Rändlusteenuste määrus (EL) 2022/612 (Rändluse määrus)

Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega nähakse ette ühine lähenemisviis selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisides helistamisel ja kõne vastuvõtmisel, SMS-sõnumeid saates ja vastu võttes ning pakettkommuteeritud andmesideteenuseid kasutades konkureerivate riigisiseste hindadega võrreldes ülemäära kõrget hinda.
Käesolev määrus aitab seeläbi kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning aitab samal ajal saavutada kõrgetasemelise tarbijakaitse, andmekaitse, eraelu puutumatuse ja usalduse, edendada turul konkurentsi, sõltumatust ja läbipaistvust ning innustades innovatsiooni, tarbija valikute suurendamist ja puuetega inimeste integreerimist, järgides samal ajal täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.
Käesolevas määruses sätestatakse üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele reguleeritud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu andmise tingimused. Määrust kohaldatakse nii võrguoperaatorite võetavate tasude suhtes hulgimüügitasandil kui ka rändlusteenuse osutajate võetavate tasude suhtes jaemüügitasandil.

2. Samuti sätestatakse käesolevas määruses normid, mille eesmärk on suurendada hindade läbipaistvust ja parandada hinnateabe pakkumist rändlusteenuste kasutajatele, sealhulgas reguleerimata rändlusteenuste kasutajatele kolmandates riikides. Määrusega suurendatakse ka läbipaistvust reguleerimata rändlusteenuste kasutajate jaoks, kui nad ühenduvad muu kui maapealse üldkasutatava mobiilsidevõrguga, näiteks laevade või õhusõidukite pardal, kui see on kohaldatav.

3. Käesolevas määruses sätestatud maksimumtasud on väljendatud eurodes.

4. Kui artiklite 8–11 kohased maksimumtasud on väljendatud muus vääringus kui euro, määratakse nende väärtus kindlaks selles muus vääringus, kohaldades asjaomase kalendriaasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil Euroopa Keskpanga poolt
Euroopa Liidu Teatajas
avaldatud viitekursside keskmist. Maksimumtasude puhul vaadatakse muus vääringus kui euro väljendatud piirmäärad alates 2023. aastast igal aastal läbi. Muude vääringute igal aastal läbi vaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates 15. maist.

5. Käesolev määrus ei piira riikide reguleerivatele asutustele ja muudele pädevatele asutustele direktiivi (EL) 2018/1972 kohaste ülesannete määramist, sealhulgas vastutust nimetatud direktiivi III osa III jaotise rakendamise eest.

Artikkel 2 Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rändlusteenuse osutaja“ – ettevõtja, kes osutab rändluskliendile reguleeritud rändlusteenuseid jaemüügitasandil;

b) „koduriigi teenuseosutaja“ – ettevõtja, kes osutab rändluskliendile koduriigi mobiilsideteenuseid;

c) „koduvõrk“ – üldkasutatav sidevõrk, mis asub liikmesriigis ning mida rändlusteenuse osutaja kasutab reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamiseks rändluskliendile;

d) „külastatav võrk“ – maapealne üldkasutatav mobiilsidevõrk, mis asub liikmesriigis, mis ei ole rändluskliendi koduriigi teenuseosutaja asukohajärgne liikmesriik ning mille vahendusel saab rändlusklient teha või vastu võtta kõnesid, saata või vastu võtta SMS-sõnumeid või kasutada pakettkommuteeritud andmesideteenuseid oma koduvõrgu operaatoriga sõlmitud kokkulepete alusel;

e) „kogu liitu hõlmav rändlus“ – rändluskliendi poolt mobiilseadme kasutamine liidusiseste kõnede tegemiseks või vastuvõtmiseks, liidusiseste SMS-sõnumite saatmiseks või vastuvõtmiseks või pakettkommuteeritud andmesideteenuste kasutamiseks, kui ta viibib muus liikmesriigis kui selles, kus asub koduriigi teenuseosutaja võrk, koduvõrgu operaatori ja külastatava võrgu operaatori vahel sõlmitud kokkulepete alusel;

f) „rändlusklient“ – liidus asuva maapealse üldkasutatava mobiilsidevõrgu vahendusel osutatava reguleeritud rändlusteenuse osutaja klient, kellega sõlmitud jaeleping või kokkulepe võimaldab kasutada kogu liitu hõlmavat rändlust;

g) „reguleeritud rändluskõne“ – mobiiltelefonikõne, mida rändlusklient alustab külastatavas võrgus ja mis lõpetatakse liidu üldkasutatavas sidevõrgus, või rändluskliendi poolt vastu võetud kõne, mida alustati üldkasutatavas sidevõrgus liidus ja mis lõpetatakse külastatavas võrgus;

h) „SMS-sõnum“ – lühisõnumiteenuse tekstsõnum, mis koosneb peamiselt tähtedest või numbritest või mõlemast ja mida saab saata riikide numeratsiooniplaanide kohaselt määratud mobiili- ja/või paiksete numbrite vahel;

i) „reguleeritud rändlussõnum“ – SMS-sõnum, mille rändlusklient saadab külastatavast võrgust liidu üldkasutatavasse sidevõrku või mille rändlusklient võtab vastu saadetuna liidu üldkasutatavast sidevõrgust külastatavasse võrku;

j) „reguleeritud andmeside-rändlusteenus“ – rändlusteenus, mis võimaldab rändluskliendile sissetulevat ja väljuvat pakettkommuteeritud andmesidet mobiilseadme abil ajal, mil seade on ühendatud külastatavasse võrku, see ei hõlma reguleeritud rändluskõnede ja rändlussõnumite edastamist ega vastuvõtmist, kuid hõlmab MMS-sõnumite (multimeediumsõnum) edastamist ja vastuvõtmist;

k) „juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule“ – otsene juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule või rändluse hulgiteenuste edasimüümisele;

l) „otsene juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule“ – vahendite või teenuste või mõlema mobiilsideoperaatori poolt teisele ettevõtjale kättesaadavaks tegemine kindlaksmääratud tingimustel selleks, et kõnealune teine ettevõtja osutaks reguleeritud rändlusteenuseid rändlusklientidele;

m) „juurdepääs rändluse hulgiteenuste edasimüümisele“ – rändlusteenuste hulgimüügitasandil osutamine külastatava võrgu operaatorist erineva mobiilsideoperaatori poolt teisele ettevõtjale selleks, et kõnealune teine ettevõtja osutaks reguleeritud rändlusteenuseid rändlusklientidele;

n) „riigisisene jaehind“ – rändlusteenuse osutaja poolt iga tarbitud ühiku eest võetav riigisisene jaemüügi tasu, mida kohaldatakse tehtud kõnedele ja saadetud SMS-sõnumitele, mida alustatakse ja mis lõpetatakse samas liikmesriigis erinevates üldkasutatavates sidevõrkudes, ning kliendi tarbitud andmetele.
Esimese lõigu punkti n kohaldamisel ja juhul, kui konkreetset riigisisest jaemüügi tasu ühiku kohta ei kohaldata, loetakse riigisiseseks jaehinnaks sama maksustamismehhanism, mida kasutatakse siis, kui klient oleks teinud kõnesid ja saatnud SMS-sõnumeid, mis alustati ja lõpetati samas liikmesriigis erinevates üldkasutatavates sidevõrkudes, ning tarbinud andmeid enda liikmesriigis.

Artikkel 3 Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule

1. Mobiilsideoperaatorid rahuldavad kõik rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu käsitlevad põhjendatud taotlused, eelkõige viisil, mis võimaldab rändlusteenuse osutajal levitada oma koduriigis jaetasandil pakutavaid mobiilsideteenuseid, kui see on külastatavas võrgus tehniliselt teostatav.

