosolekule oma esindaja.

§ 45¹. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus

(1) Keskdepositooriumi töötaja või muu keskdepositooriumi tegevusega seotud kolmas isik on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) keskdepositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) keskdepositooriumi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju keskdepositooriumile või aktsionäridele või keskdepositooriumi klientidele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku keskdepositooriumi töötaja või muu keskdepositooriumi tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

§ 45². Järelevalve välisriigi keskdepositooriumi Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi keskdepositooriumi üle

(1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi keskdepositooriumilt, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

(2) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel õigus teha Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi Eestis registreeritud filiaali asukohas kohapealset kontrolli kooskõlas käesoleva seaduse § 41 lõigetega 1–4, teavitades sellest eelnevalt keskdepositooriumi asukohariigi finantsjärelevalve asutust.

(3) Keskdepositoorium, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis teenuseid osutada.

(4) Kui välisriigi keskdepositoorium või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõuet või ei täida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ettekirjutust, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks, teavitades sellest viivitamata välisriigi keskdepositooriumile tegevusloa väljastanud finantsjärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

§ 46. Järelevalve kontohalduri, emitendi agendi, kindlustusandja ja pensionifondivalitseja tegevuse üleamended 21.07.2026

(1) Pensioniregistri pidaja teavitab järelevalve teostajat käesoleva seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega kontohaldurile, kindlustusandjale ja pensionifondivalitsejale pandud kohustuste rikkumisest.

(2) Kui kontohaldur, kindlustusandja või pensionifondivalitseja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda vastavalt kontohalduri staatuse peatamist või lõpetamist või käesoleva seaduse § 37¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu lõpetamist.

(2¹) Kui emitendi agent rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda emitendi agendina tegutsemise peatamist või lõpetamist.

(3) Kui kindlustusandja või pensionifondivalitseja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal käesoleva seaduse või kogumispensionide seaduse alusel õigus teha talle täitmiseks ettekirjutusi.

§ 46². Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 46³. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste täitmata jätmine

(1) Kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 5¹ või § 16 lõikes 7¹ kehtestatud kontohalduri nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 46⁴. Registripidajale andmete mitteesitamine

(1) Registripidajale kohustuslike andmete tähtpäevaks esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise eest, samuti väärtpaberite registris registreerimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle paneb toime juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 46⁶. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuete täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 16, 25–30, 32–35, 37–41, 43–54 või 59 keskdepositooriumile või krediidiasutusele sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 46⁸. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

§ 46⁹. Aegumine

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 46¹⁰. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

§ 47

–

§ 52. Registripidaja tsiviilvastutus

(1) Registripidaja peab hüvitama registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Kahju hüvitamise kohustust ei ole, kui kohustuse rikkumine toimus registripidajast sõltumatutel asjaoludel. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab registripidaja, olenemata tema süüst.

(2) Registripidajale registripidamisest ja muust tegevusest tulenev vastutus peab olema kindlustatud viisil, mis piisavalt maandab nimetatud tegevustega kaasnevad riskid. Registripidaja esitab Finantsinspektsioonile ärakirja riskide maandamiseks sõlmitud kindlustuslepingu põhitingimustest 10 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustusleping peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1) kindlustusjuhtum on registripidaja poolt talle seadusega pandud kohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju tekitamine;

2) kindlustuskaitse kehtib vähemalt Eestis ning sellises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, kus registripidaja poolt registreeritud väärtpabereid pakutakse;

3) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul;

4) registripidaja ei või kindlustuslepingu alusel välistada kahju, mis tekib otseselt või kaudselt arvutiprogrammi või tarkvara veast, muu hulgas suutmatuses ära tunda või töödelda kuupäevi.

(3) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus registripidaja vastu.

§ 53. Kontohalduri tsiviilvastutus

(1) Kontohaldur vastutab konto haldamisega seotud kohustuste rikkumise eest üldistel alustel. Käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab kontohaldur, olenemata tema süüst.

(2) Kontohaldur peab kindlustama kontode haldamisest tuleneva vastutuse.

(3) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus kontohalduri vastu.

§ 54. Seaduse kohaldamine tegutsevale registripidajale

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse registripidajaks Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS ja kontohalduriteks seaduse jõustumisel olemas olnud kontohaldurid, kellel on kontode haldamiseks sõlmitud leping Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS-ga. Registripidamiseks sõlmitud leping muudetakse ja lõpetatakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Registripidaja põhikiri ning juhatuse ja nõukogu koosseis tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ning sõlmida kindlustuslepingud registripidaja ja tema töötajate ning kontohaldurite vastutuse kindlustamiseks kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(3) Eesti Vabariik võõrandab talle kuuluvad registripidaja aktsiad käesolevas seaduses lubatud isikutele kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Registripidaja on kohustatud koostama käesoleva seaduse § 30¹ lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastava majandusaasta aruande aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.

§ 54¹. Kontohaldurite ja esindajakonto omajate tegevuse ning dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Kontohaldurid on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsioonis (edaspidi käesolev redaktsioon) sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 31. augustiks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad kontohaldurite tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Enne käesoleva redaktsiooni jõustumist tegutsenud esindajakonto omaja suhtes ei kohaldata käesoleva redaktsiooni § 6 lõike 1 teises lauses sätestatut.

§ 54². Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse §-s 1⁵ sätestatugaamended 21.07.2026

Registripidaja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse §-s 1⁵ sätestatuga hiljemalt 2027. aasta 10. juuliks.

§ 54³. Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja § 15¹ punktis 2 sätestatugaamended 21.07.2026

Registripidaja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja § 15¹ punktis 2 sätestatuga hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks.

