Schengeni piirieeskirjad, määrus (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad)

Artikkel 1 Sisu ja põhimõtted

Käesoleva määrusega sätestatakse piirikontrolli puudumine isikute suhtes, kes ületavad liidu liikmesriikide vahelisi sisepiire.
Sellega kehtestatakse liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „sisepiirid” –

a) liikmesriikide ühised maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid;

b) liikmesriikide vaheliste siselendude lennujaamad;

c) liikmesriikide mere-, jõe- ja järvesadamad, mille kaudu toimub regulaarne liidusisene parvlaevaühendus;
2) „välispiirid” – liikmesriikide maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid ning liikmesriikide lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, kui need ei ole sisepiirid;
3) „siselend” – ainult liikmesriikide territooriumilt alanud ja seal lõppev lend, mille vältel ei ole vahemaandumisi kolmanda riigi territooriumil;
4) „regulaarne liidusisene parvlaevaühendus” – kahe või enama liikmesriigi territooriumil asuva sadama vaheline parvlaevaühendus, mille vältel ei randuta üheski väljapoole liikmesriikide territooriumi jäävas sadamas ning mille puhul toimub reisijate ja sõidukite vedu avaldatud graafiku kohaselt;
5) „liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud” –

a) liidu kodanikud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust kasutavate liidu kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (
1
);

b) mis tahes kodakondsusega kolmandate riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes omavad ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel liidu kodanikega võrdseid vaba liikumise õigusi;
6) „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ning kes ei ole hõlmatud käesoleva artikli punktiga 5;
7) „isik, kelle kohta on antud hoiatus sisenemise keelamise eesmärgil” – kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemis (SIS) antud hoiatus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (
2
) artiklitele 24 ja 26 ning nimetatud artiklites sätestatud eesmärkidel;
8) „piiripunkt” – koht, mille kaudu pädevad asutused lubavad ületada välispiiri;
9) „ühine piiripunkt” – liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil asuv piiripunkt, kus liikmesriigi ja kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad üksteise järel väljumis- ja sisenemiskontrolli vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja kahepoolse kokkuleppe kohaselt;
10) „piirikontroll” – vastavalt käesolevale määrusele ja selles sätestatud eesmärkidel piiril teostatav tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest;
11) „kontrollid piiril” – piiripunktis teostatavad kontrollid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda liikmesriigi territooriumile või sealt lahkuda;
12) „patrull- ja vaatlustegevus” – piiride valvamine piiripunktide vahel ja piiripunktide valvamine väljaspool nende ametlikku lahtiolekuaega, sealhulgas ennetusmeetmete võtmine, et hoida ära või avastada ebaseaduslikke piiriületusi või piiril tehtavatest kontrollidest kõrvalehoidmist, aidata suurendada olukorrateadlikkust, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes meetmeid;
13) „teise astme kontroll” – lisakontroll, mida võib teostada spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas eemal kohast, kus kontrollitakse kõiki isikuid (esimese astme kontroll);
14) „piirivalveametnik” – vastavalt siseriiklikule õigusele piiripunkti või piirile või selle vahetusse lähedusse määratud ametiisik, kes kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega täidab piirikontrolliga seotud ülesandeid;
15) „vedaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametiks on reisijate vedamine;
16) „elamisluba” –

a) kõik elamisload, mis on liikmesriikide poolt väljastatud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, (
3
) ja direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamisload;

b) kõik muud liikmesriigi poolt kolmandate riikide kodanikele väljastatavad dokumendid, millega lubatakse viibida liikmesriigi territooriumil, tingimusel et teave kõnealuste dokumentide kohta on edastatud ja seejärel üldsusele kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikliga 39, välja arvatud:
4
).
17) „merematkelaev” – vastavalt eelnevalt kavandatud programmile konkreetset reisiplaani järgiv laev, millel on erinevates sadamates läbiviidav turismiürituste programm ning mis tavaliselt ei võta reisi jooksul reisijaid peale ega võimalda neil lahkuda;
18) „laevalõbusõit” – lõbusõidulaevade kasutamine sportimise või turismi eesmärkidel;
19) „rannapüük” – kalastamine laevadel, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul tagasi liikmesriigi territooriumil asuvasse sadamasse, ilma et nad vahepeal kolmandas riigis asuvates sadamates randuksid;
20) „avamerel töötaja” – territoriaalvetes või rahvusvahelise mereõiguse kohaselt liikmesriikide mere majandusliku ainukasutusõiguse piirkonnas asuval avamererajatisel töötav isik, kes pöördub regulaarselt meritsi või õhuteed pidi tagasi liikmesriikide territooriumile;
21) „oht rahvatervisele” – Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes tervise-eeskirjades määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavad kaitsesätted;
22) „riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem” – süsteem, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/2226 (
5
);
23) „iseteenindussüsteem” – automaatne süsteem, mis teostab piiril kõik kontrollid, mida isiku kontrollimiseks tehakse, või osa neist, ning mida võib kasutada andmete eelregistreerimiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;
24) „e-värav” – elektrooniliselt käitatav taristu, kus välispiiri või sellist sisepiiri, kus kontrolli ei ole veel kaotatud, tegelikult ületatakse;
25) „automaatne piirikontrollisüsteem” – süsteem, mis võimaldab automaatset piiriületust ning koosneb iseteenindussüsteemist ja e-väravast;
26) „kiibile salvestatud andmete autentsuse ja tervikluse kinnitamine” – menetlus, mille käigus kontrollitakse sertifikaatide kasutamise abil, et elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) salvestatud andmed on esitanud väljaandev asutus ja neid ei ole muudetud;
27) „ulatuslik rahvatervise hädaolukord” – rahvatervise hädaolukord, mida komisjon on liidu tasandil tunnistanud, võttes arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saadud teavet, kui tõsisel piiriülesel terviseohul võivad olla ulatuslikud tagajärjed seoses vaba liikumise õiguse teostamisega;
28) „hädavajalik reisimine” – isiku, kelle suhtes kohaldatakse artikli 21a lõike 4 või 5 kohaseid sisenemispiirangu vabastusi, reisimine olulise ülesande täitmiseks või vältimatu vajaduse tõttu, võttes arvesse liidu ja liikmesriikide kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi;
29) „mittehädavajalik reisimine” – reisimine, välja arvatud hädavajalik reisimine;
30) „transpordisõlmed” – lennujaamad, mere- või jõesadamad, rongi- või bussijaamad ja kaubaterminalid.

i) ajutised load, mis on väljastatud alapunktis a osutatud elamisloa või varjupaiga esmataotluse läbivaatamiseni, ning

ii) viisad, mille liikmesriigid on väljastanud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1683/95 (

Artikkel 3 Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liikmesriikide sise- või välispiire ületavate isikute suhtes, ilma et see mõjutaks:

a) liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute õigusi;

b) pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eriti seoses välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

Artikkel 4 Põhiõigused

Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta”), asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga („Genfi konventsioon”), rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.

Artikkel 5 Välispiiride ületamine

1. Välispiire võib ületada ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Piiripunktides, mis ei ole avatud 24 tundi ööpäevas, tuleks lahtiolekuajad selgelt ära märkida.
Liikmesriigid edastavad oma piiripunktide loetelu komisjonile vastavalt artiklile 39.

2. Erandina lõikest 1 võib lubada kõrvalekaldumist kohustusest ületada välispiire ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal:

a) üksikisikute või rühmade puhul, kui on tegemist erivajadusega välispiiride erakorraliseks ületamiseks väljaspool piiripunkte või kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, tingimusel et neil on siseriikliku õigusega nõutavad load ja et toimuv ei ole vastuolus liikmesriikide avaliku korra ja sisejulgeoleku huvidega. Liikmesriigid võivad näha kahepoolsete kokkulepetega ette asjaomase erikorra. Siseriiklikes õigusaktides ja kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud üldisi erandeid käsitlev teave edastatakse vastavalt artiklile 39 komisjonile;

b) üksikisikute või rühmade puhul ettenägematu hädaolukorra puhul;

c) vastavalt artiklites 19 ja 20 sätestatud erieeskirjadele koostoimes VI ja VII lisaga.

3. Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud erandeid või liikmesriikide rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, kehtestavad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikule õigusele karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Kui suur hulk rändajaid üritab ületada liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikult, massiliselt ja jõuga, võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid, et tagada julgeolek ja avalik kord.

^M74. Liikmesriigid võivad eelkõige rändajate vahendina kasutamise olukorras, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1359 (
6
) artikli 1 lõike 4 punkti b esimeses lauses, ajutiselt sulgeda teatavad käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohaselt teatatud piiripunktid või piirata nende lahtiolekuaegu, kui asjaolud seda nõuavad.
Käesoleva lõike esimese lõigu ja käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu kohaseid meetmeid rakendatakse proportsionaalselt ja nende rakendamisel võetakse täielikult arvesse järgmiste isikute õigusi:

a) liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud;

b) kolmanda riigi kodanikud, kes on pikaajalised elanikud nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (
7
) kohaselt, ja isikud, kelle õigus liikmesriigis elada tuleneb muudest liidu õigusaktidest või riigisisestest õigusaktidest või kellel on liikmesriigi väljastatud pikaajaline viisa, ning selliste isikute pereliikmed, ning

c) rahvusvahelist kaitset soovivad kolmanda riigi kodanikud.

Artikkel 6 Sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele

1. Kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused:

a) neil on kehtiv reisidokument, mis annab kasutajale õiguse piiri ületada ning vastab järgmistele kriteeriumidele:

i) see kehtib vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt lahkumise kavandatavat kuupäeva. Põhjendatud erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda;

ii) see on väljastatud viimase kümne aasta jooksul;

b) neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001, (
8
) välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv elamisluba või kehtiv pikaajaline viisa;

c) nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kuhu lubamises nad on kindlad, või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel;

d) nende kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil;

e) nad ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, eelkõige juhul, kui nende kohta pole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil samadel põhjustel;

^M3f) nad annavad biomeetrilisi andmeid, kui see on nõutav:
9
) artikliga 18.
1a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 90-päevane ajavahemik mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul arvutatakse määruse (EL) 2017/2226 alusel riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendavate liikmesriikide kohta ühtse ajavahemikuna. See ajavahemik arvutatakse eraldi iga liikmesriigi kohta, kes riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ei rakenda.

i) isikliku toimiku koostamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artiklitega 16 ja 17;

ii) kontrollideks piiril kooskõlas käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 punkti a alapunktiga i ja punkti g alapunktiga i, määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõigetega 2 ja 4 ning, kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (

2. Lõike 1 rakendamisel loetakse sisenemiskuupäev esimeseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks ja väljumiskuupäev viimaseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks. Liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse elamisloa või pikaajalise viisa alusel lubatud viibimisi.

3. Mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest dokumentidest, mida piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, on esitatud I lisas.

4. Elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestusele ja eesmärgile ning arvestades asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toitlustuse ja majutuse keskmisi hindu, mis määratakse kindlaks säästumajutuse kulumäära korrutamisel viibitavate päevade arvuga.
Liikmesriikide poolt sätestatud lähtesummad esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 39.
Elatusvahendite piisavuse hindamine võib põhineda kolmanda riigi kodaniku valduses oleval sularahal, reisitšekkidel ja krediitkaartidel. Piisavate elatusvahendite tõenduseks võivad samuti olla ülalpidamiskohustuse deklaratsioonid, kui sellised deklaratsioonid on sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses, ning siseriiklikus õiguses määratletud vastuvõtja garantiikirjad, kui kolmanda riigi kodanik peatub vastuvõtja juures.

5. Erandina lõikest 1:

a) kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või pikaajaline viisa, on lubatud elamisloa või pikaajalise viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks;

b) kolmandate riikide kodanikele, kes täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) sätestatud tingimusi ja kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumile sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 (
10
) artiklitele 35 ja 36.
Liikmesriigid koostavad statistika piiril väljastatud viisade kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009 artikliga 46 ja nimetatud määruse XII lisaga.
Kui viisat ei ole võimalik kinnitada dokumenti, kinnitatakse see erandkorras eraldi lehele, mis lisatakse dokumenti. Sellisel juhul kasutatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 333/2002 (
11
) sätestatud ühtse vorminguga vormi viisade kinnitamiseks;

c) kolmanda riigi kodanikel, kes ei täida ühte või mitut lõikes 1 sätestatud tingimust, võib liikmesriik lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes on antud lõike 1 punktis d osutatud hoiatus, teavitab talle oma territooriumile sisenemist lubav liikmesriik sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 6a Kolmandate riikide kodanikud, kelle andmed sisestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi

1. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sisestatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklite 16, 17, 19 ja 20 kohaselt järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute andmed:

a) kolmandate riikide kodanikud, kes on saanud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 alusel loa lühiajaliseks riigis viimiseks;

b) liidu kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ ja kellel puudub nimetatud direktiivi kohane elamisluba;

c) kolmandate riikide kodanikud,

i) kes on sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, ning

ii) kellel ei ole direktiivi 2004/38/EÜ kohast elamisluba või määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohast elamisluba.

2. Andmed nende kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on käesoleva määruse artikli 14 kohaselt keelatud riiki siseneda lühiajaliseks viibimiseks, sisestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi määruse (EL) 2017/2226 artikli 18 kohaselt.

3. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ei sisestata järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute andmeid:

a) liidu kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ ja kellel on nimetatud direktiivi kohane elamisluba olenemata sellest, kas nad reisivad koos või ühinevad kõnealuse liidu kodanikuga;

b) kolmandate riikide kodanikud, kes on sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed (olenemata sellest, kas nad reisivad temaga koos või ühinevad s temaga) kellel on

i) ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, ning

ii) direktiivi 2004/38/EÜ kohane elamisluba või määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohane elamisluba;

c) artikli 2 punktis 16 osutatud elamislubade omanikud, välja arvatud käesoleva lõike punktides a ja b osutatud isikud;

d) pikaajalise viisa omanikud;

e) kolmandate riikide kodanikud, kes kasutavad oma liikuvuse õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL (
*1
) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801 (
*2
);

^C1f) Andorra, Monaco ja San Marino kodanikud ning Vatikani Linnriigi või Püha Tooli väljastatud passi kasutajad;

^M3g) isikud või isikute kategooriad, kes on kontrollidest piiril vabastatud või kelle suhtes kohaldatakse piiril teostatavate kontrollide erireegleid, nimelt:

i) riigipead, valitsusjuhid ja riikide valitsuse liikmed koos neid saatvate abikaasadega ja nende ametlike delegatsioonide liikmed ning monarhid ja teised kuningliku perekonna kõrged liikmed, vastavalt VII lisa punktile 1;

ii) lennukite piloodid ja teised meeskonnaliikmed vastavalt VII lisa punktile 2;

iii) meremehed vastavalt VII lisa punktile 3 ning meremehed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ainult siis, kui nende laev teeb seal lühiajalise peatuse, ja kui nad viibivad selle sadama piirkonnas, kus nende laev peatub;

iv) piirialatöötajad vastavalt VII lisa punktile 5;

v) hädaolukorras tegutsevad päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud ja tuletõrjemeeskonna liikmed ning piirivalveametnikud vastavalt VII lisa punktile 7;

vi) avamerel töötajad vastavalt VII lisa punktile 8;

vii) merematkalaevade meeskonnaliikmed ja reisijad vastavalt VI lisa punktidele 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3;

viii) lõbusõidulaevade pardal viibivad isikud, kelle suhtes vastavalt VI lisa punktidele 3.2.4, 3.2.5 ja 3.2.6 kontrolle piiril ei kohaldata;

h) isikud, kellele kohaldatakse vastavalt artikli 5 lõikele 2 erandit kohustusest ületada välispiiri ainult piiripunktide kaudu ja nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal;

i) isikud, kes esitavad piiriületuseks kehtiva kohaliku piiriliikluse loa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1931/2006 (
*3
);

j) rahvusvaheliste reisi- ja kaubarongide meeskonnaliikmed;

k) isikud, kes esitavad piiriületuseks
*4
) väljastatud kehtiva raudteetransiiti hõlbustava dokumendi või

i) kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 693/2003 (

ii) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 693/2003 väljastatud kehtiva transiiti hõlbustava dokumendi, tingimusel et nad kasutavad transiidiks rongi ning ei lahku rongist liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 7 Piiril kontrollide teostamine

1. Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi, austades täielikult inimväärikust, eelkõige haavatavate isikute inimväärikust.
Piirivalveametnike poolt oma kohustuste täitmisel võetavad meetmed on proportsionaalsed nimetatud meetmete eesmärkidega.

2. Piiril kontrollide teostamisel ei tohi piirivalveametnikud isikuid diskrimineerida soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Artikkel 8 Isikute kontrollimine piiril

1. Välispiiri ületamist kontrollivad piirivalveametnikud. Kontrollimine toimub käesoleva peatüki kohaselt.
Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja nende valduses olevat pagasit. Kõigi läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust.

^M22. Sisenemisel ja väljumisel kontrollitakse liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid järgmiselt:

a) isiku tuvastamine ning kodakondsuse ja piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsuse ja kehtivuse kontroll, sealhulgas päringute tegemine asjaomastes andmebaasides, eelkõige järgmistes:
1) SIS;
2) Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas;
3) riigisisesed andmebaasid, mis sisaldavad teavet varastatud, õigusvastaselt omandatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud reisidokumentide kohta;
Kui reisidokumendil on elektrooniline andmekandja (kiip), kinnitatakse kiibile salvestatud andmete autentsust ja terviklust, kasutades täielikku kehtivat sertifitseerimisahelat, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt võimatu või – kolmanda riigi väljastatud reisidokumendi puhul – kehtivate sertifikaatide puudumise tõttu.

^M2b) kontrollimine, et liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid, sealhulgas päringute tegemine SISis ja teistes asjaomastes liidu andmebaasides. See ei piira päringute tegemist riigisisestes ja Interpoli andmebaasides.
Kui tekib kahtlus reisidokumendi autentsuses või selle kasutaja isikus, kontrollitakse vähemalt ühte biomeetrilist tunnust, mis on kantud määruse (EÜ) nr 2252/2004 alusel välja antud passi ja reisidokumenti. Võimaluse korral kontrollitakse samal viisil ka nimetatud määrusega hõlmamata reisidokumente.
Isikute puhul, kelle riiki sisenemine tuleb käesoleva määruse artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, nende isikusamasuse kontrollimine kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikega 2 ja vajaduse korral isikute tuvastamine kooskõlas kõnealuse määruse artikli 23 lõikega 4.
2a. Kui lõike 2 punktides a ja b osutatud kontroll andmebaasides mõjutaks liiklusvoogu ebaproportsionaalselt, võib liikmesriik otsustada teha nimetatud kontrolli konkreetsetes piiripunktides sihipäraselt, tuginedes mis tahes liikmesriigi avaliku korra, sisejulgeoleku, rahvatervise või rahvusvaheliste suhetega seotud riske käsitlevale hinnangule.
Andmebaasides tehtava ajutise kontrolli ulatus ei või olla suurem ja kestus pikem, kui on rangelt vajalik, ja see määratakse kindlaks asjaomase liikmesriigi koostatud riskihinnangu kohaselt. Riskihinnangus põhjendatakse ajutise sihipärase kontrolli tegemist andmebaasides, võetakse muu hulgas arvesse ebaproportsionaalset mõju liiklusvoole ning esitatakse statistikat piiriülese kuritegevusega seotud reisijate ja vahejuhtumite kohta. Riskihinnangut ajakohastatakse korrapäraselt.
Isikute puhul, kelle suhtes põhimõtteliselt ei kohaldata sihipärast kontrolli andmebaasides, tuleb esitatud reisidokumendi alusel kindlaks teha vähemalt nende isik. Kõnealuse kontrolli puhul kontrollitakse kiiresti ja otseselt piiriületuseks vajaliku reisidokumendi kehtivust ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuseid, kasutades vastavalt vajadusele tehnilisi vahendeid, ning juhul, kui reisidokumendis on põhjust kahelda või kui on viiteid, et asjaomane isik võib kujutada ohtu liikmesriikide avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, teeb piirivalveametnik päringuid lõike 2 punktides a ja b osutatud andmebaasides.
Asjaomane liikmesriik edastab oma riskihinnangu ja selle ajakohastamised viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624 (
12
) loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (edaspidi „amet”) ning esitab iga kuue kuu järel komisjonile ja ametile aruande andmebaasides tehtud sihipärase kontrolli kohta. Asjaomane liikmesriik võib teha otsuse salastada riskihinnang või selle osad.
2b. Kui liikmesriik kavatseb teha lõike 2a kohast sihipärast kontrolli andmebaasides, teavitab ta sellest viivitamata teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni. Asjaomane liikmesriik võib teha otsuse salastada teatis või selle osad.
Kui liikmesriikidele, ametile või komisjonile valmistab andmebaasides sihipärase kontrolli tegemise kavatsus muret, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki. Kõnealune liikmesriik võtab neid mureküsimusi arvesse.
2c. Komisjon edastab 8. aprilliks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu lõike 2 rakendamise ja mõju kohta.
2d. Õhupiiri suhtes kohaldatakse lõikeid 2a ja 2b kõige rohkem kuus kuud kestval üleminekuperioodil alates 7. aprillist 2017.
Kui konkreetses lennujaamas esineb spetsiifilisi infrastruktuuriga seonduvaid probleeme, mille tõttu on vaja rohkem aega selliste kohanduste tegemiseks, mis võimaldavad teha andmebaasides süstemaatilist kontrolli, ilma et see mõjutaks ebaproportsionaalselt liiklusvoogu, võib esimeses lõigus osutatud kuuekuulist üleminekuperioodi kõnealuse konkreetse lennujaama puhul erandjuhul kuni 18 kuu võrra pikendada vastavalt kolmandas lõigus kirjeldatud korrale.
Sel eesmärgil teavitab liikmesriik hiljemalt kolm kuud enne esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi lõppu komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike spetsiifilistest infrastruktuuriga seonduvatest probleemidest konkreetses lennujaamas, nimetatud probleemide lahendamiseks kavandatud meetmetest ja nende meetmete rakendamiseks vajalikust ajavahemikust.
Kui spetsiifilised infrastruktuuriga seonduvad probleemid vajavad pikemat aega kohanduste tegemiseks, annab komisjon ühe kuu jooksul kolmandas lõigus osutatud teate kättesaamisest ja pärast ametiga konsulteerimist asjaomasele liikmesriigile loa pikendada kõnealusele lennujaamale antavat üleminekuaega ning määrab asjakohasel juhul kindlaks pikendamise kestuse.
2e. Lõike 2 punktides a ja b osutatud kontrolli andmebaasides võib teha varem, tuginedes nõukogu direktiivi 2004/82/EÜ (
13
) või muude liidu või liikmesriikide õiguse kohaselt saadud reisijaid käsitlevatele andmetele.
Kui kontroll selliste reisijaid käsitlevate andmete alusel on tehtud varem, võrreldakse piiripunktis varem saadud andmeid reisidokumendis sisalduvate andmetega. Sealhulgas tuvastatakse asjaomane isik ja kontrollitakse tema kodakondsust ning piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsust ja kehtivust.
2f. Erandina lõikest 2 võib liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute suhtes, kes ületavad selliste liikmesriikide vahelisi maismaapiire, mille suhtes on Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimine juba edukalt lõpetatud, aga mille suhtes ei ole veel vastu võetud otsust piirikontrolli kaotamise kohta nende sisepiiridel kooskõlas asjaomaste ühinemisaktide vastavate sätetega, kohaldada kõnealuses lõikes osutatud kontrolli väljumisel ainult pisteliselt, tuginedes riskihinnangule.

3. Kolmandate riikide kodanikel tuleb riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel läbida järgnev põhjalik kontroll:

a) riiki sisenemisel hõlmab põhjalik kontroll järgmist: artikli 6 lõikes 1 riiki sisenemise kohta sätestatud tingimuste kontrollimist ning kohaldatavuse korral riigis elamist ja kutsealaga tegelemist lubavate dokumentide kontrollimist. See hõlmab järgmiste aspektide üksikasjalikku kontrollimist:
1) SIS;
2) Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas;
3) riigisisesed andmebaasid, mis sisaldavad teavet varastatud, õigusvastaselt omandatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud reisidokumentide kohta.
Nende passide ja reisidokumentide puhul, millel on elektrooniline salvestusseade (kiip), kontrollitakse kiibile salvestatud andmete autentsust ja terviklust vastavalt kehtivate sertifikaatide olemasolule.
Välja arvatud nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle isiklik toimik on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis juba registreeritud, hõlmab see kontroll juhul, kui reisidokumendi elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) on salvestatud näokujutis ja kui kiibile salvestatud näokujutis on tehniliselt kättesaadav, kiibile salvestatud näokujutise kontrolli selle kujutise ja asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegeliku näokujutise elektroonilise võrdlemise teel. Kui see on tehniliselt ja õiguslikult võimalik, võib seda kontrolli teostada, kontrollides tegelikke sõrmejälgi elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) salvestatud sõrmejälgedega;
iiia) isikute puhul, kelle riiki sisenemine või sisenemiskeeld tuleb käesoleva määruse artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, selle kindlakstegemist, kas kolmanda riigi kodanikul on liikmesriikide territooriumil maksimaalse lubatud viibimise aeg juba täis saanud või ta on selle ületanud, ja ühte või kahte sisenemist võimaldavat viisat omavate kolmandate riikide kodanike puhul selle kontrollimist, kas nad on järginud maksimaalset lubatud sisenemiste arvu, tehes riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis päringuid kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 23;

^M2i) kolmanda riigi kodaniku isiku tuvastamist ja kodakondsuse ning piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsuse ja kehtivuse kontrollimist, sealhulgas päringute tegemist asjaomastes andmebaasides, eelkõige järgmistes:

^M2ii) kontrollimist, et reisidokumendiga on kaasas viisa või elamisluba, kui see on nõutav;

^M3iii) isikute puhul, kelle riiki sisenemine või sisenemiskeeld tuleb käesoleva määruse artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, nende isikusamasuse kontrollimist kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikega 2 ja vajaduse korral isiku tuvastamist kooskõlas kõnealuse määruse artikli 23 lõikega 4;

iv) asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkoha ja kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemist ning vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimist;

v) kontrollimist, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on piisavalt elatusvahendeid kavandatava riigis viibimise aja ning eesmärgi, päritoluriiki tagasipöördumise või transiidi jaoks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab sellised vahendid seaduslikult viisil omandada;

^M2vi) kontrollimist, et asjaomane kolmanda riigi kodanik, tema transpordivahend ja tema poolt transporditavad esemed ei ohusta tõenäoliselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid. See hõlmab isikute ja vajaduse korral ka esemete kohta sisestatud andmete ja hoiatusteadete otsest kontrolli SISis ja teistes asjaomastes liidu andmebaasides ning meetmete võtmist sellise hoiatusteate olemasolu korral. See ei piira päringute tegemist riigisisestes ja Interpoli andmebaasides;

b) kui kolmanda riigi kodanikul on artikli 6 lõike 1 punkti b kohane viisa, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel ka viisaomaniku isikusamasuse ja viisa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18;

