Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS)

§ 1. Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.

§ 2. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) riigisaladus – Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave;

2) salastatud välisteave – välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni (edaspidi koos nimetatud salastatud välisteabe avaldaja) poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt;

3) salastatud teabekandja – mis tahes objekt, millele on jäädvustatud riigisaladus või salastatud välisteave;

4) Repealed

5) juurdepääsuvajadus – töö- või teenistusülesandest, samuti õppe- või uurimistööst, riigihankest või rahvusvahelisest hankest tulenev riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemise vajadus, samuti õigus tutvuda riigisaladuse või salastatud välisteabega muul käesolevas seaduses sätestatud alusel;

6) teadmisvajadus – juurdepääsuvajadus teatavale riigisaladusele või salastatud välisteabele;

7) juurdepääsuõigus – füüsilise isiku õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet ametikohajärgselt või asutuse juhi otsuse, juurdepääsuloa või -sertifikaadi alusel, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisel või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel;

8) töötlemine – teabe või teabekandja koostamine, märgistamine, kogumine, hoidmine, säilitamine, vedamine, reprodutseerimine, edastamine, hävitamine, nendest väljavõtete tegemine, nendega tutvumine või muu teabe või teabekandjaga tehtav toiming, sõltumata toimingu teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest;

9) töötlussüsteem – elektroonilise side võrk või infosüsteem, mida kasutatakse teabe elektrooniliseks töötlemiseks;

10) elektrooniline teabeturve – riigisaladuse või salastatud välisteabe käideldavuse, salajasuse ja terviklikkuse tagamine töötlussüsteemis;

11) töötlussüsteemi akrediteerimine – töötlussüsteemi elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavuse hindamine;

12) teenistusväline füüsiline isik – füüsiline isik, kes ei ole nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigi ametiasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale ameti- või töökohale;

13) riigi julgeoleku volitatud esindaja – Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse struktuuriüksus, mille ülesanne on salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontroll;

14) turvaala – konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala;

14¹) administratiivala – piiratud taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala;

15) töötlev üksus – riigisaladust või salastatud välisteavet töötlev asutus, põhiseaduslik institutsioon, Kaitseliit või töötlemisluba omav juriidiline või füüsiline isik.

§ 4. Kantsleri volitamine

Minister võib ministeeriumi kantsleri volitada tegema kõiki toiminguid ja otsuseid, mida minister saab käesoleva seaduse kohaselt teha asutuse juhina, samuti käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 3 ning § 27 lõikes 5 nimetatud otsuseid.

§ 5. Riigisaladuse tasemed

Teabe kaitsevajaduse suurenemise järjekorras kaitstakse riigisaladust järgmistel tasemetel, alates madalamast tasemest:

1) piiratud tase;

2) konfidentsiaalne tase;

3) salajane tase;

4) täiesti salajane tase.

§ 6. Välissuhete riigisaladus

Välissuhete riigisaladus on:

1) välissuhtlemisasutuse loodud rahvusvahelisi suhteid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

2) Välisministeeriumi juures tegutseva strateegilise kauba komisjoni kogutud ja koostatud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

3) välissuhtlemisasutuse loodud teave, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt Eesti Vabariigi välissuhtlemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud teave. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 50 aastaks.

§ 7. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladusamended 01.10.2026

Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus on:

1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

2) mobilisatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

3) mobilisatsiooni korraldamiseks vajalikku varu käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut või mille avaldamine on kohustuslik välislepingu alusel. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

4) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväerelvi, lahingumoona ja laskemoona käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut või mille avaldamine on kohustuslik välislepingu alusel. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

5) Repealed

5¹) Kaitseväe radariteave ja seiresüsteemidelt kogutud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

6) riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse vajaduse korral salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

6¹) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

7) kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

8) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu, ülesandeid ja eelarve jaotust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

9) Repealed

10) kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse poolt Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 nimetatud volituste rakendamisega teabe kogumist kajastav teave, kaasa arvatud kogumiseks kasutatavaid meetodeid, vahendeid ja jälgitavaid objekte käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

11) kaitseväeluurealast rahvusvahelist koostööd käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

12) Kaitseväe ja Kaitseliidu militaargeograafia valdkonda käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks.

§ 8. Korrakaitse riigisaladusamended 01.10.2026case law

Korrakaitse riigisaladus on:

1) jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati;

2) andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;

3) andmed jälitusasutuste politseiagendi kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 75 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse. Kriminaaltoimikusse kandmata teabe salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;

4) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

5) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse struktuuriüksuse kasutuses olevat vara ja eelarve jaotust kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

6) tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise meetodeid ja taktikat käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

7) konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamist kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta kaitstava isiku julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 75 aastaks. Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;

8) Repealed

9) Repealed

10) Repealed

11) Politsei- ja Piirivalveameti isikukaitse üksuse kaitseoperatsioonide läbiviimist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 25 aastaks või kuni isikukaitse osutamise vajaduse äralangemiseni või isikukaitse osutamise lõppemiseni;

12) Politsei- ja Piirivalveameti eriüksuse relvastust, laskemoona, erivahendeid ja varustust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 25 aastaks.

§ 9. Julgeolekuasutuse riigisaladusamended 01.10.2026

Julgeolekuasutuse riigisaladus on:

1) julgeolekuasutuse rahvusvahelist koostööd kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

2) julgeolekuasutuse kasutatavat vara ja julgeolekuasutuse eelarve jaotust kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks, välja arvatud julgeolekuasutuse poolt kasutatavaid hooneid ja rajatisi käsitlev teave, mis salastatakse kuni hoone või rajatise valduse lõppemiseni;

3) kriisiolukorra lahendamisel julgeolekuasutuse tegevust kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni 20 aastaks. Salastatus kustub teabe avalikul kasutamisel kriisiolukorras;

4) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel varjatult kogutud teave ning selle kogumist kajastav teave, välja arvatud käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes toiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust toiminguga riivati;

5) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel analüüsitud ja sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

6) julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

7) andmed julgeolekuasutuse poolt salajasele koostööle kaasatud isiku ja salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 8 punktis 2 nimetatud teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid kõige varem 50 aastat teabe salastamisest arvates;

8) andmed isiku kohta, kes Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras on Kaitsepolitseiametile esitanud isikliku ülestunnistuse julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta, välja arvatud juhul, kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik on eelnimetatud teenistuse või koostööga seonduvalt pannud toime õigusrikkumise, mis on Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt karistatav esimese astme kuriteona, või on toime pannud kuriteo inimsuse vastu või sõjakuriteo ning õigusrikkumise või kuriteo toimepanemine selle isiku poolt on kohtulikult tõendatud jõustunud kohtulahendiga või kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses oli või tegi sellega koostööd Vabariigi President või Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigikohtu liige. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;

9) julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimist, nende koostööd Kaitseväega ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

10) teave julgeolekuasutuse poolt teeseldud isikute ja organite ning kasutatavate variandmete kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

11) julgeolekuasutuse dokumendiregistris sisalduv teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 25 aastaks või kõrgemal tasemel ja pikemaks tähtajaks, kui register sisaldab vastava salastatuse taseme ja tähtajaga teavet.

§ 10. Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusamended 01.10.2026

Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus on:

1) Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Panga, Kaitseliidu ja Vabariigi Valitsuse määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras määratud valitsusasutuste ning nende valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitlev teave, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud teave ja teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

1¹) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektid, ja avaliku korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;

2) riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlussüsteemi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

3) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud volituste rakendamisega kaitseväeluure ülesannet täitva Kaitseväe struktuuriüksuse kasutuses olevaid hooneid ja rajatisi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni hoone või rajatise valduse lõppemiseni;

4) Kaitseväe ja Kaitseliidu relva- ja lahingumoonaladusid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni relva- või laskemoonalao valduse lõppemiseni;

5) töötleva üksuse salastatud teabekandjate evakueerimist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 20 aastaks;

6) töötleva üksuse turvaala valve- ja häiresüsteeme käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;

7) Eesti Panga sularaha vedu käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni 10 aastaks;

8) katkematu side korraldamist ja katkematule sidele kehtestatud nõudeid puudutav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 25 aastaks.

9) Repealed

§ 11. Riigisaladuseks oleva teabe alaliigi ning selle salastamistaseme ja -tähtaja kehtestamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 6, § 7 punktides 1–8 ja 10–12, § 8 punktides 1, 2 ja 4–12, § 9 punktides 1–6 ja 9–10 ning §-s 10 nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Teabe alaliigi salastatuse kestuse võib siduda ka kindla sündmuse saabumisega, arvestades käesolevas seaduses sätestatud kõrgeimat salastamistähtaega.

(2) Käesoleva seaduse § 7 punktis 6 nimetatud teabe salastamistaseme ja -tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister iga leiutise ja uuringu puhul eraldi. Kaitseministeerium edastab Patendiametile teabe riigikaitselist tähtsust omada võivate ja salastamisele kuuluda võivate tehnikavaldkonna teemade kohta. See teave salastatakse vajaduse korral piiratud tasemel või tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

(2¹) Käesoleva seaduse § 7 punktis 6¹ nimetatud teabe salastamistaseme ja -tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister iga sõjalise otstarbega asja puhul eraldi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

(3) Käesoleva seaduse §-s 6, § 7 punktides 1–4, 6, 7 ja 10–12, § 8 punktides 1 ja 4–12, § 9 punktides 1–6, 9 ja 10 ning §-s 10 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui sellele teabele juurdepääsu piiramine on ette nähtud eraõigusliku isiku, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingus või kui selle teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist või töötleva üksuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist.

§ 12. Riigisaladuse salastatuse kustumine

Riigisaladuse salastatus kustub salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel.

§ 13. Riigisaladuse salastatuse ennetähtaegne kustutamine

(1) Kui riigisaladus ei vaja enam Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest, kustutatakse riigisaladuse salastatus enne salastamistähtaja möödumist käesoleva seadusega sätestatud korras.

(2) Käesoleva seaduse § 8 punktides 2, 3 ja 7 ning § 9 punktides 7 ja 8 nimetatud füüsilist isikut puudutava teabe salastatuse ennetähtaegne kustutamine vastava isiku eluajal on lubatud ainult isiku kirjalikul nõusolekul tema poolt määratud ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on süüdi mõistetud selles, et ta on tahtlikult toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo inimsuse vastu.

(3) Riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustab:

1) Vabariigi President – Vabariigi Presidendi Kantselei loodud riigisaladuse puhul;

2) Riigikogu juhatus – Riigikogu Kantselei ning Riigikogu komisjonide loodud riigisaladuse puhul;

3) minister või tema volitatud asutuse juht – ministeeriumi valitsemisalas või volituse puhul selle asutuse loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile või volituse puhul ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale;

4) Riigikohtu esimees – kohtute loodud riigisaladuse puhul;

5) õiguskantsler – Õiguskantsleri Kantselei loodud riigisaladuse puhul;

6) riigikontrolör – Riigikontrolli loodud riigisaladuse puhul;

7) Eesti Panga president – Eesti Panga ja selle allasutuste loodud riigisaladuse puhul;

8) riigisekretär – Riigikantselei loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladuse puhul, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale;

9) julgeolekuasutuse juht – julgeolekuasutuse loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale. Riigisaladuse salastatus kustutatakse enne salastamistähtaja möödumist juhul, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks, ning ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut;

10) jälitusasutuse juht – jälitusasutuse loodud käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale. Riigisaladuse salastatus kustutatakse enne salastamistähtaja möödumist juhul, kui see on vajalik jälitusasutuse ülesande täitmiseks, ning ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut;

11) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem – käesoleva seaduse § 7 punktides 7, 10 ja 11 nimetatud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale. Riigisaladuse salastatus kustutatakse enne salastamistähtaja möödumist juhul, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks, ning ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustab Vabariigi Valitsus.

(5) Riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise taotluse esitamise, ennetähtaegse kustutamise kavatsusest teavitamise, ennetähtaegsele kustutamisele vastuväidete esitamise, ennetähtaegsest kustutamisest teavitamise ning vastavate teabekandjate märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 14. Riigisaladuse salastamistähtaja pikendamine

(1) Kui riigisaladus vajab Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest pärast käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud salastamistähtaja möödumist, pikendatakse riigisaladuse salastamistähtaega viie aasta kaupa, kuid kokku mitte rohkem kui 75 aastaks. Pikendada ei või käesoleva seaduse § 9 punktis 8 nimetatud teabe salastamistähtaega.

(2) Riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsustab:

1) Vabariigi President – Vabariigi Presidendi Kantselei loodud riigisaladuse puhul;

2) Riigikogu juhatus – Riigikogu Kantselei ning Riigikogu komisjonide loodud riigisaladuse puhul;

3) Riigikohtu esimees – kohtute loodud riigisaladuse puhul;

4) õiguskantsler – Õiguskantsleri Kantselei loodud riigisaladuse puhul;

5) riigikontrolör – Riigikontrolli loodud riigisaladuse puhul;

6) Eesti Panga president – Eesti Panga ja selle allasutuste loodud riigisaladuse puhul;

7) minister – ministeeriumi valitsemisalas loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale;

8) riigisekretär – Riigikantselei loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale;

9) julgeolekuasutuse juht – käesoleva seaduse §-des 6, 7, 9 ja 10 nimetatud julgeolekuasutuse loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsustab Vabariigi Valitsus.

(4) Riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise taotluse esitamise, pikendamise kavatsusest teavitamise, pikendamisele vastuväidete esitamise, pikendamisest teavitamise ning vastavate teabekandjate märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 15. Õigusliku aluseta riigisaladusena töödeldava teabe salastatuse kustutamine ning riigisaladuse salastatuse taseme, salastamisaluse ja -tähtaja muutmine

(1) Vabariigi Valitsus kustutab õigusliku aluseta riigisaladusena töödeldava teabe salastatuse või muudab valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud riigisaladuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja riigisaladuse puhul, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kustutab õigusliku aluseta riigisaladusena töödeldava teabe salastatuse või muudab valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud riigisaladuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja teabe loonud teenistusväline füüsiline isik või teabe loonud töötleva üksuse poolt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud korras määratud isik või tema asendaja.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe loojat ei ole võimalik tuvastada või teabe loojat enam ei ole või loojal ei ole enam riigisaladuse töötlemise õigust, kustutab õigusliku aluseta riigisaladusena töödeldava teabe salastatuse või muudab valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud riigisaladuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja valdkonna eest vastutav minister.

(4) Õigusliku aluseta riigisaladusena töödeldava teabe salastatuse kustutamise ja valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud riigisaladuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja muutmise taotluse esitamise, salastatuse kustutamise või muutmise kavatsusest teavitamise, salastatuse kustutamisele või muutmisele vastuväidete esitamise, salastatuse kustutamisest või muutmisest teavitamise ning vastavate teabekandjate märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

(5) Kui teabe õigusliku aluseta riigisaladusena töötlemine või riigisaladuse valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastamine on tõendatud jõustunud lahendiga süüteomenetluses, märgistavad kõik sellist teavet sisaldavate teabekandjate valdajad viivitamata vastavat teavet sisaldavad teabekandjad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrusega ettenähtud korras.

§ 16. Riigisaladuse kaitse

Riigisaladuse kaitse tagatakse:

1) riigisaladusele juurdepääsu andmise korra järgimisega;

2) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise nõuete järgimisega;

3) riigisaladuse hoidmisega ebaseadusliku avalikuks tuleku eest;

4) teabekandjate olemasolu ja terviklikkuse perioodilise kontrollimisega;

5) distsiplinaar-, väärteo- ja kriminaalvastutuse kohaldamisega riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest;

6) isikute teavitamisega riigisaladuse kaitse nõuetest enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmist.

§ 17. Salastatud teabekandja kaitse

(1) Salastatud teabekandjal tervikuna on tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase.

(2) Teabekandja salastamistähtaeg on võrdne sellele jäädvustatud riigisaladuse salastamistähtajaga. Kui teabekandjale on jäädvustatud mitut liiki riigisaladust, millel on erinevad salastamistähtajad, on teabekandja salastamistähtaeg võrdne kõige pikema võimaliku salastamistähtajaga.

(3) Salastatud teabekandja ning sellest tehtud väljavõtete ja koopiate salastamistähtaja kulgu arvestatakse alates päevast, millal teabekandja esmakordselt registreeriti salastatud teabekandjana.

§ 18. Riigisaladusele juurdepääsu õiguseta isiku kohustus hoida riigisaladust

(1) Isik, kellel ei ole riigisaladusele juurdepääsu õigust, kuid kellele on teatavaks saanud riigisaladus või kelle kätte on sattunud salastatud teabekandja, on kohustatud hoidma seda saladuses ja viivitamata teavitama toimunust Kaitsepolitseiametit, kui ta sai aru, et tegemist on riigisaladuse või salastatud teabekandjaga. Salastatud teabekandja peab isik üle andma Kaitsepolitseiametile.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud isikule on riigisaladus teatavaks saanud või tema kätte on salastatud teabekandja sattunud teenistus- või lepingulise suhte kaudu, on isik kohustatud hoidma seda saladuses ja viivitamata teavitama toimunust Kaitsepolitseiametit, kui ta sai aru või pidi aru saama, et tegemist on riigisaladuse või salastatud teabekandjaga. Salastatud teabekandja peab isik üle andma käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud korras määratud isikule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul on isik kohustatud salastatud teabekandja üleandmiseni rakendama talle mõistlikult kättesaadavaid abinõusid, et kaitsta salastatud teabekandjat avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest.

§ 19. Riigisaladusele juurdepääsu õigust omava ja omanud füüsilise isiku kohustused

(1) Riigisaladusele juurdepääsu õigust omav füüsiline isik on kohustatud:

1) hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust;

2) kaitsma tema valduses olevat salastatud teabekandjat avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest;

3) teatama töötlevale üksusele, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, ja Kaitsepolitseiametile kohe igast isikust, kes püüdis või püüab mis tahes viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu riigisaladusele;

4) teatama töö- või teenistusülesannete täitmise koha järgse asutuse riigisaladuse kaitset korraldavale ning käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle kontrolli teostavale asutusele, töö- või teenistusülesannete täitmise koha järgse asutuse riigisaladuse kaitset korraldavale isikule ja Kaitsepolitseiametile kohe igast temale teatavaks saanud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest;

5) võtma riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise korral tarvitusele õiguspärased abinõud, et vähendada avalikustamisega või teatavaks saamisega kaasnevat kahju;

6) teatama enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele viivitamata oma viibimiskoha aadressi ja teised kontaktandmed pikemal kui kolmekuulisel töö- või teenistusülesande välisel viibimisel välisriigis.

7) Repealed

(2) Juurdepääsuõigust omav füüsiline isik on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle töötleva üksuse, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavale isikule töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava välisreisi algust. Ettenägematust viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, teatab isik riigisaladuse kaitset korraldavale isikule viivitamata. Teates märgitakse isiku nimi, sidevahendite andmed, välisriik ning selles viibimise aeg ja põhjus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud isikute suhtes.

(3) Siseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister kehtestab riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu katsete ennetamiseks nimekirja välisriikidest, mille kohta kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus. Teatamiskohustus ei kehti Euroopa Liidu, Schengeni lepingu ega NATO liikmesriigi suhtes.

(4) Repealed

(5) Repealed

(6) Töötlev üksus, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, säilitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teateid isiku juurdepääsuõiguse kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta lõpuni. Julgeolekuasutus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kogutud andmeid käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.

(7) Käesoleva seaduse §-s 30¹ sätestatud alusel juurdepääsuõiguse saanud isikule ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ja lõikes 2 sätestatud kohustusi.

(8) Juurdepääsuõiguse lõppemisel tagastab juurdepääsuõigust omanud füüsiline isik talle riigisaladust edastanud töötlevale üksusele kõik tema valduses olevad salastatud teabekandjad. Teabekandjad, mis sisaldavad juurdepääsuõigust omanud isiku loodud riigisaladust, antakse üle töötlevale üksusele, kelle jaoks teavet loodi, muul juhul Kaitsepolitseiametile.

(9) Riigisaladusele juurdepääsu õigust omanud füüsiline isik on kohustatud pärast juurdepääsuõiguse lõppemist hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust.

§ 20. Töötleva üksuse kohustused

(1) Töötlev üksus on kohustatud kasutusele võtma nõuetekohased organisatsioonilised, füüsilised ja elektroonilise teabeturbe meetmed riigisaladuse kaitseks.

(1¹) Riigisaladuse turvaalale sisenemiseks on töötleval üksusel õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 47 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-des 47 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamist ei protokollita.

