LegalWise

„Ida-Viru täiskasvanutele suunatud hariduslike algatuste toetamine” elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord

in forcefrom 30.05.2025· RT I, 27.05.2025, 20· Haridus- ja teadusminister

In Riigi Teataja ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed” rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses” elluviimiseks toetuse andmist.

Toetusmeetme sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

Sekkumise rahastamisega õiglase ülemineku fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” saavutamisele. Tegevused viiakse ellu rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud” tegevuse „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses” (edaspidi ÕÜF haridusmeede) raames.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

partner – taotluses nimetatud isik või asutus, kes osaleb projekti elluviimises ja kelle tegevusi rahastatakse projektist;

õpisündmus – mitteformaalõppe osa, mis ei nõua eraldi õppekava koostamist ning õpiväljundite sõnastamist; õpisündmus aitab kaasa õppimisele, teadmiste omandamisele või oskuste arendamisele ning võib hõlmata mitmesuguseid õppevorme nagu loengud, seminarid, praktilised harjutused, töötoad, õppekäigud, arutelud ja muud sarnased tegevused;

ümberõppeprogramm – väljaspool tasemeõpet, õppekava alusel toimuv mahukas koolitusprogramm, mis on suunatud tänapäeva tööturul sihtpiirkonnas vajalike oskuste või kvalifikatsioonide pakkumiseks sihtgrupile; ümberõppeprogramme pakuvad täienduskoolitusasutused, mis vastavad täiskasvanute koolituse seaduses esitatud nõuetele; ümberõppeprogrammid võivad lähtuda individuaalsetest vajadustest ja eesmärkidest, keskendudes konkreetse õppija karjäärisoovidele ja oskuste arendamisele või ümberõpet vajava sihtrühma vajadustele, kuid üldjuhul koostatakse õppekavad üldisemate tööturu nõudmiste ja suundumuste põhjal, et tagada laiematele sihtrühmadele vajalike oskuste omandamine;

„ei kahjusta oluliselt” – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

Toetuse eesmärk on suurendada Ida-Virumaal täiskasvanute osalust elukestvas õppes, selleks mitmekesistada võimalusi ümberõppeks, tuua rohkem täiskasvanuid tasemeõppesse ja võimestada kohalikke täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone.

Toetuse andmise tulemuslikkust mõõdetakse meetmete nimekirja väljundnäitajaga „osaluskordade arv” (kood PSO43) ning tulemusnäitajaga „osalejad, kes said lahkudes kvalifikatsiooni” (kood PSR41). Tegevus panustab ÕÜF haridusmeetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed” tulemuste saavutamisse järgmiselt: väljundnäitaja sihttase 2029. aastaks on 3000 osalejat ning tulemusnäitaja sihttase 2029. aastaks on 2550 lahkudes kvalifikatsiooni saanud osalejat.

Toetatavate tegevuste elluviimisega panustatakse Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene”. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide saavutamisse.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035” aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035” näitajatesse „Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr”; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks”; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik” ning „Ligipääsetavuse näitaja”.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi

§ 5. Toetatavad tegevused

Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ning näitajate sihttaseme saavutamisse.

Toetatakse täiskasvanutele suunatud hariduslike algatuste elluviimist Ida-Virumaal, mis aitavad saavutada meetme eesmärki:

uuenduslike erialaoskuste omandamisele suunatud ümberõppeprogrammide väljatöötamine ja nende alusel õppe läbiviimine;

tegevused õppimishuvi ja -oskuste suurendamiseks, mis toetavad Ida-Virumaal pakutavasse tasemeõppesse, mikrokvalifikatsiooniõppesse ja ümberõppeprogrammidesse sisenemist: koolitused, õpisündmused, õppimisgruppide, -võrgustike ja -kogukondade tegevus, personaalse lähenemise rakendamine, uute õppima innustavate algatuste ja koostöövormide loomine Ida-Virumaal, juhtide koolitamine õppimist toetava kultuuri tähtsusest;

kohalike täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide võimekuse kasvatamine, et kaasata seni elukestavas õppes vähem osalenud sihtrühmi ja pakkuda neile kvaliteetset teenust: koolitused (välja arvatud eesti keele koolitused), võrgustike tegevus, tehnoloogilise võimekuse suurendamine, tegevused kvaliteedi arenduseks.

Toetatavate projektide sihtrühm on Ida-Virumaal elavad või töötavad täiskasvanud, sh esmajoones need, kes ei osale tasemeõppes, ja Ida-Virumaal täiskasvanuhariduses tegutsevad organisatsioonid.

Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise iseloomuga erivajadusi.

Toetust ei anta projektidele:

mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel, sealhulgas fossiilkütuste kasutuse edendamisele suunatud hariduslikele algatustele;

millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;

mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest;

mille tegevused on alanud enne taotluse esitamist.

§ 6. Kulude abikõlblikkus ja toetuse maksmise tingimused

Abikõlblikeks kuludeks loetakse projekti elluviimisega seotud kulusid, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15–17 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja taotluse rahuldamise otsusele.

Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks on abikõlblikud käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 toodud piirmääradele.

Käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud projektide kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlasummalise makse viisil vastavalt toetuse rahuldamise otsuses määratud vahe- ja/või lõpptulemuste täielikul saavutamisel.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku alates taotluse rahuldamise otsusest kuni 31. oktoober 2029 ja on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad.

Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest.

Projekti abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada kuni 6 kuud vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 6.

§ 8. Toetuse maht, piirsumma ja osakaal

Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot.

Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti moodustab õiglase ülemineku fondi toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.

§ 9. Riigiabi

Kui toetust käsitatakse vähese tähtsusega abina, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mistahes kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi andmisel järgitakse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile

Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla:

Ida-Virumaal registreeritud avalikes huvides tegutsev sihtasutus või mittetulundusühing;

Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus;

Ida-Virumaal registreeritud täienduskoolitusasutus, kellel on kehtiv registreering täienduskoolitusasutusena Eesti hariduse infosüsteemis, välja arvatud ülikool, rakenduskõrgkool ja kutseõppeasutus.

Partneriks võib olla:

eraõiguslik juriidiline isik;

avalik-õiguslik juriidiline isik;

kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus.

Ülikool, rakenduskõrgkool ja kutseõppeasutus ei saa olla partner käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel.

Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud järgima ühendmääruse § 2 lõikes 3 nimetatud kohustusi.

§ 12. Nõuded taotlusele

Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:

taotlus peab sisaldama projekti eesmärgi, tulemuste ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste kirjeldust;

taotlus peab sisaldama tegevuskava ja eelarve projekti koos selle kujunemise aluste ning põhjendustega.

Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

Taotlus peab sisaldama kinnitust projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.

4. peatükk Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

Rakendusasutus edastab taotlusvooru ajakava ja eelarve rakendusüksusele.

Taotlemine avatakse korraga kõigile käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Toetatavatele tegevustele võib kehtestada taotlusvooru avamisel piirmäärad.

Taotlemise avanemise tähtajast ja tegevuse eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja taotlejaid oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Taotlusvoorud on tähtajalised.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 3 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval.

Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.

5. peatükk Taotluste menetlemine

§ 15. Taotluse esitamine ja menetlemine

Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetelevastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.

Taotluse menetlemise tähtaeg kuni 45 tööpäeva taotlusvooru lõpetamise tähtpäevast arvates.

Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel (puudused või lisateabe vajadus) pikendada vastavalt ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatule kuni kümme tööpäeva.

Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6.

Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.

Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille maksimumhinded on järgmised:

valikukriteerium 1 – projekti panus toetuse andmise eesmärkide, valdkondliku arengukava ja rakenduskava erieesmärgi saavutamisse – 8 punkti;

valikukriteerium 2 – projekti põhjendatus, sealhulgas tegevuskava ja riskianalüüs – 11 punkti;

valikukriteerium 3 – projekti kuluefektiivsus – 8 punkti;

valikukriteerium 4 – taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – 6 punkti;

valikukriteerium 5 – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 4 punkti.

Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

Iga projekti hindab vähemalt kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kes vastavad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud nõuetele ja kel on nii piirkondlik kui täiskasvanuhariduse valdkonna pädevus. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kooskõlastab rakendusasutus.

Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult.

Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe avaldamata jätmist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvoorus esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ja taandama end selle projekti hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama pädevusega eksperdi.

Taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel.

Taotlus ei kvalifitseeru rahastamisele juhul, kui selle lõplik punktisumma jääb alla 20 punkti või kui mõne valikukriteeriumi lõikes on hinne 0.

Võrdse koondhinde saanud projektide võrdlemisel eelistatakse projekti, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on suurem. Võrdsete näitajate korral eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

Tähtajalise vooru puhul kuuluvad rahuldamisele ekspertide poolt antud hindepunktide alusel moodustunud pingerea alusel taotlused, mis on ületanud käesoleva määruse § 17 lõikes 7 toodud lävendi, kuni eelarve ammendumiseni.

Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused.

Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 sätestatule.

Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 17 lõikes 7 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab tegevuse taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse § 12 lõikes 6 sätestatud tingimustel ja korras.

Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni kümne tööpäeva võrra.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule.

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui toetuse saaja ei ole alustanud tegevustega 6 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

Toetuse saaja tagastab saadud toetuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

§ 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi ning:

tagama, et projektis osaleja kuulub sihtrühma ja tõendama sihtrühma tegevuses osalemist;

lähtuma riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”;

võimalusel tagama projektiga seonduvates tegevustes (info ja kommunikatsioon, sündmused, õppematerjalid) füüsilise ja digitaalse ligipääsetavuse;

on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele.

Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning juhinduma käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 viidatud määrusest.

8. peatükk Aruannete esitamine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu seal esitatud vormil vähemalt üks kord aastas vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadele. Projekti lõpparuanne esitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Juhul kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);

projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, projektile seatud näitajate täitmine);

toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; lõpparuande puhul ka hinnangud projekti mõjule Haridusvaldkonna arengukava eesmärkide ning seotud Eesti 2035 sihtide saavutamisele ning kuidas on panustatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4 loetletud horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

Toetuse saaja on kohustatud tagama Õiglase ülemineku fondi vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3. Nimetatud andmekorje kohustus kehtib käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuses ehk ümberõppeprogrammis osalejatele ning käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 ja 3 nimetatud tegevuse raames vähemalt 24 akadeemilist kontakttundi kestvatel õppekava alusel toimuvatel koolitustel osalejatele.

Osalejate registreerimiseks ja andmete kogumiseks kasutatakse Sündmuste infosüsteemi (SIS), kuhu toetuse saaja on kohustatud esitama osalejate andmed hiljemalt kord kvartalis. Täpsemad nõuded seoses osalejate andmete kogumise kohustusega sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse maksmine

Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–26 ja § 28 lõike 2 alusel.

Toetuse maksete tegemisel lähtutakse käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

Toetuse maksmine toimub kindlasummalise maksena kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.

§ 25. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.

§ 27. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.