^M6bb) kui kolmanda riigi kodanikul on pikaajaline viisa või elamisluba, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse ja pikaajalise viisa või elamisloa autentsuse ja kehtivuse kontrollimist, tehes päringud VISis kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 22g.
Kui pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse või pikaajalise viisa või elamisloa autentsuse ja kehtivuse kontrollimine ei õnnestu või kui omaniku isikusamasuse, pikaajalise viisa või elamisloa või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, kontrollivad pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad dokumendi kiipi;
—————

g) riigist lahkumisel hõlmavad põhjalikud kontrollid järgmist:
1) SIS;
2) Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas;
3) siseriiklikud andmebaasid, mis sisaldavad teavet varastatud, õigusvastaselt omandatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud reisidokumentide kohta.
Nende passide ja reisidokumentide puhul, millel on elektrooniline salvestusseade (kiip) kontrollitakse kiibile salvestatud andmete autentsust ja terviklust vastavalt kehtivate sertifikaatide olemasolule.
Välja arvatud nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle isiklik toimik on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis juba registreeritud, hõlmab see kontroll juhul, kui reisidokumendi elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) on salvestatud näokujutis ja kui kiibile salvestatud näokujutis on tehniliselt kättesaadav, kiibile salvestatud näokujutise kontrolli selle kujutise ja asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegeliku näokujutise elektroonilise võrdlemise teel. Kui see on tehniliselt ja õiguslikult võimalik, võib seda kontrolli teostada, kontrollides tegelikke sõrmejälgi elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) salvestatud sõrmejälgedega;

^M3i) kolmanda riigi kodaniku isiku ja kodakondsuse ning piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsuse ja kehtivuse kontrollimist, sealhulgas päringute tegemist asjaomastes andmebaasides, eelkõige järgmistes:

^M2ii) kontrollimist, et asjaomase kolmanda riigi kodanik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid, sealhulgas tehes päringuid SISis ja teistes asjaomastes liidu andmebaasides. See ei piira päringute tegemist riigisisestes ja Interpoli andmebaasides;

^M3iii) nende isikute puhul, kelle riigist lahkumine tuleb käesoleva määruse artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, isiku isikusamasuse kontrollimist kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikega 2 ja kui see on asjakohane, isiku tuvastamist kooskõlas kõnealuse määruse artikli 23 lõikega 4;

iv) nende isikute puhul, kelle riigist lahkumine tuleb käesoleva määruse artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, selle kindlaks tegemist, et kolmanda riigi kodanik ei ole ületanud liikmesriikide territooriumil maksimaalset lubatud viibimise aega, tehes riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis päringuid vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikele 3;

h) lisaks punktis g nimetatud kontrollidele võivad põhjalikud kontrollid riigist lahkumisel hõlmata ka järgmist:

i) isikul kehtiva viisa olemasolu kontrollimist, kui viisa on nõutav vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, välja arvatud juhul, kui isikul on kehtiv elamisluba; selline kontroll võib hõlmata ka VISis päringu tegemist kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18;
—————
—————

^M3i) selleks, et tuvastada iga isik, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise või elamise tingimusi, võib teha päringuid VISis vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklile 20 ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 27;

^M2ia) punkti a alapunktides i ja vi ning punktis g osutatud kontrolli andmebaasides võib teha varem, tuginedes direktiivi 2004/82/EÜ või muude liidu või liikmesriikide õiguse kohaselt saadud reisijaid käsitlevatele andmetele.
Kui kontroll selliste reisijaid käsitlevate andmete alusel on tehtud varem, võrreldakse piiripunktis varem saadud andmeid reisidokumendis sisalduvate andmetega. Sealhulgas tuvastatakse asjaomane isik ja kontrollitakse tema kodakondsust ning piiriületuseks vajaliku reisidokumendi autentsust ja kehtivust.

ib) kui tekib kahtlus reisidokumendi autentsuses või kolmanda riigi kodaniku isikus, kontrollitakse võimaluse korral vähemalt ühte biomeetrilist tunnust, mis on kantud reisidokumenti.

4. Kui selleks on võimalused olemas ja kui kolmanda riigi kodanik seda nõuab, teostatakse põhjalik kontrollimine mitteavalikus kohas.
4a. Kui riiki sisenemisel või riigist lahkumisel saadakse asjaomastest andmebaasidest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 (
14
) artikli 25 lõikega 1 ja artikli 6 lõikega 1 loodud Euroopa otsinguportaali kaudu mitme identiteedi detektorist tehtava päringu tulemusel kollane link või avastatakse punane link, teeb piirivalveametnik päringu mitme identiteedi detektorist ja nimetatud määruse artikli 17 punktiga 1 loodud ühisest isikuandmete hoidlast või SISist või mõlemast, et hinnata erinevusi lingitud identiteediandmetes ja reisidokumendi andmetes Piirivalveametnik teeb täiendavaid kontrolle otsuste tegemiseks lingi staatuse ja värvi kohta.
Kooskõlas määruse (EL) 2019/817 artikli 69 lõikega 1 kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes alates mitme identiteedi detektori nimetatud määruse artikli 72 lõike 4 kohasest töölerakendamisest.

5. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitatakse teise astme kontrolli korras põhjalikult kontrollitavaid kolmanda riigi kodanikke sellise kontrolli eesmärgist ja läbiviimise korrast kirjalikult neile arusaadavas keeles või keeles, mille puhul on põhjust eeldada, et isik seda mõistab, või muul tõhusal viisil.
Kõnealune teave on kättesaadav liidu kõikides ametlikes keeltes ja asjaomase liikmesriigiga piirneva riigi või piirnevate riikide keel(t)es ning selles märgitakse ära, et kolmanda riigi kodanik võib nõuda teise astme kontrolli korras põhjalikku kontrolli teostavate piirivalveametnike nime või ametimärgi numbrit, ning samuti piiripunkti nimi ja piiri ületamise kuupäev.

6. Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid kontrollitakse vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

7. Registreeritavat teavet käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud II lisas.

8. Juhul kui kohaldatakse artikli 5 lõike 2 punkti a või b, võivad liikmesriigid näha ette erandeid ka käesoleva artikli sätetest.

^M39. Kolmanda riigi kodanikku teavitatakse lubatud viibimise maksimaalsest päevade arvust, võttes arvesse sisenemiste arvu ja viisaga lubatud viibimisaja kestust. Selle teabe edastab kas piirivalveametnik piiril kontrollide teostamise ajal või piiripunkti paigaldatud seadme abil, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel kasutada veebiteenust, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 13 lõigetes 1 ja 2.

Artikkel 8a Iseteenindussüsteemide kasutamine andmete eelregistreerimiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis

1. Isikud, kelle piiriületus tuleb artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, võivad kasutada iseteenindussüsteeme, et eelregistreerida kõnealuses süsteemis andmed, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 4 punktis a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) reisidokumendil on elektrooniline andmekandja (kiip) ja kiibile salvestatud andmete autentsust ja terviklust kinnitatakse täielikku kehtivat sertifitseerimisahelat kasutades;

b) reisidokumendil on elektroonilisele andmekandjale (kiip) salvestatud näokujutis, mis on iseteenindussüsteemi kaudu tehniliselt kättesaadav, et kontrollida reisidokumendi omaniku isikusamasust elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) salvestatud näokujutise või tegeliku näokujutise võrdlemise teel; kui see on tehniliselt ja õiguslikult võimalik, võib seda kontrolli teha, kontrollides tegelikke sõrmejälgi reisidokumendi elektroonilisele salvestusseadmele (kiibile) salvestatud sõrmejälgedega.

2. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kontrollib iseteenindussüsteem, kas isik on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis varem registreeritud, ja kolmanda riigi kodaniku isikusamasust vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikele 2.

3. Vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikele 4 toimub tuvastamine iseteenindussüsteemi abil vastavalt kõnealuse määruse artiklile 27.
Lisaks sellele, kui tuvastamine toimub riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi abil vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikele 4:

a) kontrollitakse nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse välispiiride ületamisel viisanõuet, juhul kui VISis määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 18 lõikes 1 osutatud andmetega tehtud päringu tulemusel selgub, et isik on VISis registreeritud, isiku sõrmejälgi VISis olevate sõrmejälgedega võrdlemise teel vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 18 lõikele 6. Kui isiku käesoleva artikli lõike 2 kohane kontrollimine ebaõnnestub, on kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 20 tuvastamiseks kättesaadavad VISi andmed;

b) tehakse nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes ei kohaldata välispiiride ületamisel viisanõuet ja kelle andmeid ei leita määruse (EL) 2017/2226 artikli 27 kohase tuvastamise käigus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist, VISis päringuid vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklile 19a.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku andmed ei ole lõigete 2 ja 3 kohaselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud:

a) eelregistreerivad kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse välispiiride ületamisel viisanõuet, iseteenindussüsteemi abil riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõikes 1, artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmed ja kui see on asjakohane, kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 6 osutatud andmed, ning kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes ei kohaldata välispiiride ületamisel viisanõuet, eelregistreerivad iseteenindussüsteemi abil riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 punktis a, b ja c ning artikli 16 lõike 2 punktis c loetletud andmed ning vajaduse korral kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud andmed;

b) seejärel suunatakse isik piirivalveametniku juurde, kes
— kas iseteenindussüsteemis kasutatud reisidokument vastab piirivalveametniku ees seisva isiku omanduses olevale;
— kas asjaomase isiku tegelik näokujutis vastab iseteenindussüsteemi abil salvestatud näokujutisele ning
— isikute puhul, kellel ei ole määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt nõutavat viisat, kas asjaomase isiku tegelikud sõrmejäljed vastavad iseteenindussüsteemi abil salvestatud sõrmejälgedele;

i) eelregistreerib asjaomased andmed juhul, kui kõiki vajalikke andmeid ei olnud võimalik saada iseteeninduspunkti kaudu;

ii) kontrollib,

iii) kui on tehtud riiki lubamise või sisenemise keelamise otsus, kinnitab käesoleva lõike punktis a osutatud andmed ning lisab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 2 punktides a ja b ja artikli 18 lõike 6 punktides a, b, c ja d osutatud andmed.

5. Kui lõikes 2 ja 3 ettenähtud toimingutest nähtub, et lõikes 1 osutatud isiku andmed registreeritakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, hindab iseteenindussüsteem, kas mingeid lõike 4 punktis a osutatud andmeid on vaja ajakohastada.

6. Kui lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel ilmneb, et lõikes 1 osutatud isikul on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis juba isiklik toimik, kuid tema andmeid tuleb ajakohastada, siis isik

a) ajakohastab andmed, eelregistreerides need iseteenindussüsteemi abil riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;

b) suunatakse piirivalveametniku juurde, kes kontrollib käesoleva lõike punkti a kohaste ajakohastatud andmete nõuetekohasust ja ajakohastab isikliku toimiku pärast riiki lubamise või sisenemise keelamise otsust vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikele 2.

7. Iseteenindussüsteemide kasutamist jälgib piirivalveametnik, kelle ülesanne on avastada iseteenindussüsteemi mis tahes sobimatu, pettuslik või väärkasutamine.

Artikkel 8b Iseteenindussüsteemide ja e-väravate kasutamine nende isikute piiriületuseks, kelle piiriületus tuleb registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis

1. Isikutel, kelle piiriületus tuleb artikli 6a kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, võib lubada kasutada piiril teostatavate kontrollide läbimiseks iseteenindussüsteemi, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) reisidokumendil on elektrooniline andmekandja (kiip) ja kiibile salvestatud andmete autentsust ja terviklust kinnitatakse täielikku kehtivat sertifitseerimisahelat kasutades;

b) reisidokumendi elektroonilisele andmekandjale (kiibile) on salvestatud näokujutis, mis on iseteenindussüsteemi kaudu tehniliselt kättesaadav, et kontrollida reisidokumendi omaniku isikusamasust näokujutise või tegeliku näokujutise võrdlemise teel, ning

c) isik on juba riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud või eelregistreeritud.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib riiki sisenemisel ette nähtud kontrolle piiril, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 2 ja artikli 8 lõike 3 punktides a ja b, ning riigist lahkumisel ette nähtud kontrolle piiril, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 2 ja artikli 8 lõike 3 punktides g ja h, teha iseteenindussüsteemi abil. Kui riigist lahkumisel kasutatakse automaatset piirikontrollisüsteemi, hõlmavad kontrollid piiril artikli 8 lõike 3 punktis h sätestatud kontrolle.
Kui isikul võimaldatakse osaleda riiklikus lihtsustusprogrammis, mille liikmesriik on loonud vastavalt artiklile 8d, siis riiki sisenemisel iseteenindussüsteemi abil piiril teostatud kontrollid ei pruugi hõlmata artikli 8 lõike 3 punkti a alapunktides iv ja v osutatud aspektide kontrollimist, kui kõnealune isik ületab selle liikmesriigi välispiiri või liikmesriigi välispiiri, kes on sõlminud kokkuleppe liikmesriigiga, kes on võimaldanud osaleda lihtsustusprogrammis, nagu on osutatud artikli 8d lõikes 9.

3. Isiku riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel iseteenindussüsteemi abil piiril teostatud kontrollide tulemused tehakse kättesaadavaks piirivalveametnikule. Nimetatud piirivalveametnik kontrollib piiril teostatud kontrollide tulemusi ning annab nende tulemuste põhjal loa riiki siseneda või riigist lahkuda või suunab isiku piirivalveametniku juurde põhjalikuma kontrolli tegemiseks.

4. Nimetatud isik suunatakse piirivalveametniku juurde vastavalt lõikele 3 igal järgmisel juhul:

a) kui üks või mitu lõikes 1 loetletud tingimustest ei ole täidetud;

b) kui lõikes 2 sätestatud riiki sisenemisel või riigist lahkumisel tehtud kontrolli tulemusel selgub, et üks või mitu riiki sisenemise või riigist lahkumise tingimust ei ole täidetud;

c) kui artiklis 2 sätestatud riiki sisenemisel või riigist lahkumisel tehtud kontrolli tulemused seavad kahtluse alla isiku isikusamasuse või kui selle tulemusel selgub, et isik kujutab endast ohtu sisejulgeolekule, avalikule korrale või liikmesriigi rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele;

d) kahtluse korral;

e) kui e-väravad puuduvad.