(1²) Riigisaladuse turvaalal viibimise ajal on töötleval üksusel õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 48, 49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1³) Riigisaladuse turvaalal viibimise ajal on töötleval üksusel õigus korrakaitseseaduse §-des 48, 49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Riigisaladust valdava töötleva üksuse juht või juhtorgan on kohustatud määrama isiku, kes korraldab riigisaladuse kaitset, ja tema asendaja. Vajaduse korral moodustatakse riigisaladuse kaitset korraldav struktuuriüksus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik või struktuuriüksus peab alluma riigisaladuse kaitse korraldamise küsimuses vahetult töötleva üksuse juhile või juhtorganile, ministeeriumis kantslerile.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku või struktuuriüksuse tegevusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

(5) Riigisaladust valdava töötleva üksuse juht või juhtorgan on kohustatud määrama töö- või ametikohad, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine. Ametikohad määratakse eraldi loeteluna või koosseisutabelis, märkides iga ametikoha kohta selleks nõutava riigisaladusele juurdepääsu õiguse taseme.

(6) Töötlev üksus on kohustatud kehtestama salastatud teabe kaitse juhendi, milles sätestatakse töötlevas üksuses riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõuded. Juhendi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

(7) Töötlev üksus on kohustatud kontrollima oma valduses olevate teabekandjate olemasolu ja terviklikkust vähemalt üks kord aastas. Arhiivihoidlas olevate teabekandjate olemasolu ja terviklikkust peab kontrollima vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Kohustusega hõlmatud teabekandjad, teabekandjate liigid, salastatuse taseme ja kontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras.

(8) Riigisaladust valdava töötleva üksuse tegevuse lõpetamisel antakse salastatud teabekandja hoiule Kaitsepolitseiametile, Kaitseliidu ja Kaitseväe puhul Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusele.

(9) A-kategooria töötlemisloa kehtivuse lõppemise või tühisuse tuvastamise korral peab töötlemisluba omanud töötlev üksus tagastama talle riigisaladust edastanud töötlevale üksusele kõik tema valduses olevad salastatud teabekandjad. Teabekandjad, mis sisaldavad töötlemisluba omanud töötleva üksuse loodud riigisaladust, antakse üle sellele töötlevale üksusele, kelle jaoks teavet loodi, muul juhul Kaitsepolitseiametile.

(10) Töötleva üksuse, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldav isik või julgeolekuasutuse ametnik selgitab põhjendamatu viivituseta juurdepääsuõigust omavale isikule välisriiki, mille kohta kehtib teatamiskohustus, reisimisega seotud ohtu tema turvalisusele või riigi julgeolekule ja annab soovitusi seoses sellisesse välisriiki reisimisega.

(11) B-kategooria töötlemisluba omav töötlev üksus täidab üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 6 ja 10 sätestatud kohustusi.

§ 21. Relva kasutamine riigisaladuse kaitseks

(1) Riigisaladuse kaitseks võib kasutada tulirelva, kui ohu tõrjumine muul viisil ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Relva kasutamisel tuleb teha kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu kolmanda isiku elu või kehalist puutumatust.

(2) Isiku vastu võib tulirelva kasutada ainult isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse kaitsel äärmise abinõuna juhul, kui riigisaladust ei ole võimalik kaitsta muul viisil ning kui see on ühtlasi vajalik, et:

1) tõrjuda vahetu oht elule või raske tervisekahjustuse tekkimise oht;

2) takistada isiku põgenemist, kui tema valduses on ebaseaduslikult teabekandja, millele on jäädvustatud salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus, või

3) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse.

(3) Enne relva kasutamist hoiatatakse isikut, kelle vastu kavatsetakse relva kasutada. Kui hoiatamine ei anna tulemust või kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse või muu hüve kaitsmise ülekaaluka vajaduse tõttu, võib kasutada relva.

§ 22. Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse pädevus riigisaladuse kaitse korraldamiselamended 01.10.2026

(1) Riigisaladuse kaitset korraldab ning kontrolli käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Kaitsepolitseiamet, Kaitseväes ja Kaitseliidus Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud juhul.

(2) Kaitsepolitseiamet ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus on kohustatud:

1) kontrollima riigisaladust valdava töötleva üksuse riigisaladuse kaitse korralduse vastavust nõuetele ning füüsiliste isikute juurdepääsu riigisaladusele;

2) kontrollima riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavust nõuetele;

3) välja selgitama käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi;

4) tegema asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks;

5) korraldama regulaarselt koolitust riigisaladuse kaitse küsimustes;

6) kontrollima ohuhinnangust lähtuvalt, et töötleva üksuse turvaalal ei oleks ebaseaduslikult teabe kogumise seadmeid.

(3) Kaitsepolitseiametil ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on kontrollimise käigus õigus tutvuda kogu vajaliku teabega ning teha töötlevale üksusele ja juurdepääsuõigusega füüsilisele isikule ettekirjutusi käesolevast seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks.

(4) Kui kontrollimise käigus on välja selgitatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku, on Kaitsepolitseiametil või Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel õigus teha töötlevale üksusele ettekirjutus riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta salastatud teabekandjad hoiule kuni vajalike tingimuste loomiseni.

(5) Kaitsepolitseiametil ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.

(5¹) Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli tööplaani kinnitab Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(6) Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 23. Välisluureameti pädevus riigisaladuse kaitse korraldamiselamended 01.10.2026

(1) Välisluureamet:

1) korraldab elektroonilist teabeturvet ja kontrollib selleks kehtestatud nõuete täitmist;

2) korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset välisesindustes.

(2) Elektroonilise teabeturbe korraldamisel ja kontrollimisel Välisluureamet:

1) nõustab ja juhendab töötlevaid üksusi riigisaladuse kaitse tagamisel elektroonilise teabeturbe küsimustes;

2) nõustab ja juhendab töötlevaid üksusi elektroonilise teabeturbe nõuete rikkumise väljaselgitamisel, osaleb tekitatud kahju hindamisel, annab soovitusi täiendavate turvameetmete rakendamiseks;

3) algatab töötleva üksuse taotlusel või omal algatusel töötlussüsteemi akrediteerimise;

4) annab välja ja tunnistab kehtetuks töötlussüsteemi vastavussertifikaadi ja ajutise kasutusloa;

5) teeb koostööd välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega elektroonilise teabeturbe valdkonnas;

6) korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide töötlemist ja töötlussüsteemide kiirgusturbe tagamist ning annab selleks juhiseid ja teavet;

7) rakendab turvarikke või selle tekkimise ohu korral töötlussüsteemi kaitseks turvameetmeid;

8) korraldab regulaarselt koolitust elektroonilise teabeturbe nõuetele vastavuse tagamiseks.

(3) Välisesindustes Välisluureamet:

1) kontrollib riigisaladuse kaitse korralduse vastavust nõuetele ning füüsiliste isikute juurdepääsu riigisaladusele;

2) kontrollib riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavust nõuetele;

3) selgitab välja käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi;

4) teeb asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks;

5) korraldab regulaarselt koolitust riigisaladuse kaitse korralduse nõuetele vastavuse tagamiseks;

6) kontrollib ohuhinnangust lähtuvalt, et töötleva üksuse turvaalal ei oleks ebaseaduslikult teabe kogumise seadmeid.

(4) Välisluureametil on käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel õigus tutvuda kogu vajaliku teabega ning teha töötlevale üksusele ettekirjutusi käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks.

(5) Kui kontrollimise käigus on välja selgitatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku, on Välisluureametil õigus teha töötlevale üksusele ja juurdepääsuõigusega füüsilisele isikule ettekirjutus riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta salastatud teabekandja või töötlussüsteemi osa hoiule kuni nõutud tingimuste loomiseni.

(6) Välisluureametil on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.

§ 25. Riigisaladusele juurdepääsu andminecase law

(1) Töötlev üksus ja juurdepääsuõigusega füüsiline isik on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus.

(2) Kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs sellele osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele juurdepääsuks on isikul juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Juurdepääsu ei anta teabekandja osale, millega tutvumisel on võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta, millele juurdepääsuks puudub isikul juurdepääsuõigus või teadmisvajadus.

(3) Välisriigi kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigis registreeritud juriidilise isiku juurdepääsu riigisaladusele võib lubada ainult:

1) isiku osalemiseks riigihanke või rahvusvahelise hanke läbirääkimistes;

2) juhul, kui töötleval üksusel on sellele isikule juurdepääsu andmine vajalik seoses töötlevale üksusele pandud ülesannete täitmisega ning isikul on vajalikud eriteadmised, -oskused või -vahendid nende ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks, või

3) käesoleva seaduse §-s 29 või 30 nimetatud juhtudel.

§ 26. Riigisaladusele juurdepääsu õigus

(1) Isikul on riigisaladusele juurdepääsu õigus:

1) ametikohajärgselt;

2) asutuse juhi otsuse alusel;

3) juurdepääsuloa alusel;

4) tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisest tulenevalt või

5) uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel;

6) julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

(2) Kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus annab õiguse juurdepääsuks ka madalama taseme riigisaladusele. Madalama taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ei anna õigust juurdepääsuks kõrgema taseme riigisaladusele.

(3) Juurdepääsuõigust ei anta ainuüksi eesmärgil lubada isikule sissepääs turvaalale või kergendada seal liikumist.

(4) Töötlemisluba ei anna seda omava isikuga lepingulises või teenistussuhtes olevale füüsilisele isikule õigust juurdepääsuks riigisaladusele.

(5) Ajutise juurdepääsuvajaduse korral antava juurdepääsuõiguse kehtivusaeg ei või ületada selle isiku ajutises ülesandes või töös osalemise aega.

(6) Repealed

(7) Repealed

§ 27. Riigisaladusele juurdepääsu õigus ametikohajärgselt ja asutuse juhi otsuse alusel

(1) Kõigile riigisaladuse tasemetele juurdepääsu õigus on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ametikohajärgselt:

1) Vabariigi Presidendil;

2) Riigikogu liikmel;

3) Vabariigi Valitsuse liikmel;

4) kohtunikul;

5) Kaitseväe juhatajal;

6) õiguskantsleril ja tema asetäitja-nõunikul;

7) riigikontrolöril;

8) Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel;

9) Andmekaitse Inspektsiooni juhil.