2. Mobiilsideoperaatorid võivad rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotlused tagasi lükata üksnes objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu tehniline teostatavus ja võrgu terviklikkus. Ärikaalutlused ei anna alust lükata rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotlusi tagasi, et piirata konkureerivate rändlusteenuste osutamist.

3. Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule hõlmab kõiki võrguelemente ja nendega seotud vahendeid, asjaomaseid teenuseid, tarkvara ja infosüsteeme, mis on vajalikud klientidele reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks ning seda kõigi kättesaadavate võrgutehnoloogiate ja -põlvkondade puhul.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgituru kõigile komponentidele juurdepääsu andmise suhtes kohaldatakse artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud õigusnorme reguleeritud rändlusteenuste hulgihindade kohta, välja arvatud juhul, kui rändluse hulgiteenuse lepingu mõlemad pooled lepivad sõnaselgelt kokku, et lepingu kehtivusajal ei kohaldata lepingu kohaldamisest tuleneva keskmise rändlusteenuste hulgihinna suhtes reguleeritud rändlusteenuste maksimaalset hulgihinda.
Ilma et see piiraks käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamist ning seoses juurdepääsuga rändluse hulgiteenuste edasimüümisele, võivad mobiilsideoperaatorid küsida õiglast ja mõistlikku tasu lõikega 3 hõlmamata komponentide eest.

5. Mobiilsideoperaatorid avaldavad standardpakkumise, võttes arvesse lõikes 8 osutatud BERECi suuniseid, ning teevad selle rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotlevale ettevõtjale kättesaadavaks. Mobiilsideoperaatorid esitavad juurdepääsu taotlevale ettevõtjale kooskõlas käesoleva artikliga rändluse hulgiteenuse lepingu kavandi hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esmakordset kättesaamist. Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule antakse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul rändluse hulgiteenuse lepingu sõlmimisest. Mobiilsideoperaatorid, kes saavad rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotluse, ning juurdepääsu taotlevad ettevõtjad peavad läbirääkimisi heas usus.

6. Lõikes 5 osutatud standardpakkumine peab olema piisavalt üksikasjalik ja hõlmama kõiki lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsuks vajalikke komponente, samuti peab see sisaldama rändlusteenuste hulgiturule ja rändluse hulgiteenuste edasimüümisele otsese juurdepääsu suhtes asjakohaste pakkumiste kirjeldusi ning nendega seonduvaid tingimusi. Standardpakkumine peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik, et rändlusteenuse osutaja saaks oma klientidele tagada rändlusteenuste kasutamise ajal tasuta juurdepääsu hädaabiteenustele kõige sobivama häirekeskusega loodava hädaolukorra side kaudu ning võimaldada helistaja asukoha teabe tasuta edastamist kõige sobivamasse häirekeskusesse.
Nimetatud standardpakkumine võib sisaldada tingimusi, mille eesmärk on hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutajate klientidele, kui viimased regulaarselt liidus reisivad. Kui standardpakkumises on nii ette nähtud, hõlmavad kõnealused tingimused erimeetmeid, mida külastatava võrgu operaator võib võtta, et hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist, ning objektiivseid tingimusi, mille alusel külastatava võrgu operaator võib kõnealuseid meetmeid võtta. Objektiivsed tingimused võivad viidata rändlusliikluse koondteabele. Neis ei viidata rändlusteenuse osutajate klientide individuaalse rändlusliiklusega seotud konkreetsele teabele.
Standardpakkumises võib muu hulgas ette näha, et juhul, kui külastatava võrgu operaatoril on põhjust arvata, et oluline osa rändlusteenuse osutaja kliente püsivalt rändleb või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu kasutatakse anomaalselt või lubamatult, võib külastatava võrgu operaator nõuda, ilma et see piiraks liidu ja liikmesriigi andmekaitsenõuete kohaldamist, et rändlusteenuse osutaja esitaks teabe, mis võimaldab teha kindlaks, kas oluline osa rändlusteenuse osutaja kliente püsivalt rändleb või kas külastatava operaatori võrgus kasutatakse rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalselt või lubamatult, nt teave nende klientide osakaalu kohta, kelle puhul on objektiivsete näitajate alusel vastavalt artikli 7 alusel vastu võetud mõistliku kasutamise poliitika kohaldamist käsitlevatele rakendusaktidele tehtud kindlaks kohaldatava riigisisese jaehinnaga osutatavate reguleeritud rändlusteenuste anomaalse või lubamatu kasutamise risk.
Standardpakkumises võib viimase võimalusena, kui vähem rangete meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada, näha ette võimaluse rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamiseks, kui külastatava võrgu operaator on objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes teinud kindlaks, et oluline osa rändlusteenuse osutajate kliente püsivalt rändleb või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu kasutatakse anomaalselt või lubamatult, ning on sellest koduvõrgu operaatorile teada andnud.
Külastatava võrgu operaator võib rändluse hulgiteenuse lepingu ühepoolselt lõpetada püsiva rändluse või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalse või lubamatu kasutamise tõttu ainult eelneva loa alusel, mille on andnud külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus.
Olles eelnevalt konsulteerinud koduvõrgu operaatori riigi reguleeriva asutusega teeb külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus kolme kuu jooksul külastatava võrgu operaatori esitatud rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamise loa taotluse saamisest otsuse, kas luba anda või mitte anda, ning teavitab otsusest komisjoni.
Külastatava võrgu operaatori riigi reguleerivad asutused ja koduvõrgu operaatori riigi reguleerivad asutused võivad taotleda BERECilt arvamust käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete kohta. BEREC võtab arvamuse vastu ühe kuu jooksul taotluse saamisest.
Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus enne rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamisele kuuenda lõigu kohaselt loa andmise või mitteandmise otsuse tegemist ära BERECi arvamuse ning võtab BERECi arvamust võimalikult ulatuslikult arvesse, järgides kolmekuulist tähtaega.
Külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus teeb rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamise lubasid puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks, järgides ärisaladuse hoidmise nõuet.
Käesoleva lõike viies kuni üheksas lõik ei piira riigi reguleeriva asutuse artikli 17 lõike 7 kohast õigust nõuda käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist ja külastatava võrgu operaatori õigust võtta asjakohaseid pettusevastaseid meetmeid.
Riikide reguleerivad asutused nõuavad vajaduse korral standardpakkumiste muutmist, sealhulgas erimeetmete osas, mida külastatava võrgu operaator võib võtta, et hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist, ning objektiivsete tingimuste osas, mille alusel külastatava võrgu operaator võib kõnealuseid meetmeid võtta, et täita käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

7. Kui juurdepääsu taotlev ettevõtja soovib alustada äriläbirääkimisi, et hõlmata standardpakkumises hõlmamata komponente, vastavad mobiilsideoperaatorid sellisele taotlusele mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul taotluse esmakordsest kättesaamisest. Käesoleva lõike kohaldamisel ei kohaldata lõikeid 2 ja 5.

8. Et toetada käesoleva artikli ühetaolist kohaldamist, ajakohastab BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga 5. oktoobriks 2022 vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 3 lõikele 8 kehtestatud suuniseid juurdepääsu kohta rändlusteenuste hulgiturule.

Artikkel 4 Reguleeritud rändlusteenuste osutamine jaemüügitasandil

1. Rändlusteenuse osutajad ei kohalda üheski liikmesriigis rändlusklientide suhtes riigisisese jaehinnaga võrreldes lisatasu ühegi tehtud või vastu võetud reguleeritud rändluskõne, ühegi saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumi ega ühegi kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuse eest ega üldist tasu välismaal lõppseadme või teenuse kasutamise võimaldamise eest vastavalt artiklitele 5 ja 6.