5. Lisaks lõikes 4 osutatud juhtudele võib piiriületust jälgiv piirivalveametnik suunata iseteenindussüsteemi kasutavad isikud piirivalveametniku juurde ka muudel põhjustel.

6. Isikutel, kelle piiriületus tuleb artikli 6a lõike 1 kohaselt registreerida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ja kes kasutasid kontrollideks piiril iseteenindussüsteemi, võib lubada kasutada e-väravat. E-värava kasutamise korral registreeritakse e-värava kaudu piiri ületamisel asjaomased riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmed ning seotakse need asjaomase isikliku toimikuga vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 14. Kui e-värav ja iseteenindussüsteem asuvad füüsiliselt eraldi, kontrollitakse kasutaja isikusamasust e-väravas, et teha kindlaks, kas e-väravat kasutab sama isik, kes kasutas iseteenindussüsteemi. Kontrollimisel kasutatakse vähemalt üht biomeetrilist tunnust.

7. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b või neis mõlemas loetletud tingimused ei ole täidetud, võib osa riiki sisenemisel ette nähtud kontrolle piiril, mis on sätestatud artikli 8 lõike 3 punktides a ja b, ning osa riigist lahkumisel ette nähtud kontrolle piiril, mis on sätestatud artikli 8 lõike 3 punktides g ja h, teha iseteenindussüsteemi abil. Piirivalveametnik võib teha ainult neid artikli 8 lõike 3 punktide a ja b ning artikli 8 lõike 3 punktide g ja h kohaseid kontrolle, mida ei olnud võimalik teha iseteenindussüsteemi abil. Peale selle kontrollib piirivalveametnik, kas iseteenindussüsteemis kasutatud reisidokument vastab piirivalveametniku ees seisva isiku omanduses olevale.

8. Iseteenindussüsteemide ja e-väravate kasutamist jälgib piirivalveametnik, kelle ülesanne on avastada iseteenindussüsteemi, e-värava või nende mõlema mis tahes sobimatu, pettuslik või väärkasutamine.

9. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide võimalust lubada iseteenindussüsteemide ja/või e-väravate kasutamist liidu kodanike, Euroopa Majanduspiirkonna Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide kodanike, Šveitsi kodanike ja kolmandate riikide kodanike piiriületuste korral, kelle piiriületusi ei registreerita riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis.

Artikkel 8c Automaatsete piirikontrollisüsteemide standardid

Automaatsed piirikontrollisüsteemid tuleb võimalikult suures ulatuses kavandada nii, et neid saavad kasutada kõik inimesed, välja arvatud alla 12 aasta vanused lapsed. Süsteemid kavandatakse ka selliselt, et austataks täielikult inimväärikust, eelkõige kaitsetute isikute puhul. Kui liikmesriik otsustab kasutada automaatseid piirikontrollisüsteeme, tagab ta neid süsteeme kasutavate inimeste abistamiseks piisava hulga töötajaid.

Artikkel 8d Riiklikud lihtsustusprogrammid

1. Iga liikmesriik võib kehtestada vabatahtliku programmi („riiklik lihtsustusprogramm”), et kolmandate riikide kodanikele või konkreetse kolmanda riigi kodanikele, kellel ei ole liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust, kohaldataks liikmesriigi välispiiri ületamisel lõike 2 kohast lihtsustamist.

2. Erandina artikli 8 lõike 3 punktist a ei pea riiki sisenemisel tehtav põhjalik kontroll nende käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanike puhul, kelle riiklikus lihtsustusprogrammis osalemine on heaks kiidetud, hõlmama artikli 8 lõike 3 punkti a alapunktides iv ja v osutatud aspektide kontrollimist, kui nimetatud kolmanda riigi kodanik ületab liikmesriigi välispiiri.

3. Liikmesriik teeb riiklikus lihtsustusprogrammis osalemist taotlevate kolmandate riikide kodanike eelkontrolli, eelkõige veendumaks, et lõikes 4 osutatud tingimused on täidetud.
Kõnealuste kolmandate riikide kodanike eelkontrolli teevad piirivalveametnikud, viisasid väljastavad asutused, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 4 punktis 3, või määruse (EL) 2017/2226 artikli 3 lõike 1 punktis 4 määratletud immigratsiooniasutused.

4. Lõikes 3 osutatud asutused võimaldavad isikutel riiklikus lihtsustusprogrammis osaleda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) taotleja vastab artikli 6 lõikes 1 sätestatud riiki sisenemise tingimustele;

b) taotleja esitatud reisidokument ja asjakohasel juhul viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv ega ole vale, võltsitud või järeletehtud;

c) taotleja tõendab oma vajadust sageli või regulaarselt reisida või põhjendab oma kavatsust sageli või regulaarselt reisida;

d) taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige – kui see on asjakohane – eelmiste viisade või piiratud territoriaalse kehtivusega viisade õiguspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne lubatud viibimisaja lõppemist. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 25 kohaselt saavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asutused teha päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, et teha kindlaks, et taotleja ei ole varem ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega liikmesriikide territooriumil;

e) taotleja põhjendab kavandatavate viibimiste eesmärki ja tingimusi;

f) taotlejal on piisavad elatusvahendid nii kavandatud viibimiste ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

g) SISis on tehtud päring.

5. Esimene luba riiklikus lihtsustusprogrammis osalemiseks antakse maksimaalselt üheks aastaks. Loa kehtivust võib pikendada maksimaalselt viieks aastaks või kuni reisidokumendi, mis tahes väljastatud mitmekordse viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivuse lõpuni, olenevalt sellest, millise kehtivusaeg on lühem.
Kehtivuse pikendamisel hindab liikmesriik igal aastal uuesti iga sellise kolmanda riigi kodaniku olukorda, kellel võimaldatakse riiklikus lihtsustusprogrammis osaleda, tagamaks, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab ajakohastatud teabe põhjal endiselt lõikes 4 sätestatud tingimustele. Nimetatud uuesti hindamist võidakse teha piiril kontrollide teostamisel.

6. Artikli 8 lõike 3 punktide a ja b kohased põhjalikud kontrollid isiku riiki sisenemisel ja artikli 8 lõike 3 punkti g kohased põhjalikud kontrollid isiku riigist lahkumisel hõlmavad ka kolmanda riigi kodaniku riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise õiguse kontrollimist.
Piirivalvurid võivad artikli 8 lõike 3 punktide a ja b kohaselt kontrollida riiklikus lihtsustusprogrammis osaleva kolmanda riigi kodaniku isikusamasust tema riiki sisenemisel ning artikli 8 lõike 3 punkti g kohaselt riigist lahkumisel, seejuures mitte võrreldes elektrooniliselt biomeetrilisi andmeid, vaid võrreldes elektroonilisele andmekandjale (kiip) salvestatud näokujutist ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis olevasse kolmanda riigi kodaniku isiklikku toimikusse salvestatud näokujutist kõnealuse kolmanda riigi kodanikuga. Täielikku kontrolli tehakse pisteliselt ja riskianalüüsi põhjal.

7. Lõikes 3 osutatud asutused tühistavad kolmanda riigi kodaniku osalemise riiklikus lihtsustusprogrammis viivitamatult kui selgub, et nimetatud programmis osalemise tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud.

8. Kontrollides kooskõlas lõikega 3, kas taotleja täidab lõikes 4 sätestatud tingimusi, pööratakse erilist tähelepanu selle hindamisele, kas taotleja puhul on ebaseadusliku sisserände oht või kas ta ohustab ükskõik millise liikmesriigi julgeolekut ning kas taotleja kavatseb lubatud viibimisajal liikmesriigi territooriumilt lahkuda.
Kavandatud viibimiseks ette nähtud elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestusele ja eesmärgile ning asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivate säästumajutuse keskmiste toitlustus- ja majutushindade alusel, võttes aluseks liikmesriikide poolt artikli 39 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlussummad. Piisavate elatusvahendite olemasolu võib tõendada ka tõenditega ülalpidamise, eramajutuse või nende mõlema kohta.
Taotluse läbivaatamine põhineb eelkõige esitatud dokumentide autentsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel. Juhul kui taotluse läbivaatamise eest vastutaval liikmesriigil on kahtlusi taotleja, tema tehtud avalduste või tõendavate dokumentide suhtes, võib kõnealune liikmesriik enne taotluse kohta otsuse tegemist konsulteerida teiste liikmesriikidega.

9. Kaks või enam liikmesriiki, kes on kehtestanud käesoleva artikli kohase riikliku lihtsustusprogrammi, võivad sõlmida omavahel kokkuleppe, et isikute suhtes, kelle puhul kohaldatakse ühe liikmesriigi riiklikku lihtsustusprogrammi, kohaldatakse ka teise liikmesriigi lihtsustusprogrammi. Kokkuleppe koopia edastatakse komisjonile ühe kuu jooksul pärast kokkuleppe sõlmimist.

10. Riiklike lihtsustusprogrammide kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et nende programmi rakendav süsteem vastab määruse (EL) 2017/2226 artiklis 43 ette nähtud andmeturbestandarditele. Liikmesriigid viivad nõuetekohaselt läbi infoturbe riskihindamise ja täpsustavad julgeoleku tagamise vastutust protsessi kõikides järkudes.

11. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli kohaldamise kolmanda aasta lõpuks hinnangu selle rakendamise kohta. Euroopa Parlament või nõukogu võib selle hinnangu põhjal kutsuda komisjoni üles esitama ettepaneku sagedastele ja eelkontrolli läbinud kolmandate riikide reisijatele ette nähtud liidu programmi loomise kohta.

Artikkel 9 Kontrollide leevendamine piiril

1. Välispiiridel võib kontrolle erakorralistel ja ettenägematutel asjaoludel leevendada. Sellised erakorralised ja ettenägematud asjaolud esinevad siis, kui ettenägematute sündmuste tõttu on piiriliiklus niivõrd intensiivne, et ooteaeg piiripunktis võtab liigselt aega ning kõik töötajate, vahendite ja organisatsiooniga seotud ressursid on ammendatud.

2. Kui kontrolle piiril leevendatakse lõike 1 kohaselt, on riiki sisenevate isikute suhtes teostataval kontrollil põhimõtteliselt eelis riigist lahkuvate isikute kontrollimise ees.
Kontrollide leevendamise otsuse võtab vastu piiripunktis vastutav piirivalveametnik.
Kontrollide leevendamine on ajutine, seda tuleb kohandada selle põhjustanud asjaoludega ning see tuleb kehtestada järkjärguliselt.

^M33. Isegi vähem rangete kontrollide korral sisestab piirivalveametnik vastavalt artiklile 6a andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Juhul kui andmeid ei ole võimalik sisestada elektrooniliste vahendite abil, tehakse seda käsitsi.
3a. Kui andmeid on tehniliselt võimatu riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi sisestada või kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemis tekib viga, kohaldatakse kõiki järgmisi sätteid:

^M3i) erandina käesoleva määruse artiklist 6a salvestatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklites 16–20 osutatud andmed ajutiselt kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud ühtses riiklikus liideses. Kui see ei ole võimalik, salvestatakse andmed kohapeal ajutiselt elektroonilisel kujul. Mõlemal juhul sisestatakse andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi niipea, kui tehniline probleem või viga on kõrvaldatud. Liikmesriik võtab asjakohased meetmed ja kasutab vajalikku taristut, seadmeid ja ressursse, et tagada sellise ajutise kohapealse salvestamise võimalus igal ajal ja oma kõikides piiripunktides.
Ilma et see piiraks kohustust teostada käesoleva määruse alusel kontrolle piiril, salvestab piirivalvur erandolukorras, kui tehniliselt ei ole võimalik sisestada andmeid riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ja ühtsesse riiklikku liidesesse ning ajutine kohapealne elektrooniline salvestamine ei ole tehniliselt võimalik, riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmed käsitsi kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artiklitega 16–20, välja arvatud biomeetrilised andmed, ning lööb kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti sisenemis- või väljumistempli. Andmed sisestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi niipea, kui see on tehniliselt võimalik.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 21 lõikega 2 käesoleva punkti teises lõigus osutatud erandolukorras reisidokumentidesse templi löömisest.

ii) erandina käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 punkti a alapunktist iii ja punkti g alapunktist iv kontrollitakse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud viisat omavate kolmandate riikide kodanike isikusamasust määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 18 kohaselt otse VISis päringut tehes, kui see on tehniliselt võimalik.

4. Iga liikmesriik edastab kord aastas Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta.

Artikkel 10 Eraldi read ja viitadel esitatav teave

1. Liikmesriigid seavad eelkõige lennujaamades asuvates piiripunktides sisse eraldi read, et kontrollida isikuid vastavalt artiklile 8. Nimetatud read eristatakse üksteisest viitadega, mis kannavad III lisas sätestatud juhiseid.
Liikmesriigid võivad sisse seada eraldi read mere- ja maismaapiiride piiripunktidesse ja piiridele nende liikmesriikide vahel, kes ei kohalda artiklit 22 oma ühistel piiridel. III lisas sätestatud juhiseid kandvaid viitasid kasutatakse, kui liikmesriigid seavad sisse eraldi read nimetatud piiridel.
Liikmesriigid kindlustavad selliste ridade selge märgistamise, kaasa arvatud siis, kui eiratakse lõikes 4 sätestatud eraldi ridade kasutamise eeskirju, et tagada optimaalne piiri ületavate isikute voog.

2. Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatel isikutel on õigus kasutada III lisa A-osas esitatud viidaga („EL, EMP, CH”) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) ja B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid.
Need kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriikide välispiiride ületamise korral viisanõuet vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001, ning need kolmandate riikide kodanikud, kellel on kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, võivad kasutada käesoleva määruse III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada käesoleva määruse III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid.
Kõik teised isikud kasutavad III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid.
Iga liikmesriik esitab esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud viitade tähistuse sellises keeles või keeltes, mida ta peab asjakohaseks.
III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) tähistatud eraldi ridade kasutamine ei ole kohustuslik. Liikmesriigid otsustavad vastavalt vajadusele, kas ja millises piiripunktis nad seda võimalust kasutavad.

3. Mere- ja maismaapiiripunktides võivad liikmesriigid jagada sõiduvahendite liikluse eraldi ridadeks väikestele ja rasketele sõidukitele ja bussidele, kasutades selleks III lisa C-osas esitatud viitasid.
Liikmesriigid võivad muuta tähistusi nimetatud viitadel, kui see on asjakohane kohalike olusid silmas pidades.
3a. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada e-väravaid, iseteenindussüsteeme või automaatseid piirikontrollisüsteeme, kasutavad nad asjaomaste ridade tähistamiseks III lisa D-osas ette nähtud viitasid.
3b. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada riikliku lihtsustusprogrammi kooskõlas artikliga 8d, võivad nad teha otsuse kasutada sellistes riiklikes lihtsustusprogrammides osalevate kolmandate riikide kodanike puhul spetsiaalseid ridasid. Nad kasutavad asjaomaste ridade tähistamiseks III lisa E-osas ette nähtud viitasid.

4. Kui teatavas piiripunktis on liiklusvood ajutiselt ebavõrdsed, võivad pädevad asutused eraldi ridade kasutamise eeskirju kuni sellise ebavõrdsuse kõrvaldamiseni eirata.

Artikkel 11 Templite löömine reisidokumentidesse

1. Kui see on siseriiklikus õiguses sõnaselgelt sätestatud, võib liikmesriik lüüa selle liikmesriigi väljastatud elamisloa või pikaajalise viisaga kolmandate riikide kodanike reisidokumenti riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel templi.

2. Sellise kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti, kellel on vastavalt määrusele (EÜ) nr 693/2003 väljastatud raudteetransiiti hõlbustav dokument, lüüakse tema riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel tempel. Sellise kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti, kellel on vastavalt määrusele (EÜ) nr 693/2003 väljastatud kehtiv transiiti hõlbustav dokument ja kes kasutab transiidiks rongi ega lahku rongist liikmesriigi territooriumil, lüüakse tema riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel tempel.

3. Kolmanda riigi kodanike reisidokumentidesse, kes sisenevad üheks või kaheks sisenemiseks väljastatud riikliku lühiajalise viisa alusel Schengeni
acquis
’d täielikult veel mitte kohaldava, kuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendava liikmesriigi territooriumile või väljuvad selle liikmesriigi territooriumilt, lüüakse nende riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel tempel.

4. Templite löömise praktiline kord on sätestatud IV lisas.

Artikkel 12 Lühiajalise viibimise kestusega seotud tingimuste täitmise eeldamine

1. Ilma et see piiraks artikli 12a kohaldamist, võivad pädevad asutused juhul, kui liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku kohta ei ole riiki sisenemise või riigist lahkumise süsteemis koostatud isiklikku toimikut või kui nimetatud kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmetes ei ole märgitud lubatud viibimisaja lõppkuupäeva järgset riigist lahkumise kuupäeva, eeldada, et nimetatud kolmanda riigi kodanik, kelle puhul liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise kestusega seotud tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldust ei kohaldata sellise kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes suudab usaldusväärsete vahenditega tõendada, et tal on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus või et tal on elamisluba või pikaajaline viisa. Asjakohasel juhul kohaldatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklit 35.

3. Lõikes 1 osutatud eelduse võib ümber lükata, kui kolmanda riigi kodanik tõendab mis tahes usaldusväärsete vahenditega, nagu sõidupiletid või tõendid oma viibimise kohta väljaspool liikmesriikide territooriumi või eelmise elamisloa või pikaajalise viisa aegumise kuupäeva kohta, et ta on täitnud liikmesriikide territooriumil lühiajalise viibimise kestust käsitlevad nõuded.
Ümberlükkamise puhul koostavad pädevad asutused vajaduse korral riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis isikliku toimiku või märgivad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kuupäeva, millal, ja koha, kus kolmanda riigi kodanik ületas mingi liikmesriigi välispiiri või Schengeni
acquis
’d täielikult veel mitte kohaldava, kuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendava liikmesriigi sisepiiri, kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 20.

4. Kui lõikes 1 osutatud eeldust ei lükata ümber, võib liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasi saata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (
*5
).
Kolmanda riigi kodaniku, kellel on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus, võib tagasi saata ainult kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ.

Artikkel 12a Üleminekuperiood ja -meetmed

1. 180 päeva jooksul pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist võtavad piirivalvurid selleks, et teha isiku riiki sisenemisel ja väljumisel kindlaks, et lühiajaliselt riiki lubatud isik ei ole ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega ja asjakohasel juhul kontrollida isiku riiki sisenemisel, et ta ei ole ületanud üheks või kaheks sisenemiseks väljastatud lühiajalise viisaga lubatud sisenemiste arvu, arvesse liikmesriikide territooriumil viibimisi riiki sisenemisele või riigist lahkumisele eelnenud 180 päeva jooksul, kontrollides peale riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ka reisidokumentidesse löödud templeid.

2. Kui isik on sisenenud liikmesriikide territooriumile enne riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist ja lahkub sealt pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist, luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tema kohta isiklik toimik ja selle sisenemise kuupäev sisestatakse isiku riigist lahkumisel määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 2 kohaselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmetesse. Käesoleva lõike kohaldamine ei piirdu lõikes 1 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamise järgse 180-päevase ajavahemikuga. Sisenemistempli kuupäeva ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud kuupäeva lahknevuse korral arvestatakse sisenemistempli kuupäeva.

Artikkel 13 Patrull- ja vaatlustegevus

1. Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärk on tõkestada või avastada ebaseaduslikku piiriületamist, aidata kaasa olukorrateadlikkuse parandamisele, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. See hõlmab ka riskianalüüside tegemist. Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 4 kohaldamist, peetakse isik, kes on ületanud ebaseaduslikult piiri ning kellel ei ole õigust viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil, kinni ning tema suhtes rakendatakse menetlusi, järgides direktiivi 2008/115/EÜ.

2. Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja vaatlustegevuseks kõiki vajalikke vahendeid, sealhulgas paikseid või mobiilseid üksusi. Patrull- ja vaatlustegevus viiakse läbi täielikus kooskõlas artiklis 4 sätestatud kohustustega ning viisil, mis võimaldab ära hoida ja takistada seda, et isikud ületavad piiri ebaseaduslikult piiripunktide vahel või hoiduvad kõrvale piiripunktides teostatavast kontrollist.

3. Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid meetodeid kohandatakse olemasolevate või ettenähtavate riskide ja ohtudega. Selles kasutatakse olukorrapilte, et oleks paremini võimalik vähendada rändajate hukkumist välispiiril või selle läheduses. Muu hulgas muudetakse sageli ja ootamatult patrull- ja vaatlustegevuse perioode ning kasutatakse muid meetodeid või võtteid, mis aitavad ebaseaduslikke piiriületusi tulemuslikult avastada või ära hoida.

4. Patrull- ja vaatlustegevust teostavad paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi ringkäike tehes või seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud. Sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on hoida ära ebaseaduslikke piiriületusi või pidada kinni isikuid seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka tehniliste vahendite abil, sealhulgas elektroonilised vahendid, seadmed ja seiresüsteemid ning asjakohasel juhul igat liiki paikne ja mobiilne taristu.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid, sealhulgas patrull- ja vaatlustegevuse ühiste miinimumnõuete väljatöötamist. Nendes ühistes miinimumnõuetes võetakse arvesse piiride liiki, näiteks maismaa-, mere- või õhupiir, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (
15
) artikli 34 kohaselt igale välispiiri piirilõigule määratud mõjutaset ning muid asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilist eripära.

Artikkel 14 Sisenemiskeeld

1. Kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse, rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete kohaldamist.

2. Sisenemisest võib keelduda üksnes põhjendatud otsusega, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused. Otsuse teeb selleks siseriikliku õiguse alusel volitatud asutus. See jõustub koheselt.
Põhjendatud otsus, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused, antakse V lisa B osas esitatud standardvormi kujul, mis täidetakse asutuse või ametiisiku poolt, kes on siseriikliku õiguse alusel volitatud sisenemisest keelduma. Täidetud standardvorm antakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule, kes kinnitab selle vormiga sisenemiskeelu otsuse kättesaamist.
Andmed nende kolmandate riikide kodanike kohta, kellele on keeldutud andmast lühiajalist riigis viibimise luba, sisestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi vastavalt käesoleva määruse artikli 6a lõikele 2 ning määruse (EL) 2017/2226 artiklile 18.

3. Sisenemiskeelu saanud isikutel on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub siseriikliku õiguse kohaselt. Samuti antakse kolmanda riigi kodanikule kirjalikult nimekiri kontaktpunktidest, kust on võimalik saada teavet esindajate kohta, kes on pädevad tegutsema kolmanda riigi kodaniku nimel vastavalt siseriiklikule õigusele.
Sellise edasikaebuse esitamine ei peata sisenemiskeelu otsuse kohaldamist.
Kui edasikaebuse kohta otsustatakse, et sisenemiskeelu otsus ei olnud põhjendatud, on asjaomasel kolmanda riigi kodanikul õigus sellele, et sisenemiskeelu kehtestanud liikmesriik korrigeerib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sisestatud andmeid või kehtetuks tunnistatud sisenemistemplit või mõlemat ning mis tahes muud kehtetuks tunnistamist või lisamist, ilma et see piiraks liikmesriigi õigusega ette nähtud kompensatsiooni kohaldamist.

4. Piirivalveametnikud tagavad, et kolmanda riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile.

5. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu saanud isikute kodakondsuse ja selle kohta, mis liiki piiril (maismaa-, õhu- või merepiir) isikutel ei lubatud siseneda, ning esitavad kõnealused andmed igal aastal komisjonile (Eurostat) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 (
16
).

6. Sisenemiskeeldu reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud V lisa A osas.

Artikkel 15 Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks

Liikmesriigid rakendavad piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid ja vahendeid artiklite 7–14 kohaseks piirikontrolli teostamiseks välispiiridel, et tagada tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontroll oma välispiiril.

Artikkel 16 Piirikontrolli teostamine

1. Käesoleva määruse artiklites 7–14 osutatud piirikontrolli teostavad piirivalveametnikud kooskõlas käesoleva määruse sätete ja siseriikliku õigusega.
Nimetatud piirikontrolli teostades jäävad endiseks need piirivalveametnikele siseriikliku õigusega antud volitused kriminaalmenetluse algatamiseks, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.
Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid, ning võtavad seejuures arvesse piirivalveametnike ühiseid põhiõppekavasid, mille on välja töötanud ja kasutusele võtnud määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur („agentuur”). Õppekavad sisaldavad eriväljaõpet haavatavate isikute, näiteks saatjata alaealiste ja inimkaubanduse ohvritega seotud olukordade tuvastamiseks ja nende lahendamiseks. Liikmesriigid innustavad agentuuri toetusel piirivalveametnikke õppima keeli, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriikliku õiguse alusel piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu vastavalt artiklile 39.

3. Tõhusaks piirikontrolliks tagab iga liikmesriik tiheda ja püsiva koostöö kõigi piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste vahel.

Artikkel 17 Liikmesriikide vaheline koostöö

1. Liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad tihedat ja püsivat koostööd piirikontrolli tõhusaks teostamiseks vastavalt artiklitele 7–16. Nad vahetavad kogu asjakohast teavet.

2. Liikmesriikide vahelist koostööd välispiiride haldamise vallas koordineerib agentuur.

3. Ilma et see piiraks agentuuri volitusi, võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas kontaktametnike vahetamist, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust.
Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist.
Liikmesriigid teatavad agentuurile esimeses lõigus nimetatud operatiivkoostööst.

4. Liikmesriigid näevad ette piirikontrolli eeskirjade ja põhiõiguste alase koolituse. Sellega seoses võetakse arvesse ühiseid õppestandardeid, nagu need on kehtestatud ja edasi arendatud agentuuri poolt.

Artikkel 18 Ühine kontroll

1. Ilma et see piiraks artiklitest 7–14 tulenevat iga liikmesriigi vastutust, võivad liikmesriigid, kes ei kohalda oma ühistel maismaapiiridel artiklit 22, kuni nimetatud artikli kohaldamise kuupäevani kõnealuseid omavahelisi piire ühiselt valvata, millisel juhul tohib isikut kinni pidada ainult üks kord sisenemis- ja väljumiskontrollide teostamiseks.
Selleks võivad liikmesriigid sõlmida omavahel kahepoolseid kokkuleppeid.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 sõlmitud kokkulepetest.

Artikkel 19 Erinevat liiki piiride ja liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat liiki transpordivahenditega seotud erieeskirjad

VI lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse seoses erinevatel piiriliikidel tehtud kontrollide ja erinevate transpordivahenditega, mida kasutatakse piiripunktide läbimiseks.
Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 6 ning artiklitest 8–14.

Artikkel 20 Teatavate isikute kategooriate kontrollimise erieeskirjad

1. VII lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate kontrollimise suhtes:

^M3a) riigipead, valitsusjuhid, riikide valitsuse liikmed koos neid saatvate abikaasadega ja nende ametlike delegatsioonide liikmed ning monarhid ja teised kuningliku perekonna kõrged liikmed;

b) lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed;

c) meremehed;

d) diplomaatilise passi, ameti- või teenistuspassi omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed;

e) piirialade töötajad;

f) alaealised;

g) päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud, tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud;

h) avamerel töötajad.
Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 6 ning 8–14.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artiklile 39 oma välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide näidised.