(2) Üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on ametikohajärgselt füüsilisel isikul, kes on nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohal töötava või sellele kandideeriva isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu, siis:

1) ei võeta isikut riigisaladusele juurdepääsu õigusega ametikohale või

2) vabastatakse isik riigisaladusele juurdepääsu õigusega ametikohalt avaliku teenistuse seaduses või muus avalikku teenistust reguleerivas eriseaduses ettenähtud korras või öeldakse isikuga tööleping üles töölepingu seaduses ettenähtud korras.

(4) Kui piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu eeldaval ametikohal töötava või sellele kandideeriva isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolu, võib isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädeva asutuse juht võtta isikult piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse või keelata selle andmise kuni vastava asjaolu äralangemiseni. Sellisel juhul lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktidest 1 ja 2.

(5) Teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmise juurdepääsuks üksnes piiratud taseme riigisaladusele otsustab igal konkreetsel juhul eraldi:

1) asjaomane minister või tema volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutuse juht või Kaitseliidu ülem;

2) Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis, Õiguskantsleri Kantseleis, Eesti Pangas, kohtutes, Riigikontrollis ja julgeolekuasutuses vastava asutuse juht;

3) Finantsinspektsioonis Eesti Panga president;

4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata juhtudel Kaitsepolitseiamet.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul antakse juurdepääsuõigus tähtajaliselt. Juurdepääsuõigus lõpeb määratud tähtaja möödumisel, kui tähtaega ei ole pikendatud, või juurdepääsuõiguse äravõtmisel.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu, siis ei anta isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust või võetakse antud juurdepääsuõigus ära juurdepääsuõiguse andmiseks pädeva isiku otsusega.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolu, võib isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädeva asutuse juht võtta isikult piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse või keelata selle andmise kuni vastava asjaolu äralangemiseni.

(9) Julgeolekukontrolli asutus saadab viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 nimetatud otsuse tegemisest otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja isikule, kellelt võeti ära juurdepääsuõigus, ja teate vastava otsuse tegemisest töötlevale üksusele, kelle teenistuses isik töötab või kes isikule juurdepääsuõiguse andis.

(10) Kui üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust taotlev või omav isik ei oma konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 5 nimetatud asutus:

1) teavitab juurdepääsuõiguse saanud isikut käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud kohustustest;

2) võtab isikult allkirjastatud kinnituse, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust;

3) võtab isikult allkirjastatud nõusoleku, millega lubatakse isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädeval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kinnitus ja nõusolek ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsuse koopia saadetakse isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kinnituse või nõusoleku andmisest keeldumise korral ei anta isikule üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust. Piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigusega ametikohal töötava või ametikohale kandideeriva isiku puhul lähtutakse sel juhul käesoleva paragrahvi lõikest 3.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumentide vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 28. Riigisaladusele juurdepääsu õigus juurdepääsuloa alusel

(1) Konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu luba (edaspidi juurdepääsuluba) omaval füüsilisel isikul.

(2) Juurdepääsuluba ei pea taotlema välisriigi kodanik ega kodakondsuseta isik, kes omab vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õigust, kui see tuleneb välislepingust.

§ 29. Riigisaladusele juurdepääsu õigus uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu määruse aluselchanges 01.11.2026

(1) Piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtueelse menetlemise ja kohtumenetluse osalisel, menetlusse kaasatud isikul ning kummagi esindajal uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu põhistatud määruse alusel pärast julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja lahendamiseks vältimatult vajalik.

(2) Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁴ punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste kaitse, ja täiesti salajase taseme riigisaladusele.

(3) Julgeolekukontrolli ei teostata kahtlustatava, süüdistatava ja advokaadist kaitsja suhtes, kui teadmisvajadus tuleneb kaitseõiguse tagamisest kriminaalmenetluses.

(4) Uurimisasutus, prokuratuur või kohus edastab julgeolekukontrolli teostavale asutusele julgeolekukontrolli läbiviimise taotluse enne, kui otsustatakse isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmine. Julgeolekukontrolli läbimiseks esitavad isikud julgeolekukontrolli teostavale asutusele käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud nõusoleku.

(5) Julgeolekukontrolli teostav asutus edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed uurimisasutusele, prokuratuurile või kohtule nende määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui üks kuu.

(6) Määruse koostanud uurimisasutus, prokuratuur või kohus teavitab isikut, kellele antakse riigisaladusele juurdepääsu õigus käesolevas paragrahvis kirjeldatud alusel, käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud kohustustest ning võtab isikult enne teabele juurdepääsu võimaldamist käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnituse, mis lisatakse toimiku materjalidele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusoleku või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kinnituse andmisest keeldumise korral tehakse nõusolekule või kinnitusele keeldumise ja selle põhjuse kohta märge, mille kinnitab menetleja. Nõusoleku või kinnituse andmisest keeldumise korral ei anta isikule juurdepääsu riigisaladusele.

§ 30. Tunnistajakaitse seaduse alusel kaitstava isiku ja tema esindaja juurdepääsuõigus riigisaladusele

(1) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse tunnistajakaitse kaitseabinõusid tunnistajakaitse seaduse alusel, ja nimetatud isiku advokaadist esindajal on õigus juurdepääsuks isiku kaitset puudutavale riigisaladusele ilma juurdepääsuloata ja julgeolekukontrolli läbimata ulatuses, mis on vältimatult vajalik. Nimetatud isikuid teavitatakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud kohustustest ning neilt võetakse käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus. Kinnituse andmisest keeldumise korral ei anta isikule juurdepääsu riigisaladusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku esindajale, kes ei ole advokaat, antakse juurdepääs nimetatud isiku kaitset puudutavale riigisaladusele pärast julgeolekukontrolli läbimist ulatuses, mis on vältimatult vajalik. Sellisel juhul lähtutakse käesoleva seaduse § 29 lõigetest 4–7.

§ 30¹. Riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse aluselamended 01.10.2026

(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul, vabatahtlikus teenistuses oleval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotluse esitab julgeolekukontrolli teostavale asutusele Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus.

(3) Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut kavatsusest esitada tema suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist.

(4) Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 määratud tähtaja jooksul julgeolekukontrollist keeldunud, edastab Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse julgeolekukontrolli teostamiseks ja juurdepääsuõiguse andmiseks.

(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta.

(6) Juurdepääsuõiguse andmise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus.

(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes kaitseväeteenistuskohustuse täitmise, vabatahtliku teenistuse või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik ametikoha ülesannete täitmiseks.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu, siis ei anta talle juurdepääsuõigust või võetakse juba antud juurdepääsuõigus ära.

(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku puhul ilmneb käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolu, siis võib keelduda talle juurdepääsuõiguse andmisest või juba antud juurdepääsuõiguse ära võtta.

(10) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ja Kaitseväelt julgeolekukontrolli teostamiseks täiendavat teavet. Isik võib keelduda selle andmisest.

(11) Julgeolekukontroll käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostatakse hiljemalt kaitseväeteenistusse asumise ajaks. Julgeolekukontrolli teostav asutus võib põhjendatud juhul julgeolekukontrolli tähtaega pikendada, teavitades sellest Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutust.

(12) Julgeolekukontrolli teostanud asutus teavitab viivitamata Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutust juurdepääsuõiguse andmisest, sellest keeldumisest või selle äravõtmisest.

(13) Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut juurdepääsuõiguse andmisest, sellest keeldumisest või juurdepääsuõiguse lõppemisest.

(14) Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus teavitab viivitamata julgeolekukontrolli teostanud asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku juurdepääsuvajaduse äralangemisest.

§ 31. Juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemine

(1) Juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks esitab füüsiline isik tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele juurdepääsuloa saamist või pikendamist toetava töötleva üksuse (edaspidi juurdepääsuloa toetaja) kaudu või vastavas elektroonilises keskkonnas taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:

1) juurdepääsuloa toetaja kiri (välja arvatud juhul, kui juurdepääsuloa toetaja ja julgeolekukontrolli teostaja on sama asutus), milles põhjendatakse teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse loa saamist või selle kehtivuse pikendamist;

2) juurdepääsuloa taotlemisel ja pikendamisel juurdepääsuloa taotleja ankeet;

3) käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid.

(2) Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel võib vajaduse korral taotleda juurdepääsu kõrgema või madalama taseme riigisaladusele, kui kehtivas juurdepääsuloas on märgitud.

(3) Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamiseks nõutavad dokumendid esitatakse julgeolekukontrolli teostavale asutusele hiljemalt kolm kuud enne juurdepääsuloa kehtivuse lõppemist.

(4) Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide tähtaegsel esitamisel pikeneb juurdepääsuloa kehtivus kuni pikendamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tegemiseni.

(5) Juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotluse, juurdepääsuloa taotleja ankeedi ja pikendaja ankeedi vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 32. Juurdepääsuloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alusedcase law

(1) Juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse füüsilisele isikule:

1) kellel puudub juurdepääsuvajadus;

2) kes ei vasta käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

3) kes on piiratud teovõimega;

4) kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, välja arvatud juhul, kui isik vastab käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud tingimustele ega ole julgeolekuasutuse hinnangul ohtlik Eesti Vabariigi julgeolekule;

5) kes on avalikustatud või kuulub avalikustamisele vastavalt Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele;

6) kes viibib vangistuses;

7) kelle tegevus on suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu;

8) keda on karistatud selle eest, et ta on tahtlikult toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo inimsuse vastu, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

9) kellelt on juurdepääsuõigus ära võetud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu;

10) kelle varasem juurdepääsuluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu, kui juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat.

(2) Juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast võib keelduda füüsilisele isikule:

1) kelle tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu;

1¹) kes on olnud kaasatud koostööle välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;

2) kes on seotud isiku või ühendusega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

3) kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;

4) kellel on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

5) keda on karistatud tahtlikult toimepandud ametialase süüteo või kuriteo eest, mille isik on toime pannud ametiisikuna, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud, või kelle suhtes alustatud ametialase kuriteo või riigivastase kuriteo menetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203, 205 või 205² alusel;

6) kelle suhtes viiakse läbi väärteomenetlust ametialase süüteo või korruptiivse teo tunnustel või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tunnustel;

7) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

8) keda on karistatud ettevaatamatusest toimepandud riigivastase kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

9) kes tarvitab narkootilisi aineid või kellel on või on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või hasartmängusõltuvus;

10) kes on julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised juurdepääsuloa andmise otsustamisel;

11) kes ei ole täitnud oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude tasumisel;

12) kes on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad;

12¹) kes on viibinud välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad;

13) kellel on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

14) kes on sotsiaalselt või majanduslikult sõltuv isikust, kelle puhul esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4, 5 või 7 või lõike 2 punktis 1, 1¹, 2 või 8 nimetatud asjaolu;

15) kes on väljendanud sõna või teoga ebaausust, ebalojaalsust, ebausaldusväärsust või ebadiskreetsust, mis viitab isiku ebausaldusväärsusele riigisaladuse hoidmisel;

16) kellel on väljakujunenud harjumuslik käitumine või harrastus, mis võib kaasa tuua tema majandusliku sõltuvuse;

17) kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust;

18) kellele on käesoleva seaduse § 20 lõike 10 alusel selgitatud ohtu riigi julgeolekule seoses välisriiki reisimisega, kuid kes ei ole järginud temale antud soovitusi seoses välisriiki reisimise või seal viibimisega riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu katsete ennetamiseks;

19) kelle käitumisega võib kaasneda oht muutuda väljapressimise või muu surveavalduse objektiks;

20) kes on korduvalt rikkunud riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse nõudeid või eiranud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud kohustust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimiseks teostatakse isiku suhtes julgeolekukontroll käesolevas seaduses sätestatud korras.

(4) Kui isiku puhul ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu, on isikuga teenistus- või lepingulises suhtes olev töötlev üksus kohustatud sellest viivitamata teatama isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele.

§ 33. Juurdepääsuloa andmine ja selle kehtivuse pikendamineamended 01.10.2026

(1) Juurdepääsuloa võib anda Eesti kodanikule või käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud füüsilisele isikule.

(2) Juurdepääsuloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise aluseks on julgeolekukontrolli käigus kogutud teave.

(3) Juurdepääsuloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutuse juht hiljemalt kolme kuu jooksul arvates juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide esitamisest. Juurdepääsuloa väljastab isiku suhtes julgeolekukontrolli teostanud asutus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra järgmistel juhtudel:

1) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia taotlejast olenevatel mõjuvatel põhjustel;

1¹) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;

2) juurdepääsuloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele;

3) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kolme kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused;

4) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kolme kuu jooksul võivad kontrollitava isiku suhtes juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused ära langeda.

(5) Julgeolekukontrolli teostav asutus jätab taotluse läbi vaatamata järgmistel juhtudel:

1) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole juurdepääsuloa taotlejaga kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik vestlust läbi viia taotlejast olenevatel ebaolulistel põhjustel;

2) isikule sama või madalama taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmisest või selle kehtivuse pikendamisest on varem keeldutud ja taotlusest ei nähtu, et keeldumise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;

3) juurdepääsuloa taotleja või toetaja taotlusel;

4) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(6) Kui käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolude kaalumise tulemusel ei ole võimalik isikule juurdepääsuluba anda või selle kehtivust pikendada taotluses märgitud riigisaladuse tasemele juurdepääsuks, kuid oleks võimalik anda juurdepääsuluba või pikendada selle kehtivust madalama taseme riigisaladusele juurdepääsuks, antakse juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust madalama taseme riigisaladusele juurdepääsuks, kui juurdepääsuloa taotleja ja toetaja seda vajalikuks peavad.

(7) Juurdepääsuks täiesti salajase ja salajase taseme riigisaladusele antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni viieks aastaks. Juurdepääsuks konfidentsiaalse taseme riigisaladusele antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni seitsmeks aastaks.

(8) Kui juurdepääsuloa andmist taotleb isik, kes soovib asuda töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, või kes soovib sõlmida lepingu, mille täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, siis hakkab antud juurdepääsuluba kehtima isiku nimetamisest või valimisest vastavale ametikohale või vastava lepingutingimuse jõustumisest. Juurdepääsuloa kehtivuse tähtaega arvestatakse sel juhul juurdepääsuloa andmisest.

(9) Juurdepääsuloal või selle kehtivuse pikendamise teatisel peavad olema järgmised andmed:

1) juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number;

2) otsuse tegemise alus;

3) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) riigisaladuse tase, millele isiku juurdepääs on lubatud;

5) juurdepääsuloa kehtivusaeg.

(10) Juurdepääsuloa andmisel või selle kehtivuse pikendamisel saadetakse teatis juurdepääsuloa toetaja kaudu või vastavas elektroonilises keskkonnas juurdepääsuloa taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(11) Julgeolekukontrolli teostanud asutus saadab viie tööpäeva jooksul juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keelduva otsuse tegemisest arvates juurdepääsuloa taotlejale otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja ja juurdepääsuloa toetajale teate keelduva otsuse tegemisest, välja arvatud juhul, kui juurdepääsuloa toetaja on julgeolekukontrolli teostanud asutus.

(12) Kui isik töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, või kandideerib sellisele ametikohale, ja isikule keeldutakse juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast, siis lähtutakse käesoleva seaduse § 27 lõike 3 punktidest 1 ja 2.

§ 34. Juurdepääsuloa kehtivuse lõppemine

(1) Juurdepääsuloa kehtivus lõpeb seoses:

1) isiku surmaga, surnuks tunnistamisega või teadmata kadunuks jäämisega;

2) juurdepääsuloas märgitud tähtaja möödumisega;

3) juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamisega;

4) isikult jõustunud kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega juurdepääsuõiguse äravõtmisega.

(2) Isikule antud juurdepääsuluba tunnistatakse kehtetuks, kui isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu.

(3) Isikule antud juurdepääsuloa võib tunnistada kehtetuks, kui isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolu.

(4) Juurdepääsuvajaduse lühiajalisel äralangemisel võib juurdepääsuloa jätta kehtetuks tunnistamata.

(5) Juurdepääsuloa tunnistab kehtetuks isik, kelle pädevuses on juurdepääsuluba omava isiku juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise otsustamine.

(6) Juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest teatatakse viivitamata juurdepääsuloa toetajale ning töötlevale üksusele, kellega isik on teenistus- või lepingulises suhtes. Juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamisest võib jätta teavitamata, kui juurdepääsuloa toetaja, töötlev üksus, kellega isik on teenistus- või lepingulises suhtes, juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamist ise taotles § 32 lõike 1 punkti 1 alusel töö- või teenistussuhte lõppemisel.

(7) Julgeolekukontrolli teostav asutus teavitab viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajat salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaati omava isiku juurdepääsuloa kehtivuse lõppemisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel.

(8) Kui isik töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, või kandideerib sellisele ametikohale, ja isiku juurdepääsuluba tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus, siis lähtutakse käesoleva seaduse § 27 lõikest 3.

§ 34¹. Riigisaladuse töötlemise lubatavus

(1) Riigisaladust ja seda sisaldavaid salastatud teabekandjaid võib töödelda riigiasutuse, Kaitseliidu, Eesti Panga, välisriigi riigiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni valduses oleval või A-kategooria töötlemisluba omava või samalaadset välisriigi antud töötlemisõigust omava isiku valduses oleval kinnis- või vallasasjal, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riigisaladust tuleb töödelda turvaalal või administratiivalal, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

§ 34². Riigisaladuse elektroonilise töötlemise lubatavus

(1) Riigisaladust võib elektrooniliselt töödelda töötlussüsteemis, millele Välisluureamet on andnud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

(2) Välisluureamet annab töötlussüsteemile akrediteerimise tulemusena vastavussertifikaadi, kui töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe nõuetele. Vastavussertifikaadis määratakse kindlaks töötlussüsteemis töödelda lubatud riigisaladuse tase ja vastavussertifikaadi kehtivuse tähtaeg.

(3) Välisluureamet annab töötlussüsteemile akrediteerimise tulemusena ajutise kasutusloa, kui töötlussüsteem ei vasta kõigile elektroonilise teabeturbe nõuetele, kuid sellest tingitud turvariskid on ajutiselt vastuvõetavad. Ajutises kasutusloas määratakse kindlaks töötlussüsteemis töödelda lubatud riigisaladuse tase, ajutise kasutusloa kehtivuse tähtaeg ning töötlussüsteemi uuesti akrediteerimise kohustus, tingimused ja tähtaeg.

(4) Julgeolekuasutuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi politsei- või julgeolekuasutusele, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töödelda lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud elektroonilise teabeturbe nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.

(5) Töötlussüsteemi vastavussertifikaadi ja ajutise kasutusloa taotlemise, andmise ning nende kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 35. Riigisaladuse edastamine

(1) Riigi sees võib töötlev üksus talle edastatud riigisaladust edastada üksnes kirjaliku nõusoleku alusel. Nõusoleku riigisaladuse edastamiseks annab:

1) teabe loonud asutuse, põhiseadusliku institutsiooni või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht või juhtorgan või juhi või juhtorgani volitatud isik;

2) kriminaalmenetlusega seotud riigisaladuse puhul menetlust juhtiv prokurör või kõrgemalseisev prokurör;

3) teabe loonud A-kategooria töötlemisluba omava töötleva üksuse puhul põhiseadusliku institutsiooni, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kellega sõlmitud lepingu täitmiseks on teave loodud, juht või juhi volitatud isik.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe loojat ei ole võimalik tuvastada või teabe loojat enam ei ole, annab edastamiseks nõusoleku valdkonna eest vastutav minister.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata riigisaladuse edastamisele töötleva üksuse siseselt, samuti riigisaladuse edastamisel käesoleva seaduse §-des 22 ja 23 nimetatud asutustele, riigi julgeoleku volitatud esindajale, kohtule, Riigikogule, õiguskantslerile, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ning julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud juhul asjaomastele valitsusasutustele ja Vabariigi Presidendile.

(4) Töötlev üksus võib edastada riigisaladust välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras:

1) välislepingu alusel või

2) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

(5) Välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile võib riigisaladust edastada Politsei- ja Piirivalveamet käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras tunnistajakaitse seaduses sätestatud tingimustel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

(5¹) Välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile võib korrakaitselist piiratud taseme jälitusteavet sisaldavat riigisaladust edastada pädev jälitusasutus või prokuratuur, kui selline kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusest või välislepingust või on vajalik riikidevahelise uurimisrühma töös, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

(5²) Välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile võib riigisaladust edastada julgeolekuasutus, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks ja teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

(6) Riigisaladuse edastamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile registreeritakse eelnevalt riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, välja arvatud juhul, kui:

1) teavet edastab julgeolekuasutus;

2) käesoleva seaduse § 7 punktides 5¹, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet edastab Kaitsevägi;

3) tunnistajakaitset käsitlevat teavet edastab Politsei- ja Piirivalveamet;

4) käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud piiratud tasemel salastatud teavet edastab jälitusasutus või prokuratuur.

§ 36. Salastatud teabe arvestus

(1) Salastatud teabe üle arvestuse pidamisel lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja arhiiviseadusest ning nende alusel antud õigusaktidest, arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud erisusi.

(2) Salastatud teabekandja, välja arvatud piiratud või konfidentsiaalse taseme riigisaladust sisaldavast teabekandjast tehtud koopia registreerimine on kohustuslik.

(3) Vabariigi Valitsus võib määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusest erisusi elektroonilise salastatud teabekandja registreerimisel.

§ 37. Salastatud teabekandja märgistamine

(1) Salastatud teabekandja tuleb selle tüüpi ja omadusi arvestades märgistada viisil, mis võimaldab:

1) selle valdajal aru saada, et tegemist on salastatud teabega;

2) selle töötlejal teada saada teabe salastatuse taset ja salastamistähtaega, õiguslikku alust, samuti teavet lisaturvameetmete ja teabekandjale juurdepääsu õigust omavate isikute ringi kohta, kui need on määratud.

(2) Salastatud teabekandja võib märgistamata jätta juhul, kui märgistamise tõttu tekib oht riigisaladuse salastatusele või märgistamine ei ole teabekandja tüübi või omaduste tõttu võimalik.

(3) Repealed

(4) Riigisaladust sisaldavale teabekandjale, mis sisaldab ka salastatud välisteavet, kantakse ka töödeldud salastatud välisteabe märked, kui see on välislepingus ette nähtud.

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Salastatud teabekandjale kantud teabe salastatuse kustumise korral on selle valdaja kohustatud asjaomast märgistust muutma viisil, mis võimaldab valdajal aru saada, et tegemist ei ole enam salastatud teabega.

§ 38. Salastatud teabekandja säilitamine ja hävitamineamended 01.10.2026

(1) Arhivaaliks olev teave antakse pärast selle salastatuse kustumist kooskõlas arhiiviseadusega üle Rahvusarhiivile.

(2) Rahvusarhiivile ei anta üle teabehankega või jälitustoiminguga kogutud teabe eriliiki isikuandmeid käsitlevat osa, kui isik, kelle suhtes jälitustoiming tehti või kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati, nõuab eriliiki isikuandmeid käsitleva teabe hävitamist ning seda teavet ei ole enam vaja avalike ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul hävitatakse teabekandja eriliiki isikuandmeid käsitlev osa viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise.

(3) Teabekandjate puhul, millele kantud teabe salastatus ei ole kustunud, võib hävitada üksnes:

1) salastatud teabekandjast tehtud koopia;

2) salastatud teabekandja ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui selle juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Viimasel juhul teavitatakse hävitamisest ja selle põhjusest kohe teabekandja loonud töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit;

3) mustandi pärast teabekandja koostamist, mille ettevalmistamiseks mustand koostati;

4) salastatud teabekandja, mis sisaldab ainult arhiiviväärtuseta teavet;

4¹) salastatud teabekandja, milles sisaldunud arhiiviväärtusega teave on üle viidud teisele teabekandjale viisil, mis tagab selle autentsuse, usaldusväärsuse, terviklikkuse ja kasutatavuse;

5) Repealed

6) salastatud teabekandja, mis sisaldab ainult salastatud välisteavet ja millele salastatud välisteabe avaldaja ei ole määranud säilitustähtaega või mille hävitamist ei ole välislepinguga keelatud;

7) teabekandja, mis sisaldab ainult käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teavet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul hävitatakse teabekandja viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise.

§ 39. Töötlemiskorra kehtestamine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsemad nõuded riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras, sealhulgas:

1) elektroonilise teabeturbe nõuded, sealhulgas töötlussüsteemile esitatavad nõuded, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuded;

2) riigisaladuse töötlemise nõuded väljaspool turvaala.

(2) Elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega:

1) krüptomaterjalide ning nende töötlemise ja kaitse nõuded ;

2) kiirgusturbe tagamise nõuded .

3) Repealed

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse osad, mis sisaldavad riigisaladust, salastatakse käesoleva seaduse § 10 punkti 2 kohaselt. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

§ 40. Töötlemisluba

(1) Kaitsepolitseiamet võib anda töötlemisloa:

1) füüsilisele isikule;

2) Eesti avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;

3) Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(2) Töötlemisluba kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku julgeolekukontrolli läbimist. Töötlemisloa kategooria väljendab isiku õigust töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal sõltuvalt töötlemise tingimustest järgmiselt:

1) A-kategooria töötlemisluba – töötlemise tingimused on loodud, isikul on õigus töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal;

2) B-kategooria töötlemisluba – töötlemise tingimusi ei ole loodud, isikul puudub õigus töödelda riigisaladust ja seda sisaldavaid teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal.

(3) Töötlemisluba antakse kuni viieks aastaks.

(4) Töötlemisloa taotlemiseks peab juriidiline isik olema:

1) loodud vähemalt 18 kuud tagasi, välja arvatud juhul, kui töödeldakse üksnes piiratud taseme riigisaladust;

2) majanduslikult aktiivne, välja arvatud juhul, kui töödeldakse üksnes piiratud taseme riigisaladust.

(5) Töötlemisloa saamiseks peab juriidilisel isikul olema:

1) määratud riigisaladuse kaitset korraldav isik, kellel on juriidilises isikus töödeldava riigisaladuse kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus;

2) vähemalt üks juhtorgani liige, kellel on juriidilises isikus töödeldava riigisaladuse kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.

(6) Töötlemisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 41. Töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemine

(1) Töötlemisloa saamiseks või kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja Kaitsepolitseiametile taotluse, millele lisab järgmised dokumendid:

1) taotleja kaaskiri, milles selgitatakse töötlemisloa taotlemise vajadust, taotletavat kategooriat, taotleja tegevusvaldkonda ja millise taseme riigisaladust soovitakse töödelda;

2) füüsilisest isikust taotleja puhul isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust tõendav dokument või selle ärakiri, välja arvatud juhul, kui juurdepääsuõiguse on andnud Kaitsepolitseiamet;

3) töötlemisloa taotleja ja töötlemisloa kehtivusaja pikendaja ankeet;

4) juriidilisest isikust taotleja puhul käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid.

(2) Töötlemisloa kehtivuse pikendamisel võib vajaduse korral taotleda töötlemisluba kõrgema või madalama taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui kehtivas töötlemisloas on märgitud.

(3) Töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja Kaitsepolitseiametile taotluse koos sellele lisatud dokumentidega hiljemalt kuus kuud enne töötlemisloa kehtivusaja lõppemist.

(4) Töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide tähtaegsel esitamisel pikeneb töötlemisloa kehtivus kuni pikendamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tegemiseni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud taotluse võib esitada koos juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlusega.

(6) Töötlemisloa ja selle kehtivuse pikendamise taotluse, töötlemisloa taotleja ankeedi ja pikendaja ankeedi vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 42. Töötlemisloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused

(1) Töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse füüsilisele isikule:

1) kellel puudub juurdepääsuõigus;

2) kellel puudub põhjendatud vajadus töödelda riigisaladust või seda sisaldavaid salastatud teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal;

3) kelle juurdepääsuõigus või varasem töötlemisluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu;

4) kellelt on töötlemisõigus ära võetud.

(2) Töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse juriidilisele isikule:

1) kes ei vasta käesoleva seaduse § 40 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tingimustele;

2) kelle tegevus on suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu;

3) keda on karistatud selle eest, et ta on tahtlikult toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo inimsuse vastu, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

4) kellele varem antud töötlemisluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu, kui töötlemisloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat;

5) kellelt on töötlemisõigus ära võetud;

6) kelle puhul esinevad pankrotimenetluse algatamise eelduseks olevad tingimused või kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;

7) kelle puhul tegelikud kasusaajad ei ole tuvastatavad või kes on tegelike kasusaajate kohta esitanud valeandmeid;

8) kelle juhi või juhtorgani liikme puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 4–8 nimetatud asjaolu.

(3) Töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast võib keelduda juriidilise isiku puhul:

1) kellel puudub juurdepääsuvajadus;

2) kelle tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu või kes oma tegevusega võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekuhuve;

3) kes on seotud isiku või ühendusega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

4) kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatava või süüdistatavana;

5) kellel on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

6) kelle suhtes viiakse läbi väärteomenetlust korruptiivse teo tunnustel või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tunnustel;

7) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

8) keda on karistatud ettevaatamatusest toimepandud riigivastase kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

9) kelle seaduslik esindaja on julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud töötlemisloa taotleja ja töötlemisloa kehtivusaja pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised töötlemisloa andmise otsustamisel;

10) kes ei ole täitnud oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude tasumisel;

11) kelle äri- ja kaubandustegevus ei ole vastavuses heade tavade ja kommetega;

12) kes on viimase kolme aasta jooksul rikkunud riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;

13) kelle osade või aktsiate omajatest vähemalt üks neljandik ei ole tuvastatavad;

14) kelles otsene või kaudne oluline osalus või valitsev mõju väärtpaberituru seaduse tähenduses on füüsilisel või juriidilisel isikul või riigil, kes võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

15) kelle juhi või juhtorgani liikme puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 1–3 või 5–8 nimetatud asjaolu;

16) kellel on viimase viie aasta jooksul esinenud raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisel;

17) kelle puhul on põhjendatud alus kahtlustada, et ta ei ole oma tegudes ja otsustes iseseisev või võib tegutseda teise riigi huvides;

18) kes on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid;

19) kelle töötlemisluba on käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuete rikkumise tõttu varem kehtetuks tunnistatud.

(4) Repealed

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude kontrollimiseks teostatakse juriidilise isiku suhtes julgeolekukontroll käesolevas seaduses sätestatud korras.

(6) Repealed

(7) Julgeolekukontrolli teostav asutus kontrollib juriidilise isiku julgeolekukontrolli käigus ka tema juhi ja juhtorgani liikme puhul käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 4–8 ning lõike 2 punktides 1–3 ja 5–8 nimetatud asjaolude esinemist. Selleks esitab töötlemisloa taotleja juhi ja juhtorgani liikme nõusoleku. Kontrolli tulemusel ei saa isik riigisaladusele juurdepääsu õigust.