2. Rändlusteenuse osutajad ei tohi pakkuda reguleeritud rändlusteenuseid jaemüügitasandil tingimustel, mis on vähem soodsad kui koduriigis pakutavad tingimused, seda eeskätt jaelepinguga ette nähtud teenuse kvaliteedi poolest, juhul kui sama põlvkonna mobiilsidevõrgud ja tehnoloogia on külastatavas võrgus kättesaadavad.
Mobiilsideoperaatorid peavad vältima liidu sisepiiridel võrkudevahelisel üleandmisel põhjendamatuid viivitusi.

3. Et aidata kaasa käesoleva artikli ühetaolisele kohaldamisele, ajakohastab BEREC 1. jaanuariks 2023 pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga oma jaemüügi suuniseid, mis puudutavad teenuse kvaliteedi meetmete rakendamist.

Artikkel 5 Mõistlik kasutamine

1. Kooskõlas käesoleva artikliga ning artikli 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega võivad rändlusteenuse osutajad kohaldada selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille hind on samal tasemel kohaldatava riigisisese jaehinnaga, mõistliku kasutamise poliitikat selle vältimiseks, et rändluskliendid kasutavad jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuseid anomaalselt või lubamatult, näiteks kui selliseid teenuseid kasutavad rändluskliendid muus liikmesriigis kui koduriigi teenuseosutaja liikmesriik muudel eesmärkidel kui regulaarne reisimine.
Mõistliku kasutamise poliitika võimaldab rändlusteenuse osutaja klientidel tarbida teatavat mahtu jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid kohaldatava riigisisese jaehinna eest, mis on kooskõlas nende vastavate tariifikavadega.

2. Selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille puhul ületatakse mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, kohaldatakse artiklit 8.

Artikkel 6 Jätkusuutlikkuse mehhanism

1. Konkreetsetel ja erandlikel asjaoludel, et tagada riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikust, võib rändlusteenuse osutaja juhul, kui tal ei ole võimalik katta oma tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste artiklite 4 ja 5 kohase osutamise kogukulu oma tegelikust ja prognoositavast selliste teenuste osutamise kogutulust, taotleda luba lisatasu kehtestamiseks. Nimetatud lisatasu kohaldatakse üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulude katmiseks, võttes arvesse kohaldatavaid maksimaalseid hulgihindu.

2. Kui rändlusteenuse osutaja otsustab rakendada käesoleva artikli lõike 1 sätteid, peab ta riigi reguleerivale asutusele esitama viivitamata taotluse ning edastama talle kogu vajaliku teabe kooskõlas artiklis 7 osutatud rakendusaktidega. Rändlusteenuse osutaja ajakohastab seejärel kõnealust teavet iga 12 kuu tagant ning esitab selle riigi reguleerivale asutusele.

3. Pärast rändlusteenuse osutajalt lõike 2 kohase taotluse saamist hindab riigi reguleeriv asutus seda, kas rändlusteenuse osutaja on näidanud, et tal ei ole võimalik oma kulusid lõike 1 kohaselt katta ilma, et see kahjustaks riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkust. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine põhineb asjakohastel, rändlusteenuse osutajale eriomastel objektiivsetel teguritel, sealhulgas objektiivsetel erinevustel rändlusteenuse osutajate vahel asjaomases liikmesriigis ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel. Riigi reguleeriv asutus annab loa lisatasu kehtestamiseks, kui lõikes 1 ja käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud.

4. Riigi reguleeriv asutus annab lisatasu kehtestamise loa ühe kuu jooksul pärast rändlusteenuse osutajalt lõike 2 kohase taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on selgelt põhjendamatu või kui ei ole esitatud piisavalt teavet. Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et taotlus on selgelt põhjendamatu või et esitatud teave ei ole piisav, teeb ta järgmise kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on andnud rändlusteenuse osutajale võimaluse olla ära kuulatud, lõpliku otsuse lisatasu lubamise, muutmise või selle lubamisest keeldumise kohta.

Artikkel 7 Mõistliku kasutamise poliitika ja jätkusuutlikkuse mehhanismi rakendamine

1. Selleks et tagada artiklite 5 ja 6 järjepidev kohaldamine, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud reeglid järgmise kohta:

a) mõistliku kasutamise poliitika kohaldamine;

b) riigisiseste hindadega rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodika ning

c) rändlusteenuse osutaja poolt punktis b osutatud hindamise eesmärgil esitatav taotlus.
Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon vaatab esimeses lõigus osutatud rakendusaktid pärast BERECiga konsulteerimist turu suundumusi arvesse võttes korrapäraselt läbi.

2. Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid mõistliku kasutamise poliitika rakendamise üksikasjalike reeglite kohta, võtab ta arvesse järgmist:

a) hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste areng liikmesriikides;

b) riigisiseste hinnatasemete ühtsuse määr kogu liidus;

c) reisimisharjumused liidus;

d) täheldatav konkurentsi moonutamise oht ning investeerimisstiimulid riigisisestel ja külastatud turgudel.

3. Komisjon võtab lõike 1 punktides b ja c osutatud rakendusaktide aluseks järgmise:

a) määrab kindlaks jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise tegeliku ja prognoositava kogukulu, lähtudes tegelikest rändlusteenuste hulgihindadest tasakaalustamata liikluse puhul ning reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamiseks vajalikest ühistest kuludest;

b) määrab kindlaks tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamise kogutulu;

c) rändlusteenuse osutaja klientide reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil tarbimine ning riigisisene tarbimine;

d) konkurentsi-, hinna- ja tulutase riigisisesel turul ning mis tahes täheldatav oht, et riigisiseste jaehindadega toimuv rändlus võiks nende hindade kujunemist tuntavalt mõjutada.

4. Riigi reguleeriv asutus ja, kui see on direktiivi (EL) 2018/1972 üle võtva liikmesriigi õigusega neile antud volituste kasutamiseks asjakohane, muud pädevad asutused seiravad hoolikalt mõistliku kasutamise poliitika kohaldamist ning teevad selle üle järelevalvet. Riigi reguleeriv asutus seirab hoolikalt jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste riigisisese hinna eest osutamise kestlikkust puudutavate meetmete rakendamist ning teeb selle üle järelevalvet, võttes võimalikult suurel määral arvesse sellele liikmesriigile eriomaseid asjakohaseid objektiivseid tegureid ning rändlusteenuse osutajate vahelisi objektiivseid erinevusi. Ilma et see piiraks artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaldamist, jõustab riigi reguleeriv asutus õigel ajal artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuded ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud rakendusaktid. Riigi reguleeriv asutus võib igal ajal rändlusteenuse osutajalt nõuda lisatasu muutmist või selle kohaldamise peatamist, kui see ei ole kooskõlas artikliga 5 või 6.
Muud pädevad asutused jõustavad artiklis 5 ja rakendusaktides sätestatud nõuded, mis on asjakohased neile direktiivi (EL) 2018/1972 üle võtva liikmesriigi õigusega antud volituste kasutamiseks.
Riigi reguleeriv asutus ja asjakohasel juhul muud pädevad asutused teavitavad komisjoni igal aastal artiklite 5 ja 6 ning käesoleva artikli kohaldamisest.

5. Rakendusmääruse (EL) 2016/2286 kohaldamist jätkatakse kuni käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud uue rakendusakti kohaldamise alguskuupäevani.

