Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ning kord

§ 1. Diplomaatilise teenistusastme andmise üldtingimused

(1) Diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile või karjääridiplomaadile, kelle:

1) Välisministeeriumi teenistuses oldud aeg vastab välisteenistuse seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele ja

2) töötulemusi ja tööalast käitumist hindab konkursikomisjon taotletavale teenistusastmele vastavaks.

(2) Välisteenistuses oldud aja hulka võib arvata:

1) välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses oldud aja;

2) rahvusvahelises organisatsioonis, Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise aja;

3) Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis või Riigikogu Kantseleis töötamise aja ning töötamise aja muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega, kui töötamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga.

§ 2. Diplomaatilise teenistusastme andmise lisatingimused

(1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on:

1) omandanud diplomaaditööks vajalikud põhiteadmised ja -oskused ja

2) läbinud edukalt üldise konsulaarkoolituse.

(2) III sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on:

1) omandanud praktilised kogemused välissuhtlemises ja

2) saavutanud häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel.

(3) II sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on töötanud välisesinduses täislähetusaja diplomaadina.

(4) I sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on:

1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja

2) töötanud vähemalt kolmes struktuuriüksuses.

(5) Nõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on:

1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja

2) olnud esmatasandi juht või struktuuriüksuse juht vähemalt ühe aasta järjest või

3) töötanud välisesinduses diplomaadina vähemalt kaks täislähetusaega.

(6) Vanemnõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi välissuhtlemises.

(7) Täislähetusaeg käesoleva määruse tähenduses on kolm aastat. Konkursikomisjon võib mõjuvatel põhjustel lugeda täislähetuseks ka lühema lähetustähtaja.

(8) Välisesinduses diplomaadina töötamiseks loetakse käesoleva määruse tähenduses ka töötamist Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis, Euroopa välisteenistuses, rahvusvahelisel tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis, tingimusel et sellise töötamise ajal on säilinud teenistussuhe Välisministeeriumiga.

(9) Ametnikule välisteenistuse seaduse § 15 lõike 3 alusel erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmisel ei pea järgima käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

§ 3. Diplomaatilise teenistusastme taotlemine

(1) Ametnikule diplomaatilise teenistusastme andmise taotluse esitab üldjuhul ametniku vahetu juht arenguvestluse kokkuvõtte osana.

(2) Kui ametnik vastab taotletava teenistusastme andmise formaalsetele tingimustele ning ametnikuga ei ole peetud arenguvestlust välisteenistuse seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegade täitumisest arvates mõistliku aja jooksul, on ametnikul õigus esitada taotlus teenistusastme saamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitatud taotlusele lisab ametniku vahetu juht oma hinnangu.

(4) Erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb konkursikomisjonile vastava osakonna peadirektor, välisesinduse juht, asekantsler või kantsler.

§ 4. Diplomaatilise teenistusastme taotluse menetlemine konkursikomisjonis

(1) Teenistusastme andmisel teeb konkursikomisjon ühe järgmistest otsustest:

1) teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek anda teenistujale taotletav diplomaatiline teenistusaste;

2) mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut;

3) erandkorras teenistusastme taotlemise korral teha valdkonna eest vastutavale ministrile punktides 1 või 2 nimetatud ettepanek või teha ettepanek anda taotletavast teenistusastmest erinev teenistusaste.

(2) Komisjon peab põhjendama otsust mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut ja otsust teha taotletavast erineva teenistusastme andmise ettepanek.

(3) Diplomaatiline teenistusaste antakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga konkursikomisjoni ettepaneku alusel.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Välisministri 9. septembri 2016. a määrus nr 4 „Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm” tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. a 1. jaanuaril.