§ 43. Töötlemisloa andmine, andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine, pikendamisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Töötlemisloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise, pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseks on julgeolekukontrolli käigus kogutud teave.

(2) A-kategooria töötlemisluba antakse taotlejale pärast julgeolekukontrolli läbimist:

1) piiratud taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui taotleja on kehtestanud administratiivala;

2) konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui taotleja loodud turvaala on saanud Kaitsepolitseiameti kooskõlastuse.

(3) Töötlemisloa andmine, andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine või pikendamisest keeldumine otsustatakse füüsilise isiku puhul kolme kuu jooksul ja juriidilise isiku puhul kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaega võib pikendada füüsilise isiku puhul kolme kuu ja juriidilise isiku puhul kuue kuu võrra järgmistel juhtudel:

1) töötlemisloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele;

2) taotleja või tema seadusliku esindajaga ei ole julgeolekukontrolli teostamiseks kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik taotlejast või tema seaduslikust esindajast olenevatel mõjuvatel põhjustel vestlust läbi viia;

3) taotleja suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kuue kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda töötlemisloa andmisest keeldumise alused;

4) taotleja suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kuue kuu jooksul võivad töötlemisloa andmisest keeldumise alused ära langeda.

(5) Kaitsepolitseiamet jätab taotluse läbi vaatamata järgmistel juhtudel:

1) isikule töötlemisloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest on keeldutud ja taotlusest ei nähtu, et keeldumise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;

2) läbi vaatamata jätmist taotleb töötlemisloa taotleja;

3 taotleja või tema seadusliku esindajaga ei ole kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik julgeolekukontrolli teostamiseks vestlust läbi viia taotlejast või tema seaduslikust esindajast olenevatel ebaolulistel põhjustel;

4) muul seaduses nimetatud juhul.

(6) Kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolude kaalumise tulemusel ei ole võimalik taotlejale töötlemisluba anda või selle kehtivust pikendada taotluses märgitud taseme riigisaladuse töötlemiseks, võib töötlemisloa anda madalama taseme riigisaladuse töötlemiseks.

(7) Kaitsepolitseiamet võib käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolude kaalumise tulemusel töötlemisloa anda või selle kehtivust pikendada lühemaks tähtajaks, kui on sätestatud § 40 lõikes 3.

(8) Töötlemisloal või selle kehtivuse pikendamise teatisel peavad olema järgmised andmed:

1) töötlemisloa või selle kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number;

2) töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise alus ja põhjendus;

3) füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood ja A-kategooria töötlemisloa puhul riigisaladuse töötlemise asukoht;

4) juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja A-kategooria töötlemisloa puhul riigisaladuse töötlemise asukoht;

5) töötlemisloa kategooria ja töödelda lubatava riigisaladuse tase;

6) töötlemisloa kehtivusaeg.

(9) Töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kohta saadab Kaitsepolitseiamet taotlejale teatise viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

(10) Töötlemisloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumisel saadab Kaitsepolitseiamet viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest motiveeritud otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja isikule, kellele keelduti töötlemisluba andmast või selle kehtivust pikendamast.

§ 44. Töötlemisloa kehtivuse lõppemine

(1) Töötlemisloa kehtivus lõpeb seoses:

1) füüsilise isiku riigisaladusele juurdepääsu õiguse lõppemisega;

2) juriidilise isiku lõppemisega;

3) isikult jõustunud kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega töötlemisõiguse äravõtmisega;

4) töötlemisloas märgitud tähtaja möödumisega;

5) töötlemisloa kehtetuks tunnistamisega.

(2) A-kategooria töötlemisluba tunnistatakse kehtetuks, kui füüsilisel isikul ei ole enam põhjendatud vajadust töödelda riigisaladust või seda sisaldavaid salastatud teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal.

(3) A-kategooria töötlemisloa võib tunnistada kehtetuks, kui töötleva üksuse loodud administratiiv- või turvaala ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate kaitseks kehtestatud tingimustele.

(4) Töötlemisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) füüsilise isiku juurdepääsuõigus on lõppenud;

2) juriidilise isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolu.

(5) Töötlemisloa võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) juriidilise isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolu;

2) juriidiline isik ühineb, jaguneb või kujundatakse ümber.

(6) Töötlemisloa tunnistab kehtetuks Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(7) Kaitsepolitseiamet teavitab füüsilise isiku töötlemisloa kehtivuse lõppemisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest isikut ennast ja töötlevat üksust, kellega isik on teenistus- või lepingulises suhtes.

(8) Kaitsepolitseiamet teavitab juriidilise isiku töötlemisloa kehtivuse lõppemisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest juriidilise isiku juhti või juhtorganit, tema poolt riigisaladuse kaitset korraldama volitatud isikut ja kõiki riigisaladuse töötlemisega seotud juriidilise isiku lepingupartnereid ning riigi julgeoleku volitatud esindajat.

§ 45. Töötlemisluba omava juriidilise isiku kohustused

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud kohustuste täitmisele on riigisaladuse töötlemisluba omav juriidiline isik kohustatud Kaitsepolitseiametile kohe teatama järgmistest asjaoludest:

1) ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest;

2) juhi või juhatuse või nõukogu liikmete muutumisest;

3) tegeliku kasusaaja muutumisest;

4) olulise osaluse omandamisest või muutumisest;

5) juriidilise isiku suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlusest;

6) eduka pakkumuse otsusest või osalemisest projektis, mis eeldab riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemist.

(2) Osalemisest projektis, mis eeldab salastatud välisteabe töötlemist või välisriigi töötlevale üksusele riigisaladuse edastamist, teavitab töötlemisluba omav juriidiline isik ka riigi julgeoleku volitatud esindajat.

(3) Kord aastas esitab töötlemisluba omav juriidiline isik Kaitsepolitseiametile ülevaate pakkumuste esitamisest ja kandideerimisest projektidesse, mis eeldavad riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemist.

§ 47. Julgeolekukontrolli teostamise alused

(1) Julgeolekukontrolli teostamine seisneb üksnes käesoleva seaduse §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks.

(2) Juurdepääsuõiguse saamiseks juurdepääsuloa või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel või juriidilise isiku töötlemisloa saamiseks või juurdepääsuõiguse või töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks või käesoleva seaduse § 30¹ lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse saamiseks peab isik läbima julgeolekukontrolli.

(3) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus käesoleva seaduse §-s 32 ning § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka juurdepääsuloa ja juriidilise isiku töötlemisloa ning § 30¹ lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal ning viie aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist, kui isik on loa või juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut.

(4) Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku puhul esinevad juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused, võib käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 või 5 nimetatud asutuse juhi või juhtorgani taotlusel julgeolekukontrolli teostada ka isiku suhtes:

1) keda soovitakse võtta või nimetada töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus, või kes on sellisel ametikohal;

2) kellele kaalutakse üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmist või kellel on juurdepääsuõigus, mis on antud käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul esitab vastava asutuse juht või juhtorgan (edaspidi taotluse esitaja) põhjendatud taotluse julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele, kes otsustab julgeolekukontrolli teostamise kahe nädala jooksul arvates taotluse saamisest ja teavitab sellest taotluse esitajat.

(6) Julgeolekukontrolli võib teostada üksnes juhul, kui isik on selleks andnud käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud nõusoleku ning käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Julgeolekukontrolli teostava asutuse nõudmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik esitama käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi.

§ 48. Julgeolekukontrolli asutused

(1) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

(2) Repealed

(3) Välisluureamet teostab julgeolekukontrolli järgmiste isikute suhtes:

1) Välisluureametisse teenistusse või tööle kandideeriv ja teenistuses või tööl olev isik, välja arvatud peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Välisluureameti ametnik või töötaja;

2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud kaitseväelane, ametnik või töötaja, keda Välisluureamet soovib kaasata või on kaasanud Kaitseväe korralduse seaduse § 41 alusel;

3) Kaitsepolitseiameti peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Kaitsepolitseiameti ametnik või töötaja;

4) Siseministeeriumi kantsler ja asekantsler ning Siseministeeriumis Kaitsepolitseiameti tööd suunav ja koordineeriv ametnik

5) prokurör.

§ 49. Julgeolekukontrolli teostamine

(1) Julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel, lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(1¹) Käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimisel on lubatud töödelda eriliiki isikuandmeid.

(2) Julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe läbivaatamiseks moodustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht vähemalt kolmeliikmelise komisjoni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjon teeb julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe põhjal ettepaneku juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kohta isikule või organile, kelle pädevuses on juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise, kehtivuse pikendamise, juurdepääsuõiguse äravõtmise või juurdepääsu- või töötlemisloa kehtetuks tunnistamise otsustamine.

(4) Julgeolekukontrolli teostamiseks viib julgeolekukontrolli asutus isikuga, kelle suhtes julgeolekukontrolli teostatakse, või juriidilise isiku puhul tema seadusliku esindajaga (edaspidi taotleja) vajaduse korral läbi vestluse. Julgeolekukontrolli teostav asutus protokollib vestluse.

(5) Vestlusel küsitletakse taotlejat asjaolude kohta, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-s 32 ning § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude kontrollimiseks. Taotlejal on vestlusel õigus anda selgitusi, mida ta peab eespool nimetatud asjaolude kontrollimisel oluliseks.

(6) Kontrollitava isiku, käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 5 nimetatud asutuse juhi, juurdepääsuloa toetaja või töötlemisloa taotleja taotlusel lõpetab julgeolekukontrolli teostav asutus kohe julgeolekukontrolli teostamise. Sellisel juhul ei anta isikule juurdepääsuõigust või töötlemisluba ega pikendata selle kehtivust või võetakse antud piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ära või tunnistatakse antud juurdepääsu- või töötlemisluba kehtetuks.

(7) Kui julgeolekukontrolli teostamisel tekib kahtlus, et isikul võib olla vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, võtab julgeolekukontrolli teostav asutus isikult nõusoleku tema suunamiseks psühhiaatri läbivaatusele. Nõusoleku andmisest keeldumisel ei anta isikule juurdepääsuõigust ega pikendata selle kehtivust või võetakse antud piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ära või tunnistatakse antud juurdepääsuluba kehtetuks.

(8) Julgeolekukontrolli teostamisel psühhiaatri tehtava läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 50. Üldsätted

(1) Salastatud välisteabele kohaldatakse selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid käesoleva seaduse 1. peatüki, 2. peatüki 3. jao ja 4. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi, kui välislepingust ei tulene teisiti.