Artikkel 21 Välispiiridel kohaldatavad meetmed ja agentuuri toetus

1. Kui määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt koostatud hindamisaruandes on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, võib komisjon nimetatud määruse artiklis 15 osutatud soovituste täitmise tagamiseks soovitada rakendusaktiga hinnataval liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid, mis võivad olla järgmised:

a) võtta kasutusele Euroopa piirivalverühmad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2007/2004;

b) esitada agentuurile arvamuse saamiseks riskianalüüsil põhinevad strateegilised kavad, sealhulgas teave töötajate lähetamise ja seadmete kohta.
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon teavitab artikli 38 lõike 1 kohaselt moodustatud komiteed korrapäraselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete rakendamise edenemisest ja nende mõjust tuvastatud puudustele.
Komisjon teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3. Kui lõikes 1 osutatud hindamisaruandes jõutakse järeldusele, et hinnatav liikmesriik eirab tõsiselt oma kohustusi ja peab seega esitama kolme kuu jooksul asjakohase tegevuskava kooskõlas määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 16 lõikega 4, ning kui pärast nimetatud kolme kuu möödumist leiab komisjon, et senine olukord jätkub, võib see tuua kaasa käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud menetluse kohaldamise, kui kõik kohaldamise tingimused on täidetud.

Artikkel 21a Liitu reisimise ajutised piirangud

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ulatuslike rahvatervise hädaolukordade suhtes.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel vastu võtta rakendusmääruse, millega nähakse ette välispiiridel kohaldatavad ajutised piirangud liikmesriikidesse reisimisele.
Ajutised reisipiirangud võivad olla liikmesriikidesse sisenemise ajutised piirangud ja ajutised tervisega seotud piirangud, mis on vajalikud, et kaitsta rahvatervist sisepiirikontrollita alal. Need ajutised tervisega seotud piirangud võivad hõlmata testimist, karantiini ja eneseisolatsiooni.
Ajutised reisipiirangud liitu peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Kui liikmesriik kehtestab rakendusmääruses sätestatust rangemad piirangud, ei tohi sellistel piirangutel olla negatiivset mõju sisepiirikontrollita ala toimimisele. Ajutised tervisega seotud piirangud, mis on kehtestatud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatele isikutele, peavad alati olema kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ.

3. Olenemata reisi eesmärgist on sisenemispiirangutest vabastatud järgmised isikute kategooriad:

a) liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud;

b) kolmanda riigi kodanikud, kes on pikaajalised elanikud direktiivi 2003/109/EÜ kohaselt, ja isikud, kelle õigus liikmesriigis elada tuleneb muudest liidu õigusaktidest või riigisisestest õigusaktidest, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajad või isikud, kellel on liikmesriigi väljastatud pikaajaline viisa, ning selliste isikute pereliikmed.

4. XI lisa A osas loetletud isikute kategooriad on sisenemispiirangutest vabastatud.

5. XI lisa B osas loetletud isikute kategooriad on sisenemispiirangutest vabastatud, kui selline isikute kategooria on esitatud lõikes 2 osutatud rakendusmääruses.

6. Asjakohasel juhul nähakse lõikes 2 osutatud rakendusmäärusega ette järgmine:

a) kui ulatusliku rahvatervise hädaolukorra olemus seda nõuab, määratakse kindlaks XI lisa B osas loetletud hädavajalikke reise tegevate isikute kategooriad, kes on sisenemispiirangutest vabastatud;

b) määratakse kindlaks geograafilised piirkonnad või kolmandad riigid, kust reisimise suhtes võidakse kohaldada piiranguid või erandeid sellistest piirangutest, ning kehtestatakse objektiivse metoodika ja objektiivsete kriteeriumide alusel asjaomaste piirkondade ja riikide olukorra ja kehtestatud reisipiirangute korrapärase läbivaatamise menetlus, võttes arvesse eeskätt epidemioloogilist olukorda;

c) sätestatakse tingimused, mille alusel võib mittehädavajalikku reisimist piirata või piirangutest vabastada, sealhulgas tõendid, mis tuleb vabastuse saamiseks esitada, ning tingimused, mis on seotud punktis b osutatud piirkondades või riikides viibimise kestuse ja laadiga;

d) osutatakse ajutistele tervisega seotud miinimumpiirangutele, mida võidakse kohaldada lõike 3 punktides a ja b osutatud isikute suhtes;

e) erandina lõigetest 4 ja 5 sätestatakse tingimused, mille alusel võib kehtestada reisipiiranguid hädavajalikke reise tegevatele isikutele.

7. Hädavajalikke reise tegevatele isikutele kehtestatakse liikmesriikidesse sisenemise piirangud üksnes erandkorras ja rangelt piiratud ajaks, kuni on olemas piisav teave lõikes 1 osutatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra kohta ning kuni nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks ja võtab vastu alternatiivsed nende isikute suhtes kohaldatavad tervisega seotud piirangud, mis on vajalikud rahvatervise kaitsmiseks.

Artikkel 22 Sisepiiride ületamine

Sisepiire võib ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse.

Artikkel 23 Territooriumil toimuvad kontrollid

Sisepiiridel piirikontrolli puudumine ei mõjuta

a) riigisisesest õigusest tulenevate politseikohustuste täitmist või muud avaliku võimu teostamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt nende territooriumil, sealhulgas sisepiirialadel, niivõrd, kui selliste kohustuste täitmisel ei ole samaväärset toimet kontrollidega piiril. Võimu teostamine võib asjakohasel juhul hõlmata territooriumil tavapäraselt avalikku julgeolekut või avalikku korda ähvardavate ohtudega tegelemiseks kasutatava seire- ja järelevalvetehnoloogia kasutamist. Pädevate asutuste võimu teostamist ei käsitata samaväärsena kontrollidega piiril eelkõige juhul, kui meetmed vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
— võidelda piiriülese kuritegevusega;
— vähendada ebaseaduslikku rännet või
— piirata Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kindlaks tehtud epideemiaohuga nakkushaiguse levikut;

i) nende eesmärgiks ei ole piirikontroll;

ii) nad tuginevad pädevate asutuste käsutuses olevale üldisele politseiteabele, või kui eesmärk on piirata nakkushaiguse levikut, rahvatervisealasele teabele, ja nende kogemustele, mis on seotud võimalike ohtudega avalikule julgeolekule või avalikule korrale, ning nende eesmärk on eeskätt

iii) neid kavandatakse ja rakendatakse viisil, mis erineb selgesti välispiiridel tehtavast korrapärasest isikukontrollist, sealhulgas juhul, kui neid rakendatakse transpordisõlmedes või otse reisijateveoteenuste osutaja pardal ja kui need põhinevad riskihindamisel;

b) liikmesriigi võimalust lasta oma pädevatel asutustel või vedajatel teha riigisisese õiguse kohaselt isikute julgeolekukontrolli transpordisõlmedes, eeldusel et sellist kontrolli tehakse ka liikmesriigi piires reisivate isikute suhtes;

c) liikmesriigi võimalust näha õigusaktiga ette kohustus omada või kanda kaasas dokumente;

d) liikmesriigi võimalust näha õigusaktiga kolmanda riigi kodanikele ette tema territooriumil viibimisest teatamise kohustus ning majutust pakkuvate asutuste juhtide kohustus hoolitseda selle eest, et kolmanda riigi kodanikud, välja arvatud nendega koos reisivad abikaasad ja alaealised, samuti reisirühmade liikmed, täidaksid ja allkirjastaksid registreerimisvormid, nagu see on sätestatud konventsioonis, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi „Schengeni konventsioon”), täpsemalt selle artiklites 22 ja 45.

Artikkel 23a Sisepiirialadel kinni peetud isikute üleandmise menetlus

1. Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, sätestatakse käesolevas artiklis kooskõlas artikliga 23 piirialal kinni peetud kolmanda riigi kodaniku üleandmise menetlus, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

a) kolmanda riigi kodanik on peetud kinni kontrollide käigus, millesse on kaasatud mõlema liikmesriigi pädevad asutused kahepoolse koostöö raames, mis võib hõlmata eelkõige ühiseid politseipatrulle, kui liikmesriigid on kokku leppinud sellise menetluse kasutamises selle kahepoolse koostöö raames, ja

b) selle kohta, et kolmanda riigi kodanik on saabunud otse teisest liikmesriigist, sealjuures on kindlaks tehtud, et kolmanda riigi kodanikul ei ole õigust viibida liikmesriigis, kuhu ta saabus, leidub selgeid märke, mis põhinevad isiku kinni pidanud asutustele vahetult kättesaadaval teabel, sealhulgas asjaomase isiku ütlustel, tema juurest leitud isikut tõendavatel, reisi- või muudel dokumentidel või asjaomastes riiklikes ja liidu andmebaasides tehtud otsingute tulemustel.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (
17
) artikli 3 punktis 13 määratletud taotlejate suhtes ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 (
18
) artikli 3 punktis 4 määratletud rahvusvahelise kaitse saajate suhtes.
Sellise kolmanda riigi kodaniku üleandmisel, kelle puhul üleandev liikmesriik eeldab, et ta on alaealine, teavitab üleandev liikmesriik vastuvõtvat liikmesriiki sellest eeldusest ning mõlemad liikmesriigid tagavad, et kõik meetmed võetakse lapse huvides ja kooskõlas asjakohaste liikmesriigi õigusaktidega.

2. Erandina direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikest 1 võivad liikmesriigi pädevad asutused juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, otsustada anda asjaomase kolmanda riigi kodaniku XII lisas sätestatud korras viivitamata üle liikmesriigile, kust isik saabus.

3. Piirialadel kinni peetud ja käesolevas artiklis osutatud menetluse kohaselt üle antud kolmanda riigi kodanikul on õigus otsus edasi kaevata. Üleandmisotsuse edasikaebamine toimub üleandva liikmesriigi õiguse kohaselt. Asjaomastele kolmanda riigi kodanikele tagatakse tõhus õiguskaitsevahend kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47. Üleandev liikmesriik annab kolmanda riigi kodanikule keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, ka kirjalikku teavet kontaktpunktide kohta, kust võib saada teavet esindajate kohta, kes on pädevad tegutsema asjaomaste kolmanda riigi kodanike nimel vastavalt riigisisesele õigusele. Kaebuse esitamisel ei ole peatavat mõju.

4. Kui üleandev liikmesriik kohaldab lõikes 2 osutatud menetlust, peab vastuvõttev liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed asjaomase kolmanda riigi kodaniku vastuvõtmiseks XII lisas sätestatud korras. Vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse kõiki direktiivi 2008/115/EÜ asjakohaseid norme.

5. Liikmesriigid määravad oma kahepoolse koostöö raames kindlaks praktilise korra, sealhulgas selleks, et üldiselt vältida käesolevas artiklis osutatud menetluse kasutamist, eelkõige sisepiirilõikudel, kus piirikontroll on taaskehtestatud või seda on pikendatud.

6. Käesolevas artiklis sätestatud menetlus ei piira direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikes 3 osutatud kehtivate kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist.

7. Alates 11. juulist 2025 ja seejärel igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile XII lisa A osa punkti 4 kohaselt registreeritud andmed.

Artikkel 24 Liikluse tõkete kõrvaldamine maanteepiiripunktides sisepiiridel

^M7Liikmesriigid kõrvaldavad maanteepiiripunktides sisepiiridel kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked, eelkõige kiiruspiirangud, mis ei ole seatud eranditult liiklusohutuse kaalutlustel või mis ei ole vajalikud artikli 23 punktis a osutatud tehnoloogia kasutamiseks.
Samas on liikmesriigid valmis võimaldama kontrollide teostamist, juhul kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll.

Artikkel 25 Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise või pikendamise üldraamistik

1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik erandkorras taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või teatavatel sisepiirilõikudel.
Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu põhjuseks võib pidada eelkõige järgmist:

a) terroriaktid või -oht ning oht, mis tuleneb raskest organiseeritud kuritegevusest;

b) ulatuslik rahvatervise hädaolukord;

c) erakorraline olukord, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ootamatu ulatuslik ebaseaduslik liikumine liikmesriikide vahel, mis koormab hästi ette valmistatud pädevate asutuste üldisi ressursse ja suutlikkust märkimisväärselt ning mis tõenäoliselt seab ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise, nagu tõendavad teabeanalüüs ja kõik kättesaadavad andmed, sealhulgas asjakohastelt liidu asutustelt saadud andmed;

d) suuremahulised või kõrgetasemelised rahvusvahelised üritused.

2. Kõigil juhtudel taaskehtestatakse piirikontroll sisepiiridel üksnes viimase abinõuna. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ei tohi olla suurem ega selle kestus pikem, kui on rangelt vajalik tuvastatud tõsisele ohule reageerimiseks.
Artiklite 25a ja 28 kohaselt võib piirikontrolli taaskehtestada või seda pikendada üksnes juhul, kui liikmesriik on teinud kindlaks, et selline meede on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse artikli 26 lõikes 1 osutatud kriteeriume, ning kontrolli pikendamise korral ka artikli 26 lõikes 2 osutatud riskihindamist. Piirikontrolli võib taaskehtestada ka kooskõlas artikliga 29, võttes arvesse artiklis 30 osutatud kriteeriume.

3. Kui sama tõsine oht püsib, võib sisepiiridel piirikontrolli pikendada kooskõlas artikliga 25a või 29, või kui oht on seotud ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga, kooskõlas artikliga 28.
Sama tõsist ohtu peetakse püsivaks juhul, kui põhjendus, mille liikmesriik on enne piirikontrolli pikendamist esitanud, põhineb samadel alustel kui need, mis õigustasid piirikontrolli esialgset taaskehtestamist.