§ 55. Hinnakirja ja registripidamise korra kooskõlastamine

Hinnakiri ning registripidamiseks ja väärtpaberite registreerimiseks kehtiv kord tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ja kooskõlastada seadusega ettenähtud korras kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 56. Erastamisväärtpaberid

Registris registreeritakse Eesti erastamisväärtpaberite keskregistris depooarvele laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtus.

§ 56². Aktsiate ja osade nimiväärtuse vääringu muutmine

Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- ja osakapitali vääringu ja olemasolul aktsiate või osade nimiväärtuse vääringu muutmise registris registreerima. Käesoleva seaduse § 13 lõiget 2 kohaldatakse vastavalt.

§ 56³. Vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmise erisused

(1) Kuni 2018. aasta 1. septembrini võib pensioniregistri pidaja vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmiseks kasutada osakuomaniku väärtpaberikonto numbrit.

(2) Hiljemalt 2018. aasta 1. septembril võtab pensioniregistri pidaja vabatahtliku pensionifondi osakute pensioniregistris hoidmiseks kasutusele osakuomaniku pensionikonto numbri, teavitades sellest eelnevalt osakuomanikku.

(3) Isikule, kes omab vabatahtliku pensionifondi osakuid, kuid kellele ei ole avatud pensionikontot, avab pensionikonto pensioniregistri pidaja.

§ 56⁴. Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud andmete erisus

Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud avalduste andmed sisaldavad kuni selle kuupäevani kehtinud käesoleva seaduse § 5¹ lõike 4 redaktsiooni kohaselt ka konto omaja aadressi.

§ 88. Seaduse jõustuminecase law

(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite registris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks. Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite registris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid, samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, peavad esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite registris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Eesti väärtpaberite registri pidaja ei võta vastu taotlust aktsiaseltsilt, kelle põhikiri välistab nimeliste aktsiate olemasolu. Aktsiate registreerimisest Eesti väärtpaberite registris on vabastatud aktsiaselts, kelle pankroti kohus välja kuulutas või kelle sundlõpetamise otsustas kohus muul alusel kui käesolev paragrahv või kes esitas kohtu registriosakonnale hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks kandeavalduse:

1) täis-, usaldus- või osaühinguks ümberkujundamise kohta;

2) ühinemise kohta, kui ühendavaks ühinguks on aktsiaselts, kelle aktsiad on Eesti väärtpaberite registris registreeritud või vastav taotlus on esitatud hiljemalt eelnimetatud kuupäeval;

3) ühinemise kohta, kui ühendavaks ühinguks on täis-, usaldus- või osaühing;

4) jagunemise kohta jaotumise teel, kui omandavateks äriühinguteks on täis-, usaldus- ja osaühingud;

5) vabatahtliku lõpetamise kohta.

(4) Aktsiaseltsid, kelle aktsiaid emiteeritakse või pakutakse avalikult, peavad oma aktsiad enne nende avalikku emiteerimist või pakkumist registreerima Eesti väärtpaberite registris.

(5) Aktsiaselts, kes on välja lasknud esitajaaktsiaid, peab need vahetama nimelisteks aktsiateks hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

(5¹) Äriregistri pidajal on õigus nõuda aktsiaseltsilt, kelle aktsiad ei ole Eesti väärtpaberite registris registreeritud, aktsiaraamatu kehtivaid andmeid sisaldava väljavõtte esitamist. Väljavõttele kirjutab selle õigsuse kinnitamiseks alla vähemalt üks juhatuse liige, või kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama aktsiaseltsi ainult ühiselt, siis ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

(6) Eesti väärtpaberite registri pidaja esitab äriregistri pidajale 2002. aasta 1. veebruariks ja 2003. aasta 1. veebruariks andmed aktsiaseltside kohta, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris.

(7) Aktsiaselts, kes ei ole tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, loetakse sundlõpetatuks.

(7¹) Kui aktsiaselts ei ole esitanud hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust või kandeavaldust, rakendab äriregistri pidaja aktsiaseltsi ning tema juhatuse liikmete suhtes äriseadustiku §-s 71 andmete esitamata jätmise kohta sätestatut. Taotlust või kandeavaldust ei loeta esitatuks, kui see on käesoleva paragrahvi lõike 3 või äriseadustiku § 50 lõike 2 alusel jäetud vastu võtmata.

(7²) Aktsiaselts, kes ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutud taotlust või kandeavaldust hiljemalt 2003. aasta 16. septembriks või kelle taotlus või kandeavaldus jäetakse seaduse alusel vastu võtmata või rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 või lõike 7² alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse äriseadustiku §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet «äriregister» ning nende sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.

(9) Kuni esitajaaktsiate ümbervahetamiseni või esitajaaktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni kohaldatakse esitajaaktsiatele äriseadustikus esitajaaktsiate kohta kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud sätteid.

(10) Kuni nimeliste aktsiate registreerimiseni Eesti väärtpaberite registris või nimeliste aktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni ning aktsiaraamatu pidamise üleandmiseni kohaldatakse nimetatud aktsiaseltsidele äriseadustikus kuni käesoleva seaduse jõustumiseni aktsiatähtede ning aktsiaraamatu ja selle pidamise kohta sätestatut.

(11) Registripidaja peab viima oma tegevuse vastavusse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1² sätestatuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

(12) Registripidaja peab viima oma aktsiakapitali ja omakapitali vastavusse käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

(13) Kindlustusandjad ning registripidaja peavad tagama käesoleva seaduse § 7 lõikes 6³ sätestatud kalkulaatori kättesaadavuse registripidaja veebilehel hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuarist.