Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev 2007. aasta Haagi protokoll (ELT L 331, 16.12.2009) (Haagi ülalpidamisprotokoll)
in forcefrom 16.12.2009· Euroopa Liit
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
Artikkel 1 Reguleerimisala
Käesolevas protokollis määratakse kindlaks, millise riigi õigust kohaldatakse pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhtest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes, kaasa arvatud lapse ülalpidamise kohustuse suhtes vanemate perekonnaseisust olenemata.
Käesoleva protokolli kohaldamisel tehtud otsused ei mõjuta ühegi lõikes 1 nimetatud suhte olemasolu.
Artikkel 2 Üldine kohaldamine
Käesolevat protokolli kohaldatakse ka juhul, kui kohaldamisele kuulub muu kui osalisriigi õigus.
Artikkel 3 Üldsäte kohaldatava õiguse kohta
Kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust.
Kui õigustatud isiku peamine elukoht muutub, kohaldatakse uueks peamiseks elukohaks oleva riigi õigust alates muutuse toimumise hetkest.
Artikkel 4 Erisätted teatavate õigustatud isikute eelisseisundi kohta
Järgmisi sätteid kohaldatakse järgmiste ülalpidamiskohustuste suhtes:
vanemate ülalpidamiskohustus oma laste suhtes;
muude isikute kui vanemate ülalpidamiskohustus nooremate kui 21aastaste isikute suhtes, välja arvatud artiklis 5 osutatud suhetest tulenevad kohustused, ning
laste ülalpidamiskohustus oma vanemate suhtes.
Kui õigustatud isikul ei ole artiklis 3 osutatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.
Olenemata artiklist 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust.
Kui õigustatud isikul ei ole artiklis 3 või käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodakondsus on neil mõlemal, kui selline riik on olemas.
Artikkel 5 Erisäte abikaasade ja endiste abikaasade kohta
Abikaasade, endiste abikaasade või kehtetuks tunnistatud abielu poolte vahelise ülalpidamiskohustuse suhtes ei kohaldata artiklit 3, kui üks pooltest selle vaidlustab ning kui abieluga on tihedamalt seotud muu riigi, eelkõige poolte viimaseks ühiseks peamiseks elukohaks olnud riigi õigus. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuse muu riigi õigust.
Artikkel 6 Erisäte kaitse kohta
Kui tegemist on ülalpidamiskohustusega, mis ei ole vanema ja lapse vahelisest suhtest tulenev kohustus last ülal pidada, ega artiklis 5 osutatud ülalpidamiskohustus, võib kohustatud isik õigustatud isiku nõude vaidlustada asjaolu alusel, et sellist kohustust ei ole sätestatud ei kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õiguses ega selle riigi õiguses, mille kodakondsus mõlemal poolel on, kui selline riik on olemas.
Artikkel 7 Konkreetse menetluse suhtes kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramine
Olenemata artiklitest 3 ja 6, võivad elatist saama õigustatud isik ja elatist maksma kohustatud isik üksnes konkreetse asja menetlemiseks teatavas riigis sõnaselgelt kindlaks määrata, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.
Kohaldamisele kuuluv õigus määratakse enne sellise menetluse algatamist kindlaks kirjaliku kokkuleppega, millele on alla kirjutanud mõlemad pooled, või registreeritakse muul infokandjal nii, et selles sisalduv teave oleks hiljem kättesaadav ja kasutatav.
Artikkel 8 Kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramine
Olenemata artiklitest 3 ja 6, võivad elatist saama õigustatud isik ja elatist maksma kohustatud isik igal ajal kindlaks määrata, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ühte järgmistest õigustest:
selle riigi õigus, mille kodanik on üks pooltest kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal;
selle riigi õigus, kus asub ühe poole peamine elukoht kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal;
õigus, mille pooled on valinud oma varaliste suhete suhtes kohaldatavaks õiguseks, või tegelikult selliste suhete suhtes kohaldatav õigus;
õigus, mille pooled on valinud oma abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavaks õiguseks, või tegelikult nende abielulahutuse või lahutuse suhtes kohaldatav õigus.
Selline kokkulepe sõlmitakse kirjalikult või registreeritakse muul infokandjal nii, et selles sisalduv teave oleks hiljem kättesaadav ja kasutatav, ning sellele kirjutavad alla mõlemad pooled.