Artikkel 25a Menetlus juhuks, kui on tarvis võtta meetmeid ettenägematute või ettenähtavate sündmuste tõttu

1. Kui liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine ettenägematu oht, millele tuleb viivitamata reageerida, võib asjaomane liikmesriik erandkorras sisepiiridel piirikontrolli otsekohe taaskehtestada.

2. Samal ajal piirikontrolli taaskehtestamisega vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 teavitab liikmesriik sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi liikmesriike kooskõlas artikli 27 lõikega 1.

3. Kui liikmesriik taaskehtestab sisepiiridel piirikontrolli lõike 1 alusel, võib piirikontroll jääda kehtima kuni üheks kuuks. Juhul kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib sellest ajavahemikust kauem, võib liikmesriik pikendada sisepiiridel piirikontrolli edasisteks ajavahemikeks, kokku kuni kolmeks kuuks.

4. Kui liikmesriigis on ette näha tõsise ohu tekkimist avalikule korrale või sisejulgeolekule, teavitab ta kooskõlas artikli 27 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi liikmesriike piirikontrolli kavandatavast taaskehtestamisest vähemalt neli nädalat ette, või võimalikult kiiresti, kui sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise vajaduse tekitanud asjaolud saavad liikmesriigile teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist.

5. Käesoleva artikli lõike 4 kohaldamise korral ja ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kuni kuueks kuuks. Juhul kui avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduv tõsine oht püsib sellest ajavahemikust kauem, võib liikmesriik pikendada sisepiiridel piirikontrolli veel kuni kuue kuu pikkuste ajavahemike kaupa. Igast pikendamisest teavitatakse kooskõlas artikliga 27 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi liikmesriike, pidades kinni lõikes 4 osutatud tähtaegadest. Kui käesoleva artikli lõikest 6 ei tulene teisiti, rakendatakse sisepiiridel piirikontrolli maksimaalselt kaks aastat.

6. Kui liikmesriik leiab, et valitseb märkimisväärne erandlik olukord, mis seoses püsiva tõsise ohuga õigustab sisepiiridel piirikontrolli jätkamise vajadust kauem kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul, teatab ta Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma kavatsusest pikendada sisepiiridel piirikontrolli veel kuni kuueks kuuks. Kõnealune teatamine toimub vähemalt neli nädalat enne kavandatud pikendamist ja, võttes arvesse artikli 27a lõike 3 kohaselt esitatud komisjoni arvamust, hõlmab see artikli 26 lõike 2 kohast riskihindamist ning selles

a) põhjendatakse jätkuvat ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule;

b) tõendatakse, et teate esitamise ajal on alternatiivsed meetmed ohu kõrvaldamiseks osutunud või tunnistatud ebatõhusaks;

c) esitatakse sisepiiridel piirikontrolliga kaasnevad leevendusmeetmed;

d) esitatakse muu hulgas asjakohasel juhul sisepiiridel piirikontrolli kaotamiseks kaalutud vahendid, meetmed, tingimused ja ajakava.
Kolme kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist esitab komisjon uue arvamuse sisepiiridel piirikontrolli pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Pärast teate saamist võib komisjon alustada omal algatusel või alustab otseselt mõjutatud liikmesriigi taotlusel konsulteerimisprotsessi kooskõlas artikli 27a lõikega 1.
Kui märkimisväärse erandliku olukorra puhul leiab käesolevas lõikes osutatud menetluse tulemusena kinnitust jätkuv vajadus sisepiiridel piirikontrolli järele ja esimeses lõigus osutatud täiendav kuue kuu pikkune ajavahemik ei ole piisav, et tagada tulemuslike alternatiivsete meetmete kättesaadavus püsiva ohu kõrvaldamiseks, võib liikmesriik otsustada pikendada sisepiiridel piirikontrolli veel üheks ja viimaseks täiendavaks kuni kuue kuu pikkuseks perioodiks kooskõlas teises lõigus osutatud riskihindamisega. Kui liikmesriik otsustab seda teha, teatab ta komisjonile viivitamata oma kavatsusest sisepiiridel piirikontrolli pikendada. Komisjon võtab viivitamata vastu soovituse selle kohta, kas selline viimane pikendamine on kooskõlas aluslepingutega, eelkõige vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Soovituses määratakse asjakohasel juhul koos teiste liikmesriikidega kindlaks ka kompensatsioonimeetmed, mida tuleb rakendada.

Artikkel 26 Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ja pikendamise kriteeriumid

1. Selleks et teha kindlaks, kas sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine artikli 25 lõike 2 kohaselt on vajalik ja proportsionaalne, hindab liikmesriik eelkõige järgmist:

a) sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise meetme asjakohasus, võttes arvesse tuvastatud tõsise ohu laadi ja iseäranis seda, kas sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisega on võimalik avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduvat ohtu piisavalt leevendada ning kas sellise taaskehtestamisega taotletavaid eesmärke on võimalik saavutada

i) alternatiivsete meetmetega, nagu proportsionaalne kontroll, mida tehakse territooriumisiseselt tehtavate kontrollide raames vastavalt artikli 23 punktile a;

ii) artiklis 23a sätestatud menetluse abil;

iii) liidu õigusega ette nähtud muude politseikoostöö vormide abil;

iv) ühiste meetmetega, mis käsitlevad liikmesriikidesse reisimise ajutisi piiranguid, nagu on osutatud artikli 21a lõikes 2;

b) meetme tõenäoline mõju

i) isikute liikumisele sisepiirikontrollita alal ning

ii) piirialade toimimisele, võttes arvesse nende alade vahelisi tugevaid sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid.

2. Kui sisepiiridel piirikontrolli on rakendatud kuus kuud vastavalt artikli 25a lõikele 5, viib asjaomane liikmesriik läbi riskihindamise, mis hõlmab lisaks artikli 27 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud aspektidele ka käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide uuesti hindamist.

3. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise järel tagavad asjaomased liikmesriigid asjakohased meetmed, millega leevendatakse piirikontrolli taaskehtestamise mõju isikutele ja kaubaveole, ning pööravad neid meetmeid võttes eriti suurt tähelepanu piirialade tugevatele sotsiaalsetele ja majanduslikele sidemetele ning hädavajalikke reise tegevatele isikutele.

Artikkel 27 Sisepiiridel piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest ja pikendamisest teatamine ning riskihindamine

1. Liikmesriikide teated sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta sisaldavad järgmist teavet:

a) piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise põhjus, sealhulgas kogu üksikasjalik teave selliste sündmuste kohta, mis ohustavad tõsiselt avalikku korda või sisejulgeolekut;

b) piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise ulatus, täpsustades sisepiirilõigu või sisepiirilõigud, kus sisepiiridel piirikontroll taaskehtestatakse või seda pikendatakse;

c) ametlike piiripunktide nimed;

d) piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise kuupäev ja kestus;

e) vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnang, millele on osutatud artikli 26 lõikes 1, ning pikendamise korral hinnang, millele on osutatud artikli 26 lõikes 2;

f) asjakohasel juhul meetmed, mida peavad võtma teised liikmesriigid.
Teate võivad ühiselt esitada kaks või enam liikmesriiki.
Teate esitamisel kasutavad liikmesriigid vormi, mille komisjon lõike 6 kohaselt kindlaks määrab.

2. Juhul kui kooskõlas artikli 25a lõikega 5 on piirikontrolli rakendatud kuus kuud, peab iga järgnev teade piirikontrolli pikendamise kohta sisaldama riskihindamist. Riskihindamises tuleb kirjeldada tõsise ohu ulatust ja eeldatavat arengut, eelkõige seda, kui kaua tõsine oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiirilõike see tõenäoliselt mõjutab, ning esitada teave koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse koos teiste liikmesriikidega, keda piirikontroll sisepiiridel mõjutab või tõenäoliselt mõjutab.

3. Kui liikmesriigid taaskehtestavad piirikontrolli või pikendavad seda artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud olukorra tõttu, peab käesoleva artikli lõike 1 punkti e kohaselt nõutav hindamine hõlmama ka riskihindamist ja teavet ootamatu ulatusliku ebaseadusliku liikumise kohta, sealhulgas kogu teave, mis on saadud asjaomastelt liidu asutustelt kooskõlas nende vastavate volitustega, samuti asjakohastest infosüsteemidest saadud andmete analüüs.

4. Asjaomane liikmesriik esitab komisjoni taotluse korral lisateabe, sealhulgas teabe koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse koos liikmesriikidega, keda piirikontrolli kavandatav pikendamine sisepiiridel mõjutab, ning lisateabe, mida on vaja artiklites 23 ja 23a osutatud meetmete võimaliku rakendamise hindamiseks.

5. Avaliku julgeolekuga seotud põhjendatud juhtudel ei ole liikmesriigid kohustatud esitama kogu käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud teavet, arvestades käimasolevate uurimiste konfidentsiaalsust. Lõike 1 või 2 kohase teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja riigisisese õiguse alusel otsustada osa edastatavast teabest, eelkõige riskihindamised, salastada. Teabe salastamine ei välista teiste, sisepiiridel piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest mõjutatud liikmesriikide juurdepääsu teabele asjakohaste ja turvaliste kanalite kaudu. Selline salastamine ei takista liikmesriiki tegemast kättesaadavaks teavet Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edastamine ja käsitlemine ei hõlma lõikes 2 osutatud riskihindamisi ning peab vastama salastatud teabe edastamise ja käsitlemise normidele.

6. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kolmandas lõigus osutatud vorm, ja teeb selle vormi internetis kättesaadavaks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 27a Liikmesriikidega korraldatavad konsultatsioonid ja komisjoni arvamus

1. Pärast artikli 27 lõike 1 alusel esitatud teadete kättesaamist võib komisjon alustada omal algatusel või alustab sisepiiridel piirikontrollist otseselt mõjutatud liikmesriigi taotlusel konsulteerimisprotsessi, sealhulgas korraldab kohtumisi sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või selle pikendamist kavandava liikmesriigi ja teiste liikmesriikide, eriti sellistest meetmetest vahetult mõjutatud liikmesriikide ning asjaomaste liidu asutuste vahel.
Konsulteerimise eesmärk on uurida eelkõige avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavat ohtu ja sisepiiridel piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise vajalikkust ja proportsionaalsust ning, võttes arvesse alternatiivsete meetmete asjakohasust, ja kui piirikontroll on juba taaskehtestatud, piirikontrolli mõju, ja viise, kuidas tagada liikmesriikidevahelise vastastikuse koostöö rakendamine piirikontrolli taaskehtestamise tingimustes.
Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada või pikendada kavatsev liikmesriik võtab konsulteerimise tulemusi arvesse, kui ta otsustab, kas taaskehtestada või pikendada sisepiiridel piirikontrolli, ning kui ta teostab sisepiiridel piirikontrolli.

2. Pärast sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta esitatud teadete saamist esitab komisjon või võib esitada mõni liikmesriik, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist, arvamuse, kui tal on kas teates ja riskihindamises sisalduva teabe või lisateabe põhjal kahtlusi sisepiiridel piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse või proportsionaalsuse suhtes.

3. Pärast seda, kui komisjon on saanud teate sisepiiridel piirikontrolli pikendamise kohta vastavalt artikli 25a lõikele 4, esitab ta juhul, kui piirikontrolli pikendamisega kaasneb pidev sisepiiridel piirikontroll kestusega kokku 12 kuud, oma arvamuse sisepiiridel piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.
Komisjoni arvamus sisaldab vähemalt järgmist:

a) hinnang selle kohta, kas sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine või pikendamine vastab vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

b) hinnang selle kohta, kas tõsise ohu kõrvaldamiseks on piisavalt uuritud alternatiivseid meetmeid.
Kui hinnatakse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist ning leitakse, et see on kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, sisaldab arvamus asjakohasel juhul soovitusi liikmesriikidevahelise koostöö parandamiseks, et piirata sisepiiridel piirikontrolli mõju ja aidata kaasa püsiva ohu vähendamisele.

4. Lõikes 2 või 3 osutatud arvamuse esitamise korral algatab komisjon kooskõlas lõikega 1 konsulteerimisprotsessi, et arutada seda arvamust liikmesriikidega.

Artikkel 28 Erimehhanism juhuks, kui ulatuslik rahvatervise hädaolukord seab ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise

1. Kui komisjon teeb kindlaks, et üks ja sama ulatuslik rahvatervise hädaolukord mõjutab mitut liikmesriiki ja seetõttu on ohus sisepiirikontrollita ala üldine toimimine, võib ta teha nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, millega lubatakse liikmesriikidel taaskehtestada piirikontroll, sealhulgas asjakohased liikmesriikide ja liidu tasandil kehtestatavad leevendusmeetmed, kui artiklites 21a ja 23 osutatud meetmed ei ole ulatusliku rahvatervise hädaolukorra kõrvaldamiseks piisavad. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil esitada nõukogule selline ettepanek.

2. Lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsus hõlmab kuni kuue kuu pikkust ajavahemikku, ja kui ulatuslik rahvatervise hädaolukord püsib, võib seda komisjoni ettepaneku põhjal pikendada veel kuni kuueks kuuks, võttes arvesse lõikes 4 osutatud läbivaatamist.

3. Kui liikmesriigid taaskehtestavad piirikontrolli või pikendavad seda lõikes 1 osutatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tõttu, põhineb see piirikontroll nimetatud otsusel alates lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuse jõustumisest.

4. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra muutumise ja kõnealuses lõikes osutatud nõukogu rakendusotsuse kohaselt võetud meetmete mõju korrapäraselt läbi, et hinnata, kas need meetmed on endiselt põhjendatud, ja, kui need seda pole, teha ettepanek sisepiiridel piirikontrolli kaotamiseks niipea kui võimalik.