Artikkel 8 Jaemüügitasandi lisatasude erakorraline kohaldamine jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimise eest ja alternatiivsete tariifide kasutamine

1. Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, kui rändlusteenuse osutaja kohaldab reguleeritud rändlusteenuste tarbimise suhtes jaemüügitasandil lisatasu, mis ületab mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, peab see vastama järgmistele nõuetele, ilma käibemaksuta:

a) tehtud reguleeritud rändluskõnede, saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumite ja kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatav lisatasu ei ületa vastavalt artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud maksimaalseid hulgihindu;

b) vastu võetud reguleeritud rändluskõne suhtes kohaldatav lisatasu ei ületa asjaomaseks aastaks vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 75 lõikele 1 sätestatud mobiilikõne lõpetamise tasu üleliidulist ühtset maksimummäära.
Kui seoses käesoleva lõike esimese lõigu punktiga b otsustab komisjon pärast direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 75 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti läbivaatamist, et kõne lõpetamise tasu üleliidulise määra kehtestamine ei ole enam vajalik, ja otsustab mitte kehtestada mobiilikõne lõpetamise tasu maksimummäära, ei tohi vastu võetud reguleeritud rändluskõne suhtes kohaldatav lisatasu ületada nimetatud direktiivi artikli 75 kohaselt kõige viimasena vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud määra.
Rändlusteenuse osutajad ei tohi kohaldada vastu võetud reguleeritud SMS-rändlussõnumi või rändlushäälsõnumi suhtes lisatasu. See ei mõjuta muid kohaldatavaid tasusid, näiteks tasu nende sõnumite kuulamise eest.
Rändlusteenuse osutajad võtavad tehtud ja vastu võetud rändluskõnede eest tasu sekundipõhiselt. Rändlusteenuse osutajad võivad kohaldada tehtud kõne puhul tasu arvutamisel kõne miinimumkestust, mis ei ületa 30 sekundit. Rändlusteenuse osutajad nõuavad oma klientidelt reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest tasu kilobaidipõhiselt, välja arvatud MMS-sõnumid, mille eest võib tasu nõuda ühikupõhiselt. Sellisel juhul ei tohi jaemüügitasu, mida rändlusteenuse osutaja võib oma rändluskliendilt MMS-rändlussõnumite edastamise või vastuvõtmise eest nõuda, reguleeritud andmeside-rändlusteenuse puhul ületada esimeses lõigus sätestatud maksimaalset jaemüügitasu.

2. Rändlusteenuse osutajad võivad pakkuda ja rändluskliendid võivad sihilikult valida rändlustariifi, mis erineb kooskõlas artiklitega 4, 5, 6 ja käesoleva artikli lõikega 1 sätestatud tariifist, misläbi nad kasutavad teistsuguseid reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatavaid tariife kui neid, mis oleks neile määratud valiku tegemata jätmise korral. Rändlusteenuse osutaja tuletab neile rändlusklientidele meelde neid rändlusteenuse eeliseid, mille nad loobumisega kaotavad.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kohaldavad rändlusteenuse osutajad artiklite 4 ja 5 ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sätestatud tariifi automaatselt kõigi olemasolevate ja uute rändlusklientide suhtes.
Rändlusklient võib igal ajal taotleda kooskõlas artiklitega 4, 5, 6 ja käesoleva artikli lõikega 1 sätestatud tariifi valimist või sellest tariifist loobumist. Kui rändluskliendid soovivad teadlikult loobuda artiklites 4, 5, 6 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tariifist või selle tariifi valida, siis selline üleminek toimub tasuta ühe tööpäeva jooksul taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude kui rändlusega seotud osadega. Rändlusteenuse osutajad võivad üleminekut edasi lükata seni, kuni varasem rändlustariif on kehtinud kindlaksmääratud miinimumperioodi, mis ei ületa kahte kuud.

3. Ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1972 III osa III jaotise kohaldamist, tagavad rändlusteenuse osutajad, et igat liiki jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid käsitlevas jaelepingus on kindlaks määratud osutatava reguleeritud rändlusteenuse tunnused, sealhulgas eelkõige:

a) konkreetne tariifikava või konkreetsed tariifikavad ja iga tariifikava kohta pakutavate teenuste liigid, sealhulgas side maht;

b) piirangud, mis on kehtestatud nende jaemüügi tasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimisele, mida osutatakse riigisisese jaehinnaga, eelkõige arvandmed selle kohta, kuidas rakendatakse mõistliku kasutamise poliitikat, lähtudes asjaomase jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse peamistest hinnaelementidest, mahust ja muudest parameetritest;

c) selge ja arusaadav teave rändlusteenuse tingimuste ja kvaliteedi kohta liidus rändlemise ajal kooskõlas lõikes 6 osutatud BERECi suunistega.

4. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et igat liiki jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid käsitlevas jaelepingus esitatakse teave selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võivad rändluse korral kehtida suuremad tasud, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 97 kohaldamist.

5. Rändlusteenuse osutajad avaldavad lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe.
Lisaks esitavad rändlusteenuse osutajad teabe põhjuste kohta, miks rändlusteenuseid võidakse pakkuda vähem soodsatel tingimustel kui need, mida pakutakse koduriigis. See teave hõlmab tegureid, mis võivad mõjutada rändluskliendi tellitava rändlusteenuse kvaliteeti, näiteks külastatavas liikmesriigis rändluskliendile ligipääsetavad võrgupõlvkonnad ja tehnoloogia.

6. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, ajakohastab BEREC 1. jaanuariks 2023 pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga oma jaemüügi tasandi rändlusteenuste suuniseid, eelkõige seoses käesoleva artikli kohaldamisega ning artiklites 13, 14 ja 15 osutatud läbipaistvusmeetmetega.

Artikkel 9 Reguleeritud rändluskõnede hulgihinnad

1. Keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust alustatud reguleeritud rändluskõne pakkumise eest, sealhulgas kõne alustamise, transiidi ja lõpetamise kulude eest, ei tohi ületada turvalimiiti 0,022 eurot minuti eest. 1. jaanuaril 2025 alaneb keskmise hulgihinna ülempiir 0,019 euroni minuti eest ning, ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, jääb 0,019 euro juurde minuti eest kuni 30. juunini 2032.

2. Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib kahe operaatori vahel ning see arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või lühema ajavahemiku kohta, kui lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2032 jääb vähem kui 12 kuud.

3. Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse rändluskõnede hulgimüügist saadud kogutulu asjaomase operaatori poolt asjaomase ajavahemiku jooksul rändluse hulgikõnede osutamiseks liidus hulgitasandil tegelikult kasutatud rändlusminutite koguarvuga, mis on saadud sekundipõhisel liitmisel, kusjuures selle kohandamisel võetakse arvesse külastatava võrgu operaatori õigust rakendada tasu arvutamisel kõne miinimumkestust, mis ei ületa 30 sekundit.

Artikkel 10 Reguleeritud rändlussõnumite hulgihinnad

1. Keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust saadetava reguleeritud rändlussõnumi eest, ei tohi ületada turvalimiiti 0,004 eurot SMS-sõnumi kohta. 1. jaanuaril 2025 alaneb see keskmise hulgihinna ülempiir 0,003 euroni SMS-sõnumi eest ning, ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, jääb 0,003 euro juurde kuni 30. juunini 2032.

2. Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib kahe operaatori vahel ning see arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või lühema ajavahemiku kohta, kui lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2032 jääb vähem kui 12 kuud.

3. Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse hulgimüügi kogutulu, mille külastatava võrgu operaator või koduvõrgu operaator on saanud asjaomase ajavahemiku jooksul reguleeritud rändlussõnumite saatmise ja edastamise eest liidus, kõnealuse ajavahemiku jooksul asjaomase rändlusteenuse osutaja või koduvõrgu operaatori kaudu saadetud ja edastatud rändlussõnumite koguarvuga.

4. Külastatava võrgu operaator ei tohi rändluskliendi rändlusteenuse osutajalt või koduvõrgu operaatorilt nõuda külastatavas võrgus rändlusteenust kasutanud rändluskliendile saadetud reguleeritud rändlussõnumi lõpetamise eest lõikes 1 osutatud tasust eraldi tasu.