Lõiget 1 ei kohaldata ülalpidamiskohustuste suhtes, mis on seotud alla 18aastase isikuga või täiskasvanuga, kes oma võimete kahanemise või puudulikkuse tõttu ei ole võimeline kaitsma oma huve.
Olenemata sellest, millise riigi õiguse pooled on lõike 1 kohaselt valinud, otsustatakse küsimus, kas õigustatud isik saab loobuda oma õigusest elatisele, kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal õigustatud isiku peamiseks elukohaks olnud riigi õiguse kohaselt.
Välja arvatud juhul, kui pooled olid kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal täielikult teadlikud selle tagajärgedest, ei kohaldata poolte valitud õigust juhul, kui selle kohaldamisel oleks ühe poole jaoks selgelt ebaõiglased või põhjendamatud tagajärjed.
Artikkel 9 „Alaline asukoht”„kodakondsuse” asemel
Riik, kus perekonnaasjades on siduvaks teguriks mõiste „alaline asukoht”, võib teatada Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole, et kohtuasjade menetlemisel kõnealuse riigi ametiasutustes asendatakse artiklites 4 ja 6 esinevad viited kodakondsusele viidetega alalisele asukohale selles riigis määratletud tähenduses.
Artikkel 10 Avalik-õiguslikud asutused
Avalik-õigusliku asutuse õigust nõuda õigustatud isikule elatise maksmise asemel antud toetuse hüvitamist reguleerib nimetatud asutuse suhtes kohaldatav õigus.
Artikkel 11 Kohaldamisele kuuluva õiguse ulatus
Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldamisele kuuluva õiguse alusel määratakse muu hulgas kindlaks:
kas, millises ulatuses ja kellelt võib õigustatud isik elatist nõuda;
mil määral võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt;
elatise suuruse arvutamise alus ja indekseerimine;
kellel on õigus algatada elatisega seotud menetlust, välja arvatud küsimustes, mis on seotud menetlusteovõimega ja esindamisega kohtus;
menetluse algatamisega seotud tähtajad ja aegumine;
elatist maksma kohustatud isiku kohustuse ulatus juhul, kui avalik-õiguslik asutus nõuab õigustatud isikule elatise maksmise asemel antud toetuse hüvitamist.
Artikkel 12 Tagasisaate ja edasiviite välistamine
„Õigus” käesoleva protokolli tähenduses on osalisriigis kehtiv õigus, v.a selle riigi kollisiooninormid.
Artikkel 13 Avalik kord
Käesoleva protokolli alusel kindlaks määratud õiguse kohaldamisest võib keelduda ainult niivõrd, kuivõrd selle tulemused oleksid ilmses vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korra põhimõtetega.
Artikkel 14 Elatise suuruse kindlaksmääramine
Isegi kui kohaldamisele kuuluvas õiguses on sätestatud teisiti, võetakse elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse õigustatud isiku vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ning mis tahes hüvitisi, mida õigustatud isik on saanud korrapäraselt makstava elatise asemel.
Artikkel 15 Protokolli kohaldamata jätmine sisekonfliktide suhtes
Osalisriik, kus ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse eri õigussüsteeme või -normistikke, ei ole kohustatud kohaldama protokolli sätteid konfliktide puhul, mis tekivad üksnes selliste eri süsteemide või normistike vahel.
Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.
Artikkel 16 Ühtlustamata õigussüsteemid – territoriaalsed küsimused
Riigi puhul, kus käesolevas protokollis käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse eri territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või -normistikku,
käsitatakse viiteid riigi õigusele vajaduse korral viidetena asjaomases territoriaalüksuses kehtivale õigusele;
käsitatakse viiteid riigi pädevatele või avalik-õiguslikele asutustele vajaduse korral viidetena asjaomase territoriaalüksuse pädevatele või avalik-õiguslikele asutustele;
käsitatakse viiteid peamisele elukohale kõnealuses riigis vajaduse korral viidetena peamisele elukohale asjaomases territoriaalüksuses;
käsitatakse viiteid riigile, mille ühine kodakondsus on mõlemal poolel, viidetena selle riigi õiguses määratud territoriaalüksusele või asjakohaste õigusnormide puudumisel korral viidetena territoriaalüksusele, millega ülalpidamiskohustus on kõige tihedamini seotud;
käsitatakse viiteid riigile, mille kodanikuks isik on, viidetena selle riigi õiguses määratud territoriaalüksusele või asjakohaste õigusnormide puudumise korral viidetena territoriaalüksusele, millega isik on kõige tihedamini seotud.
Kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramisel käesoleva protokolli alusel riigi suhtes, mis koosneb kahest või enamast territoriaalüksusest, millest igaühel on käesolevas protokollis käsitletud küsimuste jaoks oma õigussüsteem või -normistik, kohaldatakse järgmisi eeskirju:
kui kõnealuses riigis on olemas õigusnormid, mille alusel määrata kindlaks, millise territoriaalüksuse õigust tuleb kohaldada, siis kohaldatakse selle üksuse õigust;
selliste õigusnormide puudumise korral kohaldatakse lõike 1 kohaselt määratletud asjaomase territoriaalüksuse õigust.
Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.
Artikkel 17 Ühtlustamata õigussüsteemid – isikutevahelised konfliktid
Käesoleva protokolli alusel kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramisel riigi suhtes, kus kehtib kaks või enam õigussüsteemi või -normistikku, mida kohaldatakse käesolevas protokollis käsitletud küsimuste puhul eri isikurühmade suhtes, käsitatakse viiteid kõnealuse riigi õigusele viidetena selle riigi õigusnormide alusel kindlaks määratud õigussüsteemile.
Artikkel 18 Kooskõlastamine varasemate ülalpidamiskohustusi käsitlevate Haagi konventsioonidega
Osalisriikide vahel asendab käesolev protokoll 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsiooni ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ning 24. oktoobri 1956. aasta Haagi konventsiooni laste ülalpidamise kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta.
Artikkel 19 Kooskõlastamine muude õigusaktidega
Käesolev protokoll ei mõjuta rahvusvahelisi õigusakte, mille poolteks osalisriigid on praegu või tulevikus ja mis sisaldavad sätteid käesolevas protokollis käsitletud küsimuste kohta, välja arvatud juhul, kui selliste õigusaktide poolteks olevad riigid esitavad vastupidise avalduse.
Lõiget 1 kohaldatakse ka ühtlustatud õigusnormide suhtes, mis põhinevad asjaomaste riikide piirkondlikel või muud laadi erisidemetel.
Artikkel 20 Ühetaoline tõlgendamine
Käesoleva protokolli tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle rahvusvahelist iseloomu ja võimalikult ühetaolise kohaldamise vajadust.
Artikkel 21 Protokolliga seotud praktiliste küsimuste läbivaatamine
Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi peasekretär kutsub vastavalt vajadusele kokku erikomisjoni, et vaadata läbi protokolli kohaldamisega seotud praktilisi küsimusi.
Sellise läbivaatamise eesmärgil teevad osalisriigid Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalise bürooga koostööd protokolli kohaldamisega seotud kohtupraktikat käsitleva materjali kogumiseks.
Artikkel 22 Üleminekusätted
Käesolevat protokolli ei kohaldata elatise suhtes, mille maksmist nõutakse osalisriigis ajavahemiku eest, mis eelneb protokolli jõustumisele kõnealuses osalisriigis.
Artikkel 23 Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine
Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele.
Allakirjutanud riigid peavad käesoleva protokolli ratifitseerima või heaks kiitma.
Käesolev protokoll on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele.
Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi Välisministeeriumile, kes on käesoleva protokolli hoiulevõtja.
Artikkel 24 Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid
Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millesse kuuluvad ainult suveräänsed riigid ja mis on pädev teatavas käesoleva protokolliga reguleeritavas küsimuses või kõigis sellistes küsimustes, võib samuti protokollile alla kirjutada, selle heaks kiita või sellega ühineda. Sellisel juhul on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd ta on pädev käesoleva protokolliga reguleeritavates küsimustes.
Protokollile alla kirjutades, seda heaks kiites või sellega ühinedes teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon hoiulevõtjale kirjalikult, millistes protokolliga reguleeritavates küsimustes on organisatsiooni liikmesriigid talle pädevuse üle andnud. Organisatsioon teatab hoiulevõtjale viivitamata kirjalikult kõikidest muutustest, mis toimuvad tema pädevuses võrreldes viimase käesoleva lõike kohaselt edastatud teatega.
Protokollile alla kirjutades, seda heaks kiites või sellega ühinedes võib piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitada artikli 28 kohase deklaratsiooni selle kohta, et ta on pädev kõikides protokolliga reguleeritavates küsimustes ning et talle asjaomases küsimuses pädevuse üle andnud liikmesriikide jaoks on protokoll siduv, kuna organisatsioon kirjutab sellele alla, kiidab selle heaks või ühineb sellega.