5. Liikmesriigid teavitavad lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse alusel taaskehtestatud sisepiiridel piirikontrollist viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi liikmesriike.

6. Liikmesriigid võivad võtta muid artiklis 23 osutatud meetmeid, et piirata piirikontrolli ulatust sisepiiridel. Komisjon võtab neid meetmeid arvesse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud läbivaatamisel.

Artikkel 29 Erimenetlus erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist

^M11. Erandolukorras, kui sisepiirikontrollita ala üldise toimimise seavad ohtu käesoleva määruse artiklis 21 osutatud välispiiride kontrollimisega seotud tõsised ja järjepidevad puudused või asjaolu, et mõni liikmesriik ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 artikli 19 lõikes 1 osutatud nõukogu otsust, (
19
) ning kui see olukord kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle osades, võib käesoleva artikli lõike 2 kohaselt sisepiiridel kuni kuueks kuuks uuesti piirikontrolli kehtestada. Kui kõnealune erandolukord püsib, võib seda ajavahemikku veel kuni kuue kuu võrra pikendada, kuid mitte rohkem kui kolmel korral.

2. Nõukogu võib viimase abinõuna ja sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmise meetmena, kui kõik muud meetmed, eriti need, millele osutatakse artikli 21 lõikes 1, ei ole tuvastatud tõsist ohtu tõhusalt leevendanud, soovitada ühel või mitmel liikmesriigil teha otsus taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel. Nõukogu soovitus põhineb komisjoni ettepanekul. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil esitada nõukogule sellise soovituse ettepaneku.
Nõukogu viitab oma soovituses vähemalt artikli 27 lõike 1 punktides a–e osutatud teabele.
Nõukogu võib soovitada piirikontrolli kestuse pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja menetlusele.
Enne kui liikmesriik taaskehtestab käesoleva lõike kohaselt piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3. Kui liikmesriik ei täida lõikes 2 osutatud soovitust, esitab kõnealune liikmesriik viivitamata komisjonile kirjalikult selle põhjused.
Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab asjaomase liikmesriigi esitatud põhjuseid ja tagajärgi sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmisele.

4. Komisjon võib viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud menetlusele võtta vastu vajalikud soovitused nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui asjaolud, mis nõuavad sisepiiridel piirikontrolli kestuse pikendamist kooskõlas lõikega 2, saavad teatavaks vähem kui kümme päeva enne eelneva taaskehtestatud sisepiirikontrolli kohaldamise ajavahemiku lõppu. Komisjon esitab nõukogule käesoleva artikli lõike 2 kohaselt soovituse ettepaneku 14 päeva jooksul pärast sellise soovituse vastuvõtmist.

5. Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtmast artiklite 25, 27 ja 28 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Artikkel 30 Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist

1. Kui nõukogu soovitab artikli 29 lõike 2 kohaselt viimase abinõuna taaskehtestada ajutiselt piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul, hindab ta seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada sisepiirikontrollita alal ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu aluseks on asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) ja komisjoni esitatud üksikasjalik teave ning mis tahes muu asjakohane teave, kaasa arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kogutud teave. Hinnangu koostamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a) tehnilise või rahalise abi meetmed, mida saaks kasutada või mida on kasutatud liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, kaasa arvatud selliste liidu asutuste, ametite ja agentuuride nagu agentuuri, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (
20
) asutatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti või otsusega 2009/371/JSK asutatud Euroopa Politseiameti (Europol) pakutav abi, ning see, mil määral on kõnealuste meetmetega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal;

b) määruse (EL) nr 1053/2013 kohaselt läbi viidud hindamiste kontekstis tuvastatud välispiiridega seotud tõsiste puuduste praegune mõju ning nende tõenäoline mõju tulevikus ning mil määral sellised tõsised puudused kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal;

c) sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal.

2. Enne nõukogu soovituse ettepaneku vastuvõtmist kooskõlas artikli 29 lõikega 2 võib komisjon teha järgmist:

a) nõuda liikmesriikidelt, agentuurilt, Europolilt või teistelt liidu asutustelt või ametitelt täiendavat teavet;

b) teha kohapealseid kontrollkäike, milles osalevad liikmesriikide, agentuuri, Europoli või mis tahes muu asjaomase liidu asutuse või ameti eksperdid, et koguda või kontrollida kõnealuse soovituse tegemiseks vajalikku teavet.

Artikkel 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon ja asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) teavitavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata mis tahes põhjustest, mis võivad kaasa tuua artiklite 21 ja 25–30 kohaldamise.

Artikkel 32 Sätted, mida kohaldatakse, kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll

Kui piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse, kohaldatakse II jaotise asjakohaseid sätteid
mutatis mutandis
.

Artikkel 33 Aruanne sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta

1. Sisepiiridel piirikontrolli teinud liikmesriigid esitavad nelja nädala jooksul pärast sisepiiridel piirikontrolli kaotamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise ja asjakohasel juhul selle pikendamise kohta.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, esitab asjaomane liikmesriik, kes pikendab piirikontrolli vastavalt artikli 25a lõikele 5, selle kohta aruande 12 kuu möödudes, ja seejärel 12 kuu järel, kui piirikontroll erandkorras säilitatakse.

3. Aruandes antakse eelkõige ülevaade piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse esialgsest ja järelhindamisest, artiklis 26 osutatud kriteeriumide täitmisest, kontrolli toimimisest, praktilisest koostööst naaberliikmesriikidega, kontrolli mõjust isikute vabale liikumisele, eeskätt piirialadel, ning sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise tulemuslikkusest, sealhulgas piirikontrolli taaskehtestamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse järelhindamisest.

4. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada sellise aruande ühtne vorm, ja teeb selle internetis kättesaadavaks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjon võib esitada oma arvamuse ühel või mitmel sisepiiril või selle lõikudel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise järelhindamise kohta.

6. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aruande sisepiirikontrollita ala toimimise kohta (edaspidi „Schengeni olukorda käsitlev aruanne”). Komisjon võib arutada Schengeni olukorda käsitlevat aruannet ka eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Aruanne sisaldab loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsustest ning komisjoni võetud meetmetest seoses sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisega. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu piirikontrollidele, mida on rakendatud kauem kui 12 kuud. Samuti sisaldab see hinnangut aruandega hõlmatud ajavahemikul taaskehtestatud ja pikendatud piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ning teavet suundumuste kohta sisepiirikontrollita alal seoses kolmanda riigi kodanike ebaseadusliku liikumisega, võttes arvesse asjaomastelt liidu asutustelt saadud teavet ning asjakohastest infosüsteemidest saadud andmeanalüüsi.

Artikkel 34 Üldsuse teavitamine

Komisjon ja asjaomane liikmesriik teavitavad kooskõlastatult üldsust sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsusest, märkides eelkõige kõnealuse meetme algus- ja lõppkuupäeva, välja arvatud juhul, kui vastava teabe esitamata jätmiseks on kaalukad julgeolekupõhjused.

Artikkel 35 Konfidentsiaalsus

Asjaomase liikmesriigi taotlusel käsitlevad teised liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon piirikontrolli taaskehtestamise või selle pikendamise kohta esitatud teavet ning artikli 33 alusel koostatud aruannet konfidentsiaalsena.

Artikkel 36 Lisade muutmine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte III, IV ja VIII lisa muutmiseks.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust ja lisada XI lisa B osasse hädavajalikke reise tegevate isikute kategooriaid.

3. Igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra laadiga, ja kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 37a sätestatud menetlust.

Artikkel 37 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõikes 5 ja artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 5 ja artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas
või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 13 lõikega 5 ja artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37a Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 37 lõikes 5 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 38 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 39 Edastamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a) elamislubade loetelu, kusjuures tehakse vahet artikli 2 punkti 16 alapunktides a ja b kirjeldatud elamislubade vahel, ning loetelule lisatav artikli 2 punkti 16 alapunktis b kirjeldatud elamisloa näidis. Direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamislubade puhul osutatakse konkreetselt, et tegemist on seda liiki elamisloaga, ja selliste elamislubade puhul, mis ei ole väljastatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtsele vormile, tuleb esitada nende näidised;

b) oma piiripunktide loetelu;

c) siseriiklike asutuste poolt igal aastal kinnitatavad välispiiri ületamisel nõutavad summad;

d) piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu;

e) välisministeeriumide poolt väljastatud kaartide näidised;

f) artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud erandid välispiiri ületamisel;

g) artikli 11 lõikes 3 osutatud statistika;

^M7h) teabe piirialadena käsitatavate alade kohta ja selles tehtavad muudatused.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks
Euroopa Liidu Teataja
C-seerias avaldamise teel ning muude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 40 Kohalik piiriliiklus

Käesolev määrus ei piira kohalikku piiriliiklust käsitlevate liidu eeskirjade ja kehtivate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist.

Artikkel 41 Ceuta ja Melilla

Käesoleva määruse sätted ei avalda mõju Ceuta ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erieeskirjadele, mis on määratletud Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta (
21
).

Artikkel 42 Teabe edastamine liikmesriikide poolt

Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 23 punktidega c ja d, karistustest, millele on osutatud artikli 5 lõikes 3, ja kahepoolsetest kokkulepetest, mille sõlmimine on käesoleva määrusega lubatud. Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul.
Liikmesriikide poolt esitatud teave avaldatakse
Euroopa Liidu Teataja
C-seerias.

Artikkel 42a Üleminekumeetmed liikmesriikidele, mis veel ei rakenda riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi

1. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikes 3 osutatud liikmesriikide piiri ületavate kolmandate riikide kodanike reisidokumente tembeldatakse süstemaatiliselt riiki sisenemisel ja riigist väljumisel.
Määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikes 3 osutatud liikmesriikide piiri ületavate nende kolmandate riikide kodanike reisidokumente, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 6a lõike 1 punktides b ja c, tembeldatakse riiki sisenemisel ja riigist väljumisel.
Seda tembeldamise kohustust kohaldatakse ka juhul, kui kontrolle piiril on vastavalt käesoleva määruse artiklile 9 leevendatud.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei lööda templit nende kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse, kellele on osutatud artikli 6a lõike 3 punktides a, b ja f, artikli 6a lõike 3 punkti g alapunktides i, ii, iii ja vii ja artikli 6a lõike 3 punktis j.

3. Käesoleva määruse sätteid, mis on seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmetega ning selliste andmete puudumisega kõnealuses süsteemis, kohaldatakse
mutatis mutandis
sisenemis- ja väljumistemplite suhtes, eelkõige artikli 8 lõike 3 punkti a alapunkti iiia, artikli 8 lõike 3 punkti g alapunkti iv, artikli 8d lõike 4 punkti d ja artiklit 12.

4. Kui viibimise kestusega seotud tingimuste täitmisega seotud eeldus lükatakse kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ümber, on kolmanda riigi kodanikul, kes leitakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veel mitte rakendava liikmesriigi territooriumil, õigus saada oma reisidokumenti märge selle kohta, millisel kuupäeval ja kus ta ületas kõnealuse liikmesriigi välis- või sisepiiri. Kolmanda riigi kodanikule võib anda ka VIII lisas sisalduva vormi.

5. Kohaldatakse IV lisas esitatud sätteid tembeldamise kohta.

6. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikes 3 osutatud liikmesriigid tembeldavad nende kolmandate riikide kodanike reisidokumendid, keda nad oma piiril keelduvad riiki lühiajaliseks viibimiseks lubamast. Tembeldamine toimub kooskõlas V lisa A-osa punktis 1d sätestatud tehniliste nõuetega.

7. Lõigetes 1–6 sätestatud tembeldamiskohustusi kohaldatakse kuni riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamise kuupäevani asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 42b Piirialasid käsitleva teabe esitamine

Hiljemalt 11. jaanuariks 2025 määravad kõik ühiste sisepiiridega liikmesriigid tihedas koostöös kindlaks oma territooriumil paiknevad alad, mida käsitatakse piirialadena, võttes arvesse nendevahelisi tugevaid sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid, ning teatavad nendest komisjonile.
Liikmesriigid teatavad komisjonile ka kõigist asjakohastest muudatustest.

Artikkel 43 Hindamismehhanism

1. Aluslepingute kohaselt ja ilma et see piiraks nendes sisalduvate rikkumismenetlust käsitlevate sätete kohaldamist, hinnatakse hindamismehhanismi abil seda, kuidas iga liikmesriik käesolevat määrust rakendab.

2. Hindamismehhanismi käsitlevad eeskirjad on täpsustatud määruses (EL) nr 1053/2013. Vastavalt kõnealusele hindamismehhanismile viivad liikmesriigid ja komisjon ühiselt läbi regulaarseid, objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid hindamisi tihedas koostöös liikmesriikidega. Kõnealuse mehhanismi kohaselt hindab komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosnev väike rühm iga liikmesriiki vähemalt iga viie aasta järel.
Hindamine võib toimuda välis- või sisepiiridel läbiviidava etteteatatud või etteteatamata kohapealse kontrollkäigu teel.
Kõnealuse hindamismehhanismi kohaselt vastutab komisjon mitmeaastaste ja iga-aastaste hindamisprogrammide ning hindamisaruannete vastuvõtmise eest.

3. Võimalike puuduste korral võidakse asjaomasele liikmesriigile esitada soovitused parandusmeetmete võtmiseks.
Kui hindamisaruandes, mille komisjon on vastu võtnud määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt, on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 21 ja 29.

4. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse hindamise kõikides etappides ja neile edastatakse kõik asjakohased dokumendid vastavalt salastatud dokumente käsitlevatele eeskirjadele.

5. Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult igast ettepanekust muuta määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud eeskirju või need asendada.

Artikkel 44 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 562/2006 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 45 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas
.