Artikkel 11 Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste hulgihinnad

1. Keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatava võrgu vahendusel reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, ei tohi ületada ühe gigabaidi edastatud andmete eest turvalimiiti 2,00 eurot. Keskmise hulgihinna ülempiir alaneb 1. jaanuaril 2023 1,80 euroni gigabaidi edastatud andmete eest, 1. jaanuaril 2024 1,55 euroni gigabaidi eest, 1. jaanuaril 2025 1,30 euroni gigabaidi eest, 1. jaanuaril 2026 1,10 euroni gigabaidi eest ja 1. jaanuariks 2027 1,00 euroni gigabaidi eest ning seejärel, ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, jääb 1,00 euro juurde ühe gigabaidi edastatud andmete eest kuni 30. juunini 2032.

2. Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib kahe operaatori vahel ning see arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või lühema ajavahemiku kohta, kui lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2032 jääb vähem kui 12 kuud.

3. Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse hulgimüügi kogutulu, mille külastatava võrgu operaator või koduvõrgu operaator on saanud asjaomase ajavahemiku jooksul reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, kõnealuse ajavahemiku jooksul asjaomase rändlusteenuse osutaja või koduvõrgu operaatori poolt kõnealuste teenuste osutamisel tegelikult edastatud andmete kogumahuga megabaitides, arvestatuna kilobaidipõhiselt.

Artikkel 12 Hädaolukorra side hulgihinnad

Ilma et see piiraks artiklite 9, 10 ja 11 kohaldamist, ei nõua külastatava võrgu operaator rändlusteenuse osutajalt mingit tasu seoses rändluskliendi algatatud igat liiki hädaolukorra side ja helistaja asukohta käsitleva teabe edastamisega.

Artikkel 13 Rändluskõnede ja rändlussõnumite jaemüügi tingimuste läbipaistvus

1. Selleks et juhtida rändlusklientide tähelepanu asjaolule, et neile kehtivad kõne tegemisel või vastuvõtmisel või SMS-sõnumi saatmisel rändlustasud, annab iga rändlusteenuse osutaja kliendile teise liikmesriiki, mis ei ole tema koduriigi teenuseosutaja asukohariik, sisenemisel automaatse sõnumiga põhjendamatu viivituseta ja tasuta personaalset baashinnateavet rändlustasude kohta (koos käibemaksuga) mida kohaldatakse selle kliendi suhtes kõnede tegemisel ja vastuvõtmisel ning SMS-sõnumite saatmisel külastatavas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teenust.
Kõnealune personaalne baashinnateave esitatakse vääringus, milles kliendi koduriigi teenuseosutaja esitab oma arve, ning see sisaldab teavet järgmise kohta:

a) rändluskliendi suhtes liidus kohaldatav mõistliku kasutamise poliitika ning lisatasud, mida kliendilt võidakse nõuda nimetatud mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piiride ületamise korral, ning

b) kooskõlas artikliga 6 kohaldatavad lisatasud.
Välja arvatud juhul, kui rändluskliendid on rändlusteenuse osutajale teatanud, et nad ei soovi seda teenust, annavad rändlusteenuse osutajad rändlusklientidele, kui nad sisenevad liikmesriiki, mis ei ole nende koduriigi teenuseosutaja liikmesriik, automaatse sõnumiga põhjendamatu viivituseta ja tasuta teavet lisaväärtusteenuste kasutamisest tuleneda võivate suuremate tasude kohta. Selline teave sisaldab linki tasuta juurdepääsuks spetsiaalsele veebisaidile, kus on ajakohastatud teave selle kohta, millist liiki teenuste puhul võivad kulud suureneda, ja kui need on olemas, siis ka teave lisaväärtusteenuste numeratsioonialade kohta või kooskõlas artikli 16 kolmanda lõiguga muu asjakohane lisateave, mis sisaldub artikli 16 esimese lõigu punkti a kohaselt loodud andmebaasis. Veebisait sisaldab teavet rändluse ajal tasuta telefoninumbrite suhtes kohaldatavate tasude kohta, kui need on olemas.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud personaalses baashinnateabes on märgitud ka lõikes 2 osutatud tasuta number üksikasjalikuma teabe saamiseks.
Iga sõnumi puhul on kliendil võimalus teatada tasuta ja lihtsal viisil rändlusteenuse osutajale, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust. Kliendil, kes on teatanud, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta uuesti nimetatud teenuse osutamist.
Rändlusteenuse osutajad pakuvad puuetega klientidele nende soovi korral esimeses lõigus osutatud personaalset baashinnateavet automaatselt tasuta häälkõne abil.
Välja arvatud viidet mõistliku kasutamise poliitikale ja kooskõlas artikliga 6 kohaldatavatele lisatasudele kohaldatakse käesoleva lõike esimest, teist, viiendat ja kuuendat lõiku ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate kõne- ja SMS-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad, kui nad ühenduvad riigisiseste või rahvusvaheliste muude kui maapealsete üldkasutatavate mobiilsidevõrkudega ning kõne- ja SMS-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides ja mida osutab rändlusteenuse osutaja.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele on kliendil õigus sõltumata oma asukohast liidus taotleda ja saada häälkõne või SMS-sõnumi kaudu tasuta üksikasjalikumat personaalset hinnateavet külastatavas võrgus häälkõnede ja SMS-sõnumite suhtes kohaldatavate rändlustasude kohta, samuti teavet käesoleva määruse alusel kohaldatavate läbipaistvusmeetmete kohta. Taotlus esitatakse rändlusteenuse osutaja poolt selleks otstarbeks määratud tasuta numbrile. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata seadmete suhtes, millel ei ole SMS-funktsiooni.

3. Rändlusteenuse osutaja saadab rändluskliendile teate, kui reguleeritud kõne- ja SMS-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või artikli 6 kohaselt kohaldatav kasutamise ülempiir on saavutatud. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud kõne- ja SMS-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt selliste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt uuesti nimetatud teenuse osutamist.

4. Rändlusteenuse osutajad annavad liitumisel kõikidele klientidele täielikku teavet kohaldatavate rändlustasude kohta. Nad annavad oma rändlusklientidele kohaldatavate rändlustasude kohta teavet põhjendamatu viivituseta iga kord, kui tasud muutuvad.
Rändlusteenuse osutajad saadavad kõikidele muu tariifi valinud klientidele mõistlike ajavahemike järel meeldetuletuse.

5. Rändlusteenuse osutajad teavitavad oma kliente sellest, kuidas tulemuslikult vältida tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid piirialadel. Rändlusteenuse osutajad võtavad kõik mõistlikud abinõud, et nende kliendid ei peaks oma koduliikmesriigis tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest rändlustasu maksma.

6. Rändlusteenuse osutajad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et nende kliendid ei peaks maksma lisatasu häälkõnede ja SMS-sõnumite eest tahtmatu ühenduse korral muude kui maapealsete üldkasutatavate mobiilsidevõrkudega, näiteks võimaldades rändlusklientidel loobuda ühendusest muude kui maapealsete võrkudega. Kui pakutakse sellist loobumismehhanismi, on rändluskliendil õigus igal ajal, lihtsalt ja tasuta loobuda muude kui maapealsete võrkude kasutamisest ning taotleda selliste võrkudega ühenduse taastamist.