Käesoleva protokolli jõustumisel ei võeta piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiule antud dokumente arvesse, kui organisatsioon ei ole esitanud lõikes kolm nimetatud deklaratsiooni.
Käesolevas protokollis sisalduvaid viiteid osalisriigile või riigile käsitatakse vastavalt vajadusele ka viidetena protokollis osalevale piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonile. Kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on esitanud lõike 3 kohase deklaratsiooni, käsitatakse protokollis sisalduvaid viiteid osalisriigile või riigile vastavalt vajadusele ka viidetena asjaomasele piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmesriigile.
Artikkel 25 Jõustumine
Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teise artiklis 23 osutatud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest.
Seejärel jõustub käesolev protokoll:
iga riigi või artiklis 24 osutatud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes käesoleva protokolli järgnevalt ratifitseerib, heaks kiidab või sellega ühineb, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele tema ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;
territoriaalüksuse suhtes, millele on käesoleva protokolli kohaldamist laiendatud artikli 26 kohaselt, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kõnealuses artiklis osutatud deklaratsiooni esitamisest.
Artikkel 26 Ühtlustamata õigussüsteeme käsitlevad deklaratsioonid
Kui riigil on kaks või enam territoriaalüksust, kus kehtib käesolevas protokollis käsitletavates küsimustes erisugune õigussüsteem, võib riik protokollile alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes deklareerida vastavalt artiklile 28, et ta kohaldab käesolevat protokolli kõigi oma territoriaalüksuste või ainult ühe või mitme suhtes neist, ning võib nimetatud deklaratsiooni igal ajal muuta uue deklaratsiooni esitamisega.
Igast sellisest deklaratsioonist teatatakse hoiulevõtjale ning selles määratakse sõnaselgelt kindlaks territoriaalüksused, mille suhtes protokolli kohaldatakse.
Kui riik ei esita käesolevas artiklis sätestatud deklaratsiooni, kohaldatakse protokolli kõikide selle riigi territoriaalüksuste suhtes.
Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.
Artikkel 27 Reservatsioonid
Käesoleva protokolli suhtes ei saa teha reservatsioone.
Artikkel 28 Deklaratsioonid
Artikli 24 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud deklaratsioone võib esitada protokollile alla kirjutamise, selle ratifitseerimise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal või hiljem ning neid võib igal ajal muuta või tagasi võtta.
Deklaratsioonidest, nendes tehtavatest muudatustest ja nende tagasivõtmisest teatatakse hoiulevõtjale.
Protokollile allakirjutamise, selle ratifitseerimise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal esitatud deklaratsioon jõustub samaaegselt protokolli jõustumisega asjaomase riigi suhtes.
Hiljem esitatud deklaratsioon või deklaratsiooni muutmine või tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil hoiulevõtja sai kätte asjaomase teate.
Artikkel 29 Denonsseerimine
Käesoleva protokolli osalisriik võib selle denonsseerida, saates sellesisulise kirjaliku teate hoiulevõtjale. Denonsseerimine võib piirduda ühtlustamata õigussüsteemiga riigi teatavate territoriaalüksustega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli.
Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele kuupäevast, mil hoiulevõtja asjaomase teate kätte sai. Kui teates on denonsseerimise jõustumiseks ette nähtud pikem ajavahemik, jõustub denonsseerimine nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja sai teate kätte.
Artikkel 30 Teatamine
Hoiulevõtja teatab Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmetele ning muudele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on protokollile artiklite 23 ja 24 kohaselt alla kirjutanud, selle ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud:
igast artiklites 23 ja 24 osutatud allakirjutamisest, ratifitseerimisest, heakskiitmisest ja ühinemisest;
kuupäevast, mil käesolev protokoll jõustub vastavalt artiklile 25;
artikli 24 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud deklaratsioonidest;
igast artiklis 29 osutatud denonsseerimisest.
A question about this act?
Describe your situation. The answer is based on the provisions in force, cites them down to the subsection and point, and is checked against the sources before it is shown.
Everything within a usage limit: questions, contract review with comments in Word, drafting documents. No card, ends by itself.
Ask about this actFree citation check →Paste the text of a contract or document to see whether the provisions it cites are in force.
For lawyers: an AI legal assistant that cites the provision down to the subsection →