(2) Kui salastatud välisteabe ja riigisaladuse salastatuse taseme vastavus ei ole määratud välislepinguga, määrab taseme vastavuse riigi julgeoleku volitatud esindaja kaitsemeetmete vastavuse võrdluse alusel.

(3) Salastatud välisteabe ja seda sisaldava teabekandja salastamistähtaja määramisel lähtutakse välislepingust. Kui välisteabe avaldaja ei ole teabe salastatuse tähtaega määranud, võib teabekandja salastatuse kustutada ainult salastatud välisteabe avaldaja loal.

(4) Õigusliku aluseta salastatud välisteabena töödeldava teabe salastatus kustutatakse või valel tasemel või õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud salastatud välisteabe tase, õiguslik alus või tähtaeg muudetakse käesoleva seaduse §-s 15 ettenähtud korras, kui selleks on eelnevalt saadud salastatud välisteabe avaldaja nõusolek. Kui salastatud välisteabe avaldajat ei ole võimalik tuvastada või salastatud välisteabe loojat enam ei ole, kustutab õigusliku aluseta salastatud välisteabena töödeldava teabe salastatuse või muudab valel tasemel või õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud salastatud välisteabe taseme, õigusliku aluse või tähtaja riigi julgeoleku volitatud esindaja.

(5) Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale kantakse salastatud välisteabe avaldaja märgistus, kui see on välislepingus ette nähtud, ja sellele vastava taseme riigisaladuse märgistus.

(6) Salastatud välisteabe töötlussüsteem peab vastama salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõuetele. Nõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse §-s 34² sätestatud tingimustel ja korras.

(7) Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva seaduse § 20 lõike 4, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 34² lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1 ja § 41 lõike 6 alusel kehtestatud määrustes võib kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitsel.

(8) Valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel kehtestatud määrustes võib kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitsel.

§ 51. Juurdepääs salastatud välisteabele

(1) Salastatud välisteabele juurdepääsu andmisel lähtutakse käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jao 2. ja 4. jaotise sätetest, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi, kui välislepingust ei tulene teisiti.

(2) Kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad, võrreldes käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 või § 42 lõigetes 2–3 sätestatud alustega, siis kontrollitakse julgeolekukontrolli teostades ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist ja vastava asjaolu esinemine on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise aluseks. Kui salastatud välisteabe avaldaja keelab isikule juurdepääsuõiguse andmise, ei anta isikule õigust juurdepääsuks vastavale salastatud välisteabele.

(3) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka isikute suhtes, kellel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus, välja arvatud Vabariigi Presidendi suhtes.

(4) Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat (edaspidi juurdepääsusertifikaat) antakse juurdepääsuks salastatud välisteabele, kui välislepingus on juurdepääsusertifikaadi andmine vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks ette nähtud. Juurdepääsusertifikaadi väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja.

(4¹) Käesoleva seaduse § 30¹ lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui see on välislepingus ette nähtud vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks.

(5) Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab viivitamata isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust füüsilisele või juriidilisele isikule salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi väljastamisest, selle kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest.

(6) Juurdepääsuõiguse andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja kehtivuse lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

§ 52. Riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus salastatud välisteabe kaitse korraldamiselamended 01.10.2026

(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides ning välislepingutes sätestatud pädevuse raames on:

1) salastatud välisteabe selle avaldajalt vastuvõtmise, töötlemise ja sellele juurdepääsu korraldamine ning arvestuse pidamine salastatud välisteabe ja seda valdavate töötlevate üksuste üle;

2) töötleva üksuse poolt salastatud välisteabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse ja teabekandjate töötlemise nõuetele vastavuse ning salastatud välisteabele füüsiliste isikute juurdepääsu kontrollimine, sealhulgas riigi välisesindustes ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuvates Kaitseväe üksustes;

3) salastatud välisteabe õigusvastasel avalikustamisel salastatud välisteabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel;

4) salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide väljastamine ja salastatud välisteabe avaldaja teavitamine juurdepääsu andmisest välislepingus ettenähtud tingimustel;

5) töötlevate üksuste teavitamine salastatud välisteabe salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutusest;

6) regulaarselt koolituste korraldamine salastatud välisteabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse tagamiseks;

7) ettepanekute tegemine asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks salastatud välisteabe kaitsel;

8) muude talle välislepinguga pandud ülesannete täitmine.

(2) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus:

1) tutvuda kontrollimise käigus kogu vajaliku teabega;

2) saada julgeolekuasutustelt ja Kaitseväelt nende pädevuse piires ametiabi vastavalt halduskoostöö seadusele;

3) teha töötlevale üksusele ettekirjutus välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks;

4) teha töötlevale üksusele ettekirjutus salastatud välisteabe ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta välisteavet sisaldavad salastatud teabekandjad hoiule kuni nõutud tingimuste loomiseni, kui kontrollimise käigus on välja selgitatud välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua salastatud välisteabe avalikuks tuleku.

(3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli järgmist salastatud välisteabe vahetust ning selle käigus saadud salastatud välisteabe riigisisest edastamist:

1) julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti;

2) kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega, kui välislepingust ei tulene teisiti;

3) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitset puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti;

4) jälitusasutuse või prokuratuuri käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud tunnustele vastava piiratud tasemel salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti.

(4) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.

(5) Salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad antakse neid valdava töötleva üksuse tegevuse lõpetamisel viivitamata üle riigi julgeoleku volitatud esindajale.

(6) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnikel on õigus kanda käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel relva ning kasutada seda käesolevas seaduses ja relvaseaduses sätestatud korras.

(7) Repealed

§ 53. Riigisaladuse kaitse nõuete rikkuminecase law

(1) Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isiku poolt riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes riigisaladuse avalikuks tuleku või juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise oht, teabe õigusliku aluseta riigisaladusena töötlemise, riigisaladuse valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga salastamise, riigisaladuse salastamata jätmise, julgeolekuohu möödumisel riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist kustutamata jätmise eest või käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6, § 32 lõikes 4 või §-s 45 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui väärteo objektiks oli salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 54. Riigisaladuse avalikustamine ettevaatamatusest ja salastatud teabekandja kaotamine

(1) Riigisaladuse saladuses hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse avalikustamise, ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest, samuti salastatud teabekandja kaotamise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 55. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

(1) Isik ei vabane vastutusest, kui pärast sellise väärteo toimepanemist, mille objektiks oli riigisaladus, teabe salastatus kustub või kui riigisaladuse salastamise õiguslikku alust, salastamistaset või -tähtaega muudetakse, välja arvatud juhul, kui teabe salastamiseks puudus õiguslik alus. Teabe õigusliku aluseta salastamise eest vastutab isik ka pärast teabe salastatuse kustumist.

(2) Kui isikult võetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo toimepanemise eest ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või väljaspool riigiasutuse, Kaitseliidu või Eesti Panga valduses olevat kinnis- või vallasasja riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisõigus, siis peab isik juurdepääsu- või töötlemisõiguse saamiseks vastavalt juurdepääsuõigust või töötlemisluba uuesti taotlema.

(3) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(4) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitsepolitseiamet.

§ 56. Teabekandjate ülevaatamine

(1) Töötlev üksus on kohustatud aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest üle vaatama salastatud teabekandjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabekandjad.

(2) Teabekandja, mida hoitakse töötleva üksuse arhiivis, vaatab töötlev üksus üle teabekandja töötlemise, välja arvatud vahetult hoidmisega seotud toimingud ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 7 sätestatud kontroll, vajaduse tekkides.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud salastatud teabekandjatest moodustatud kogum tuleb sõltumata nende töötlemise vajadusest üle vaadata hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks. Kogum märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse märkega.

(4) Kui teabekandjas sisalduv teave ei ole käesoleva seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave, siis teabe salastatus kustutatakse ja teabekandja märgistatakse käesoleva seaduse alusel. Kui teabekandjas sisalduv teave on käesoleva seaduse kohaselt salastatud teisel tasemel, õiguslikul alusel või teise tähtajaga, siis muudetakse vastavalt teabekandja salastusmärget, märget teabe salastamise õigusliku aluse või teabekandja salastamistähtaja kohta.

(5) Teabe salastatuse kustutamisel ja teabe salastatuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja muutumise hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 15 või § 50 lõikest 4. Seejuures ei pea eelnevalt teavitama salastatuse kustutamise või muutmise kavatsusest ega ära kuulama teiste asutuste või põhiseaduslike institutsioonide vastuväiteid.

§ 57. Varem antud juurdepääsuõiguse kehtivus ja julgeolekukontrolli teostamine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud juurdepääsuload, juurdepääsusertifikaadid, töötlussüsteemi ajutised kasutusload ja vastavussertifikaadid kehtivad nendes märgitud tähtaja möödumiseni.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigisaladuse seaduse § 23 lõike 3 alusel tähtajatult antud juurdepääsuõigus kehtib aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist, kui isikult ei võeta juurdepääsuõigust varem ära.

(3) Isiku suhtes, kellele on antud juurdepääsuluba, juurdepääsusertifikaat või kellel on juurdepääsuõigus riigisaladuse seaduse § 23 lõike 2 või 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist, võib teostada julgeolekukontrolli eespool nimetatud seaduses sätestatud tingimustel ja käesolevas seaduses sätestatud korras kuni vastava juurdepääsuõiguse lõppemiseni või juurdepääsuõiguse andmiseni käesoleva seaduse alusel.

§ 58. Juurdepääs riigisaladusele pärast ametikohtade loetelu kehtestamist

(1) Isik, kes töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on pärast käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud ametikohtade loetelu kehtestamist piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja kes ei oma kehtivat juurdepääsuluba, esitab käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametikohtade loetelu jõustumist.

(2) Isik, kes töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on pärast käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud ametikohtade loetelu kehtestamist konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja kes ei oma kehtivat juurdepääsuluba, mis annab vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse, esitab juurdepääsuloa taotluse isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametikohtade loetelu jõustumist.

§ 58¹. Töötlemislubade kehtivus

(1) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba võrdsustatakse A-kategooria töötlemisloaga.

(2) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni.

§ 58². Üleminekusäte kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamiselamended 01.10.2026

Enne 2026. aasta 1. oktoobrit käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.

§ 59

–

§ 80

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 82

–

§ 93

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 94. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.