Artikkel 14 Jaemüügi tasandi andmeside-rändlusteenuste läbipaistvus ja kaitsemehhanismid

1. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et nende rändluskliendid saavad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise tasu kohta nii enne kui ka pärast jaelepingu sõlmimist piisavat teavet viisil, mis aitab klientidel mõista kõnealuste teenuste kasutamise rahalisi tagajärgi ning võimaldab neil jälgida ja kontrollida reguleeritud andmeside-rändlusteenustega seotud kulusid kooskõlas lõigetega 2 ja 4.
Kui see on asjakohane, teavitavad rändlusteenuse osutajad oma kliente enne jaelepingu sõlmimist ja korrapäraselt pärast seda ohust, mis on seotud automaatse ja kontrollimatu andmerändlusühenduse ja andmete allalaadimisega. Lisaks teatavad rändlusteenuse osutajad oma klientidele tasuta ning selgelt ja mõistetavalt, kuidas automaatseid andmerändlusühendusi välja lülitada, et vältida andmeside-rändlusteenuste kontrollimatut tarbimist.

2. Rändlusteenuse osutaja teavitab rändlusklienti automaatsõnumiga, et klient kasutab reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid, ning esitab personaalse baashinnateabe lisatasude kohta (vääringus, milles kliendi koduriigi teenuseosutaja esitab oma arve), mida kohaldatakse kõnealuse rändluskliendi suhtes asjaomases liikmesriigis reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise puhul, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teavet.
Kõnealune personaalne baashinnateave sisaldab teavet järgmise kohta:

a) rändluskliendi suhtes liidus kohaldatav mõistliku kasutamise poliitika ning lisatasud, mida kliendilt võidakse nõuda nimetatud mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piiride ületamise korral, ning

b) kooskõlas artikliga 6 kohaldatavad lisatasud.
Kõnealune teave saadetakse otse rändluskliendi mobiilseadmesse näiteks SMS-sõnumiga, elektronpostiga, tekstsõnumiga või mobiilseadme hüpikakna kaudu iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema koduriigi teenuseosutaja asukohariik, ja hakkab kasutama andmeside-rändlusteenust esimest korda pärast kõnealusesse liikmesriiki sisenemist. Teave esitatakse siis, kui rändlusklient hakkab kasutama reguleeritud andmeside-rändlusteenust, ja seda tehakse tasuta ning sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista.
Kliendil, kes on rändlusteenuse osutajale teatanud, et ta ei soovi automaatset hinnateavet, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

3. Rändlusteenuse osutaja saadab teate, kui reguleeritud andmeside-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või artikli 6 kohaselt kohaldatav kasutamise ülempiir on saavutatud. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt uuesti nimetatud teenuse osutamist.

4. Kõik rändlusteenuse osutajad peavad andma kõigile oma rändlusklientidele tasuta juurdepääsu sellisele moodusele, mis annab õigel ajal teavet senise tarbimise kohta kas mahu arvestuses või selles vääringus, milles rändluskliendile esitatakse arve reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise eest, ning mille abil tagatakse, et ilma kliendi sõnaselge nõusolekuta ei ületa reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kogukulud (välja arvatud ühikupõhiselt tasutavate MMS-sõnumite eest) kindlaksmääratud kasutusperioodil kindlaksmääratud rahalist ülempiiri. Kliendid võivad rändlusteenuse osutajale teatada, et nad ei soovi juurdepääsu sellisele moodusele.
Selleks peab rändlusteenuse osutaja pakkuma kindlaksmääratud kasutusperioodi kohta ühte või mitut rahalist ülempiiri, eeldusel et klienti on eelnevalt teavitatud ülempiiridele vastavatest mahtudest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud rahaline ülempiir) peab igakuise arveldusperioodi eest nõutavate tasude puhul olema ligikaudu 50 eurot ilma käibemaksuta, kuid mitte üle selle.
Alternatiivina võib rändlusteenuse osutaja seada ülempiiri andmemahule, eeldusel et klienti on ette teavitatud andmemahtude maksumusest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud andmemahu ülempiir) peab vastama rahasse ümberarvutatuna igakuise arveldusperioodi eest nõutavatele tasudele, mis ei ületa ilma käibemaksuta 50 eurot.
Lisaks võivad rändlusteenuse osutajad pakkuda oma rändlusklientidele muid limiite, millel on erinevad, st kõrgemad või madalamad igakuised rahalised ülempiirid.
Kõikide klientide suhtes, kes ei ole otsustanud muu ülempiiri kasuks, kohaldatakse teises ja kolmandas lõigus nimetatud vaikimisi kokkulepitud ülempiire.
Iga rändlusteenuse osutaja tagab ka, et otse rändluskliendi mobiilseadmesse saadetakse asjakohane teade, näiteks SMS-sõnumiga, elektronpostiga, tekstsõnumiga või arvuti hüpikakna kaudu, kui andmeside-rändlusteenuste kasutamine on jõudnud 80 protsendini kokkulepitud rahalisest või andmemahu ülempiirist. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt uuesti nimetatud teenuse osutamist.
Kui rahaline või andmemahu ülempiir muidu ületataks, saadetakse teade rändluskliendi mobiilseadmesse. Kui rändlusklient, kelle suhtes kohaldatakse viiendas lõigus osutatud vaikimisi kokkulepitud rahalist ülempiiri või vaikimisi kokkulepitud andmemahu ülempiiri, tarbib igakuise arveldusperioodi jooksul ilma käibemaksuta üle 100 euro, saadetakse selle rändluskliendi mobiilseadmele lisateade. Teadetes kirjeldatakse korda, mida klient peab järgima, kui ta soovib, et andmeside-rändlusteenuste osutamist jätkataks, ning kulu, mis on seotud iga uue kasutatava ühikuga. Kui rändlusklient ei vasta selliselt, nagu teates viidatud, lõpetab rändlusteenuse osutaja kohe rändluskliendile reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise ja selle eest tasu võtmise seniks, kuni rändlusklient ei ole taotlenud kõnealuste teenuste osutamise jätkamist või taasalustamist.
Kui rändlusklient taotleb rahalisest või andmemahu ülempiirist loobumist või selle taastamist, tehakse muudatus tasuta ühe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude osadega.

5. Lõikeid 2 ja 4 ei kohaldata mobiilandmesidet kasutavate masinatevahelise side seadmete suhtes.

6. Rändlusteenuse osutajad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et nende kliendid ei peaks oma koduliikmesriigis tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest rändlustasu maksma. See hõlmab klientide teavitamist sellest, kuidas tulemuslikult vältida tahtmatut rändlust piirialadel.

7. Rändlusteenuse osutajad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tahtmatu ühenduse korral muude kui maapealsete üldkasutatavate mobiilsidevõrkudega ei peaks nende kliendid andmesideteenuste eest lisatasu maksma, näiteks võimaldades rändlusklientidel loobuda ühendusest muude kui maapealsete võrkudega. Kui sellist loobumismehhanismi pakutakse, on rändluskliendil õigus igal ajal, lihtsalt ja tasuta loobuda muude kui maapealsete võrkude kasutamisest ning taotleda selliste võrkudega ühenduse taastamist.

8. Välja arvatud lõike 2 teist lõiku, lõiget 3 ja lõiget 6 ning arvestades käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatut, kohaldatakse käesolevat artiklit nii rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate andmeside-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad, kui nad ühenduvad riigisisese või rahvusvahelise muu kui maapealse mobiilsidevõrguga kui ka andmeside-rändlusteenuste suhtes, mida kasutavad rändluskliendid, reisides väljaspool liitu, ja mida osutab rändlusteenuse osutaja.
Lõike 4 esimeses lõigus osutatud moodusega seoses ei kohaldata lõikes 4 sätestatud nõudeid juhul, kui liiduvälise külastatava riigi külastatava võrgu operaator ei luba rändlusteenuse osutajal seirata oma klientide teenuse kasutamist reaalajas.
Sellisel juhul teavitatakse klienti kõnealusesse riiki sisenemisel ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta SMS-sõnumiga sellest, et teave tarbimise mahu kohta ja kindlaksmääratud rahalise ülempiiri mitteületamise tagatis ei ole kättesaadavad.

Artikkel 15 Hädaabiteenustele juurdepääsu vahendite läbipaistvus

Rändlusteenuse osutajad tagavad, et nende rändluskliendid saavad piisavalt teavet selle kohta, milliste vahenditega toimub külastatavas liikmesriigis juurdepääs hädaabiteenustele.
Rändlusteenuse osutaja teavitab rändlusklienti automaatse sõnumiga, et hädaabiteenuseid saab kasutada tasuta, helistades Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112. Selles sõnumis antakse rändluskliendile ka link tasuta juurdepääsuks puuetega inimestele ligipääsetavale spetsiaalsele veebisaidile, mis annab teavet muude hädaolukorra side vahendite kohta, mille kaudu külastatavas liikmesriigis hädaabiteenustele juurde pääseda. See teave saadetakse rändluskliendi mobiilseadmesse SMS-sõnumiga või vajaduse korral sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista, iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema koduriigi teenuseosutaja asukohariik. Teavet antakse tasuta.
Kui külastatav riik kuulub liikmesriikide hulka, kus on kasutusel üldsuse hoiatamise mobiilirakendused, ja kes esitab artikli 16 esimese lõigu punkti b kohaselt loodud andmebaasis lingi sellele rakendusele, lisavad rändlusteenuse osutajad käesoleva artikli teises lõigus osutatud sõnumisse teabe selle kohta, et üldsuse hoiatamise mobiilirakenduse kaudu võib saada üldsusele mõeldud hoiatusi. Link üldsuse hoiatamise mobiilirakendusele ja selle allalaadimise juhised esitatakse käesoleva artikli teises lõigus osutatud veebisaidil.

Artikkel 16 Lisaväärtusteenuste numbrite andmebaas ja hädaabiteenustele juurdepääsu võimalused

BEREC loob 31. detsembriks 2022 järgmised andmebaasid ja seejärel haldab neid:

a) ühtne kogu liitu hõlmav iga liikmesriigi lisaväärtusteenuste numeratsioonialade andmebaas, mis tehakse kättesaadavaks operaatoritele, riiklikele reguleerivatele asutustele ja asjakohasel juhul muudele pädevatele asutustele, ning

b) ühtne kogu liitu hõlmav igas liikmesriigis lubatud ja rändlusklientidele tehniliselt kasutatavatele hädaabiteenustele juurdepääsu vahendite andmebaas, mis tehakse kättesaadavaks operaatoritele ja riikide reguleerivatele asutustele ning asjakohasel juhul muudele pädevatele asutustele.
Esimeses lõigus osutatud andmebaaside loomiseks ja haldamiseks esitavad riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused BERECile elektroonilisel teel põhjendamatu viivituseta vajaliku teabe ja asjakohased uuendused.
Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, võimaldavad esimeses lõigus osutatud andmebaasid riikide reguleerivatel asutustel ja muudel pädevatel asutustel esitada vabatahtlikult lisateavet.

Artikkel 17 Järelevalve ja täitmise tagamine

1. Riikide reguleerivad asutused ja asjakohasel juhul muud pädevad asutused seiravad käesoleva määruse täitmist oma territooriumil ja teevad selle üle järelevalvet.
Riikide reguleerivad asutused seiravad hoolikalt artikleid 5 ja 6 rakendavaid rändlusteenuse osutajaid ning teevad nende üle järelevalvet.
Kui see on kohane, seiravad muud pädevad asutused seda, kuidas operaatorid täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, mis on olulised neile direktiivi (EL) 2018/1972 üle võtva liikmesriigi õigusega antud volituste kasutamiseks, ja teevad selle üle järelevalvet.

2. Riikide reguleerivad asutused ja kui see on kohane, muud pädevad asutused ja BEREC, teevad käesoleva määruse, eelkõige selle artiklite 4, 5, 6 ja 8–11 kohaldamist käsitleva ajakohastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kujul, mis tagab kõigile huvitatud isikutele kõnealusele teabele hõlpsa juurdepääsu.

3. Artiklis 21 sätestatud läbivaatamiseks valmistudes seiravad riikide reguleerivad asutused ja asjakohasel juhul muud pädevad asutused vastavalt oma volitustele rändlusklientide kõne- ja andmesideteenuste, sealhulgas SMS-sõnumi ja MMS-sõnumi jae- ja hulgihindade muutumist, muu hulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades. Riikide reguleerivad asutused ja asjakohasel juhul muud pädevad asutused seiravad ka tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid naaberliikmesriigi piirialadel ja kontrollivad, kas võrgukasutuse juhtimise meetodeid kasutatakse klientide kahjuks.
Riikide reguleerivad asutused ja asjakohasel juhul muud pädevad asutused seiravad ja koguvad teavet tahtmatu rändlusolukorra juhtumite kohta ning võtavad sobivaid abinõusid.

4. Riikide reguleerivatel asutustel ja asjakohasel juhul muudel pädevatel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt, kellele pannakse käesoleva määrusega kohustusi, et nad esitaksid kogu käesoleva määruse rakendamise ja täitmise tagamise seisukohast vajaliku teabe. Need ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning riigi reguleeriva asutuse ja asjakohasel juhul muude pädevate asutuste nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt.

5. Kui riigi reguleeriv asutus või muud pädevad asutused peavad teavet ärisaladuse hoidmist käsitlevate liidu või liikmesriigi õigusnormide kohaselt konfidentsiaalseks, tagavad komisjon, BEREC ja teised asjaomased riikide reguleerivad asutused või muud pädevad asutused ärisaladuse hoidmise. Ärisaladuse hoidmine ei takista teabe õigeaegset jagamist riigi reguleeriva asutuse, komisjoni, BERECi ja teiste asjaomaste riikide reguleerivate asutustega või muude pädevate asutustega käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamise, seire ja järelevalve eesmärgil.

6. Riikide reguleerivatel asutustel on õigus omal algatusel sekkuda, et tagada käesoleva määruse täitmine. Riikide reguleerivad asutused või muud pädevad asutused kasutavad direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 61 lõike 2 punktides b ja c osutatud olukordades vajaduse korral nimetatud direktiivi artikli 61 kohaseid volitusi küllaldase juurdepääsu ja vastastikuse sidumise tagamiseks, et tagada läbivühendatavus ja rändlusteenuste koostalitlusvõime, näiteks juhul, kui klientidel ei ole võimalik vahetada rändlussõnumeid teise liikmesriigi maapealse üldkasutatava mobiilsidevõrgu klientidega seetõttu, et puudub selliste sõnumite edastamist võimaldav rändluse hulgiteenuse leping.

7. Kui riigi reguleeriv asutus või muud pädevad asutused, kui see on asjakohane neile direktiivi (EL) 2018/1972 üle võtva liikmesriigi õigusega antud volituste täitmiseks, leiavad, et käesolevas määruses sätestatud kohustusi on rikutud, on neil õigus nõuda rikkumise viivitamatut lõpetamist.

Artikkel 18 Vaidluste lahendamine

1. Liikmesriigis elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate vaheliste vaidluste korral käesolevas määruses sätestatud kohustuste üle kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artiklite 26 ja 27 kohast vaidluste lahendamise korda.
Külastatavate võrkude operaatorite ja muude operaatorite vahelised vaidlused hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks vajalike sisendite suhtes kohaldatavate määrade üle võib esitada lahendamiseks pädevale riigi reguleerivale asutusele või direktiivi (EL) 2018/1972 artiklites 26 ja 27 sätestatud asutustele. Vaidluse järjepidevaks lahendamiseks teatab pädev riigi reguleeriv asutus või teatavad pädevad riigi reguleerivad asutused igast piiriülesest vaidlusest BERECile. Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab pädev riigi reguleeriv asutus/ootavad pädevad riigi reguleerivad asutused enne vaidluse lahendamiseks meetmete võtmist ära BERECi arvamuse.

2. Tarbija või lõppkasutajaga seotud lahendamata vaidluse korral käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva küsimuse üle tagavad liikmesriigid võimaluse kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise korda, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 25.

Artikkel 19 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile neist normidest ja meetmetest ning edaspidistest muudatustest viivitamata.

Artikkel 20 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 118 lõikega 1 loodud sidekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 21 Läbivaatamine

1. Komisjon esitab pärast BERECiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks aruannet ning seejärel asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.
Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2025 ja teine aruanne 30. juuniks 2029.
Aruannetes hinnatakse muu hulgas:

a) järgmise põlvkonna mobiilsidevõrkude ja -tehnoloogia kasutuselevõtu ning rakendamise mõju rändlusturule;

b) rändlusklientidega seotud teenusekvaliteedi kohustuste tulemuslikkust, teenuste, sealhulgas jaemüügi tasandil osutatavate reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenustele alternatiivsete teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, eeskätt pidades silmas tehnika arengut ning juurdepääsu eri võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele;

c) konkurentsi taset nii rändluse jae- kui ka hulgiturul, eriti operaatorite poolt tegelikult makstud hulgihindu ning väikeste, sõltumatute või äsja tegevust alustanud operaatorite ja virtuaalsete mobiilsideoperaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas rändluse hulgiteenuse kaubanduslepingute, kauplemisplatvormidel kaubeldava andmeliikluse ja samalaadsete vahendite mõju konkurentsile ning operaatorite omavahelise seotuse taset;

d) masinatevahelise rändluse arengut, sealhulgas rändlust esemevõrgu seadmetel;

e) mil määral artiklis 3 sätestatud meetmete, eelkõige liikmesriikide reguleerivate asutuste esitatud teabe põhjal artikli 3 lõikes 6 sätestatud eelneva loa menetluse rakendamine on andnud tulemusi reguleeritud rändlusteenuste alase konkurentsi arendamisel siseturul;

f) olemasolevate jaetasandi tariifikavade arengut;

g) andmeside tarbimise mudelite muutusi nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste osas, sealhulgas Euroopa lõppkasutajate reisiharjumuste muutused, mille on põhjustanud sellised asjaolud nagu pandeemiad, näiteks COVID-19, või loodusõnnetused;

h) riigisiseste võrkude operaatorite võimet säilitada oma riigisisene hinnamudel ning millises ulatuses on artikli 6 kohaselt erandkorras lubatud kohaldada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasusid;

i) külastatavate võrkude operaatorite võimet katta hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud tegelikke kulusid, võttes arvesse uusimat teavet võrgu kasutuselevõtu kohta ning võrkude tehnilise suutlikkuse, hinnamudelite ja piirangute muutusi, näiteks võimalus lisada kulumudeli arvutused, mis põhinevad pigem võimsusel kui tarbimisel;

j) operaatorite poolt kooskõlas artikli 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika mõju, sealhulgas lõppkasutajate tarbimisele, selgitades muu hulgas välja kõik puudused mõistliku kasutamise poliitika kohaldamisel ja rakendamisel, samuti sellise poliitika üldise kohaldamise tulemuslikkust ja proportsionaalsust;

k) mil määral on rändlusklientidel ja -operaatoritel probleeme lisaväärtusteenustega ning artikli 16 esimese lõigu punkti a kohaselt loodud lisaväärtusteenuste numeratsioonialade andmebaasi rakendamisega;

l) käesoleva määruse meetmete kohaldamist ja kaebusi, mis on seotud hädaolukorra side kasutamisega rändluse ajal;

m) tahtmatu rändlusega seotud kaebusi.

2. Selleks et hinnata konkurentsi edenemist kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel, kogub BEREC korrapäraselt riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste jae- ja hulgihindade kujunemise kohta, sealhulgas vastavalt tasakaalustatud ja tasakaalustamata liikluse suhtes kohaldatavate tegelike hulgihindade kohta, järgmise põlvkonna mobiilsidevõrkude ja -tehnoloogia kasutuselevõtmise ja rakendamise mõju kohta rändlusturul, kauplemisplatvormide ja muude samalaadsete vahendite kasutamise kohta, masinatevahelise rändluse ja esemevõrgu seadmete arengu kohta ning selle kohta, kui suures ulatuses käsitletakse rändluse hulgiteenuse lepingutes teenuse kvaliteeti ja pakutakse juurdepääsu eri võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele. Kui see on kohaldatav, võivad riigi reguleerivad asutused esitada sellised andmed koostöös muude pädevate asutustega.
Lisaks sellele kogub BEREC riikide reguleerivatelt asutustelt korrapäraselt andmeid selle kohta, kuidas kohaldavad operaatorid mõistliku kasutamise poliitikat, samuti üksnes riigisiseste tariifide arengu, jätkusuutlikkuse mehhanismide kohaldamise ja rändlust käsitlevate kaebuste kohta ning teenusekvaliteedi kohustuste täitmise kohta. Asjakohasel juhul koordineerivad riikide reguleerivad asutused oma tegevust muude pädevate asutustega ja koguvad neilt kõnealuseid andmeid. BEREC kogub ja esitab korrapäraselt lisateavet läbipaistvuse, hädaolukorra side, lisaväärtusteenuste ja rändluse kohta üldkasutatavates muudes kui maapealsetes mobiilsidevõrkudes.
Samuti kogub BEREC andmeid rändluse hulgiteenuse lepingute kohta, mille suhtes ei kohaldata artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud maksimaalseid rändlusteenuste hulgihindu, ja hulgimüügitasandil rakendatud lepinguliste meetmete kohta, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust või hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine rändlusteenusepakkujate klientidele nende regulaarsete reiside ajal liidus.
BERECi poolt käesoleva lõike kohaselt kogutud andmed esitatakse komisjonile vähemalt üks kord aastas. Komisjon avalikustab need andmed.
Komisjon esitab 30. juuniks 2027 BERECi poolt käesoleva lõike kohaselt kogutud andmete põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande ning seejärel asjakohasel juhul seadusandliku akti eelnõu käesoleva määruse muutmiseks.
Käesoleva lõike kohaselt kogutud andmete põhjal esitab BEREC korrapäraseid aruandeid hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste arengu kohta liikmesriikides nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste osas ning rändlusteenuse hulgihindade arengu kohta rändlusteenuse osutajate vahelise tasakaalustamata liikluse puhul ning selle kohta, millised on seosed jaehindade, hulgihindade ja rändlusteenuste hulgimüügikulude vahel. BEREC hindab, kui tihedalt on need elemendid omavahel seotud.

Artikkel 22 Teavitamisnõuded

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest riikide reguleerivatest asutustest ja asjakohasel juhul muudest pädevatest asutustest, kes vastutavad käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest.

Artikkel 23 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 531/2012 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 24 Jõustumine ja kehtivuse kaotamine

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2022.
Rändlusteenuse osutajate kohustust esitada teavet lisaväärtusteenuste numeratsioonialade kohta, millele on osutatud artikli 13 lõike 1 kolmandas lõigus, ja teavet hädaabiteenustele juurdepääsu alternatiivsete viiside kohta, millele on osutatud artikli 15 teises lõigus seoses artiklis 16 osutatud andmebaasides oleva teabega, kohaldatakse alates 1. juunist 2023.
Käesolev määrus kaotab kehtivuse 30. juunil 2032.